Sam Nius Blong Wol
Ol Pikinini Mo Rabis Miusik
Plante pikinini we oli gat seven no eit yia nomo oli stap lesin long miusik we i fulap long tok swea, tok blong seks, mo raf fasin. Hemia ripot we i kamaot long niuspepa ya Chicago Tribune. “Bifo, ol pikinini long kindagaten mo praemari skul oli lesin long ol ‘miusik blong pikinini.’ ” Be “ol pikinini long praemari skul tede, oli stap lesin long ol semfala miusik olsem papa mama blong olgeta mo ol bigfala brata mo sista blong olgeta.” Long Yunaeted Stet, ol kampani we oli wokem ol kaset blong miusik oli mas raetem wan woning long ol CD we oli karem ol singsing long saed blong raf fasin mo seks, blong traem mekem se ol pikinini oli no lesin long olgeta. Be i isi nomo blong oli go long ol stoa blong miusik blong lesin long ol CD ya. Diane Levin i wok long Wheelock Kolej long Boston, long saed blong paoa we radio mo televisin i gat long ol pikinini. Hem i givim woning se: “Taem ol samting oli kam moa nogud, yumi no moa sek long ol rabis samting.”
?“Tabu” Colombus?
Niuspepa ya The Times long London, i talem se: “Samfala oli stap traem blong pulum Vatikan blong mekem Christopher Colombus i kam wan tabu man.” Ol man blong stadi long ol samting blong bifo we i stap long Vatikan, oli talem se i no King Ferdinand mo Kwin Isabella blong Spen we oli givim mane blong pem ol trip blong Columbus. Pop Innocent 8 nao i sanem hem i go mekem wan wok haed blong kasem naf mane blong mekem ol Krused mo blong “winim ol sol oli kam long Kristin skul.” Long 1851, Pop Pius 9 i raetem wan leta we wan haf blong hem i olsem: “Bambae i kamaot klia se Columbus i folem nambawan plan blong hem from wan tingting blong pop, mo from we pop i givhan long hem.” Pop Leo 13 we i kam biaen, i tokbaot Columbus olsem “wan man blong Jos.” Be taem Columbus i kambak long Spen long 1493, Pop Alexander 6 we i tekem ples blong Innocent 8 i givim raet blong ol samting we Columbus i faenemaot i go long king blong Spen.
No Mekem Kaon
Newstream.com. i mekem ripot se, wan grup long Inglan we i givhan long ol man blong no lus tumas long ol samting we oli pem, “i mekem wan bigfala kampen blong givim woning long ol man long ol trabol we i save kamaot taem oli mekem plante tumas kaon. Oli kolem kampen ya, No mekem ol kaon we yu no save pembak.” Ofis blong Fair Trading (OFT) i talem se long Inglan, i gat 60 pesen moa kaon long fo yia we i pas. Antap long hemia, wanwan man i save lusum samwe long 370,000 vatu from ol kaon blong olgeta. OFT i givim advaes se bifo we yu mekem kaon, “tingting gud se yu yu naf blong pembak kaon ya no nogat.” Namba tu samting, traem pem samting long stoa we i no sas tumas. Plante man oli lukaot praes we i daon moa taem oli pem samting, be oli agri blong pem enikaen intres we stoa blong salem samting ya i askem. Skelem intres we yu mas pem long lon long bang wetem hemia we ol narafala kampani blong givim lon oli askem, blong luk weswan nao i askem smol intres nomo. Namba tri samting se, sipos kaon blong yu i kam bigwan tumas, askem help.
Yusum Samting Bakegen
Klosap long Trujillo, long not Peru, wan grup blong man we oli wokem garen oli yusum ol plastik botel blong bildim wan paep blong wota we i longfala olsem 8 kilometa. Niuspepa blong Lima (El Comercio) i talem se 81 man blong wokem garen oli pem sam graon we i olsem draeples nomo, nao oli faenem wan stamba blong wota, be oli no gat naf vatu blong pem paep we oli nidim blong karem wota i kam long graon ya. Blong winim trabol ya, wan long olgeta i talemaot wan plan. Ale, oli pem ol plastik botel we ol man oli sakemaot finis, nao oli wok 14 dei blong katemaot tufala en blong ol 39.000 botel ya, mo oli joenem olgeta olsem wan paep. Paep ya bambae i karem wota saplae go kasem taem we oli digim wan wel.
Pikinini Long Bel i Save Lanem Samting Mo Rimemba
Nius blong Reuters i talem se: “Ol pikinini we oli stap long bel blong mama oli save lanem samting. Mo tu, i gat wan haf blong bren blong olgeta we i save rimemba samting blong 10 menet, mo wan haf we i save rimemba blong 24 aoa.” Ol man Netelan we oli stadi long Yunivesiti Hospital long Maastricht, oli yusum samting we i seksekem bebi mo samting we i mekem noes, blong wekemap “25 pikinini we oli stap insaed long bel blong mama, 37 kasem 40 wik afta we oli stat blong gru. Oli wajem samting we pikinini i mekem, long wan mesin we i soemaot pija blong bebi long bel blong mama.” Fastaem, oli wekemap bebi evri 10 menet mo 24 aoa. Reuters i talem se: “Sipos bebi i muvum han no leg blong hem bifo we wan seken i pas, oli tekem olsem se hem i harem mo i filim samting we oli mekem. Sipos bebi i no moa mekem wan samting afta we oli wekemap hem fo taem, hemia i soemaot se bebi i rimemba samting we oli mekem finis.” Ol sayentis oli luk se taem oli mekem samting ya bakegen mo bakegen, ol bebi oli lan long fasin ya nao oli no moa muvmuf. Samting ya i soemaot se oli rimemba.
Ol Woman Mo Sik Blong Hat
Niuspepa ya The Toronto Star i talem se: “Long ol yia we oli pas finis, oli tingbaot sik blong hat olsem wan sik blong ol man nomo, nating se namba blong ol man mo ol woman we oli ded evri yia from sik ya, i sem mak nomo.” Niuspepa ya i talem se plante taem ol dokta oli slou tumas blong faenemaot sik ya long ol woman. Sik ya i mekem moa man mo woman oli ded i bitim ol narafala sik long Not Amerika. Ol saen blong sik ya oli defren long ol man, mo oli defren long ol woman. Niuspepa ya Star i talem se: “Plante man oli harem se jes blong olgeta i soa bigwan mo soa ya i go antap long nek, baksaed mo solda. Be plante woman oli harem se wansaed fes blong olgeta i soa, oli sotwin, mo oli wantem traot.” Ol saen ya oli kamaot moa long ol woman we oli gat bitim 55 yia, hemia taem we oli no moa gat plante estrogen long blad. Dokta Stephanie Brister we i dokta blong katem hat long Toronto Hospital, i talem se: “Taem ol estrogen i lus olgeta long blad, ol woman we oli kasem sik blong hat oli kam plante olsem ol man.”
Fres Kakae We i No Stap Long Aesbokis
I hadwok blong mekem kakae i stap fres mo kolkol, sipos i no gat wan aesbokis we i wok wetem lektrik. Be long hot ples long not Naejeria oli faenem wan gudfala rod we i isi mo i no sas. Oli putum wan smol graonpot insaed long wan bigfala graonpot, mo oli fulumap sanbij we i wetwet long smol spes bitwin long tufala graonpot ya. Nao oli fulumap kakae long smol graonpot mo kavremap wetem wan kaliko we i wetwet smol. Buk ya New Scientist i talem se: “Hot win afsaed long graonpot i pulumaot wota long bigfala graonpot, nao wota ya i lus long win. Wota ya i karem hot i go wetem hem. Sipos oli mekem sanbij mo kaliko i stap wetwet oltaem, bambae hot win i gohed blong pulumaot hot blong graonpot.” Long rod ya, ol tomato, mo ol pima we oli no konkon, oli save stap bitim tri wik, mo obesin i save stap klosap wan manis. Mohammed Bah Abba nao i faenemaot rod ya blong putum “graonpot insaed long graonpot.” Hem i talem se naoia ol man blong wokem garen oli save salem ol kakae taem ol narafala oli nidim, mo ol gel we bifo oli mas stap long haos oltaem blong salem kakae ya, naoia oli save go long skul.
Kansa Blong Waet Leva Long Ol Woman Long Inglan
Niuspepa blong London (The Daily Telegraph) i talem se: “Ol woman Inglan we oli ded from kansa blong waet leva, oli plante moa naoia i winim olgeta we oli ded from kansa blong titi. Naoia, kansa blong waet leva, i kilim moa woman i bitim ol narafala kaen kansa.” Ol woman we oli stap ded, hemia olgeta we oli bin stat blong smok sigaret 40 yia bifo, taem ol kampani blong sigaret oli bin mekem plante toktok se hemia nao rod blong lusum kilo. Kansa Risej Kampen long Inglan i talem se long ol 20 yia we oli pas, namba blong ol woman we oli ded from kansa blong titi i godaon smol (5 pesen), be namba blong olgeta we oli ded from kansa blong waet leva i go antap bigwan (36 pesen). Long semtaem, namba blong ol man we oli ded from kansa blong waet leva i godaon bigwan (31 pesen). Samting ya i soemaot se i no moa gat plante man olsem fastaem we oli smok sigaret. Tija Gordon McVie, we i lidim kampen ya, i talem se nating we i gat ol woning oli kamaot, “plante moa yangfala gel oli stap tekem fasin ya blong smok sigaret i bitim ol boe.”
Tu Kaen Anamol Blong Wol Oli Lus Evri Wik
Niuspepa blong Itali (Corriere della Sera) i talem se, evri wik tu kaen anamol blong fam oli lus, mo 1,350 kaen oli stap long denja blong lus. Samfala we oli wok blong UN Food and Agriculture Organization (FAO) oli stadi ten yia long 6,500 anamol mo pijin we ol man oli fidim long 170 kantri. Dokta Keith Hammond we i bos blong Anamol Jenetik Resos Grup blong FAO i talem se: “Sipos yumi no mekem wan samting blong blokem trabol ya, bambae 33 pesen blong ol kaen anamol we oli yusum blong mekem pikinini, bambae oli lus olgeta long 20 yia we i kam.” Wan nius we i kamaot long Reuters long Rom i talem se trabol ya i kam bigwan moa from we ol rij kantri oli stap sanem ol anamol ya oli go long ol narafala kantri. Nao oli mekem pikinini wetem ol anamol blong narafala kantri, mo ol stret kaen anamol blong kantri ya oli lus. Dokta Hammond i talem se: “Bigfala trabol se, ol anamol we oli kam long narafala kantri oli stret long kantri blong olgeta, nao i hadwok long olgeta blong lan long had laef long ol pua kantri.”