Baebol i Talem Wanem . . .

?God i Glad Blong Luk Yumi Safa?

WAN man i stap traehad blong karem wan bigfala kros we oli wokem long wud. Hem i wokbaot nogud long medel blong wan hif blong man. Blad i stap ron long fes blong hem from grasnil hat we i stap long hed blong hem. Taem hem i kasem ples we bambae oli “kilim hem i ded,” oli mekem hem i slip antap long kros. Nao oli nilim ol han blong hem wetem ol bigfala nil. Bodi blong hem i sek from soa, taem ol nil ya oli gotru long mit blong han blong hem. Taem oli stanemap kros ya, soa blong hem i bitim mak. Panorama, wan magasin long Filipin i talem se, ol man oli harem i soa olsem, taem oli mekem ol kastom long ol lafet blong Holi Wik long kantri blong Filipin.

Wanem we yumi jes tokbaot antap, hemia samting we wan man i mekem long taem blong yumi, blong soemaot fasin blong Jisas blong safa. Be man ya i no jes mekem wan plei. Ol nil, blad, soa—olgeta evriwan oli rili tru.

Long sam ples, ol man we oli strong long Roman Katolik Skul, oli wipim olgeta bakegen long fored blong ol man, from oli wantem blong harem soa olsem Kraes. ?From wanem? Samfala oli mekem olsem from we oli bilif se, taem oli safa bambae wan merikel i save kamaot, olsem maet ol famle blong olgeta we oli sik oli save kamgud bakegen. Sam narafala oli mekem olsem from sam sin we oli bin mekem, mo oli fraet se God i no save fogivim sin blong olgeta gogo prapa blad blong olgeta i ron. Buk ya The Filipinos i eksplenem se: “Fasin blong harem soa i wan gudfala samting blong klinim tingting mo sol. . . . Taem ol soa blong man we i sin i finis, bambae man ya i mas kam klin long sin mo kam fri long ol samting we oli hevi long hem.”

Be i no ol Katolik long Filipin nomo we oli stap mekem bodi blong olgeta i soa. Ol man blong plante defren jyos mo kantri oli bilif se fasin ya blong mekem soa long yu wan, i wan samting we God i agri long hem.

Wan eksampel: Wan Buda, Siddhārtha Gautama, we i stap lukaotem trutok, i lego woman blong hem mo boe blong hem, i ronwe i go long draeples, nao hem i laef long ples ya sikis yia long wan laef we i mekem i strong long hem wan. Hem i stanap mo sidaon long plante haoa long sam fasin we i mekem hem i harem i soa, mo hem i talem se hem i laef longtaem we i kakae wan sid blong raes long wan dei. Hem i kam bunbun tumas olsem hem i talem se: “Skin blong bel blong mi i go fas long bun blong baksaed blong mi.” Be nating se hem i stap mekem hem wan i harem soa, hem i no faenem trutok we hem i stap lukaotem.

Long sem fasin, long India tu, sam man Hindu oli mekem plante defren panis blong harem soa we i bitim mak—slip long medel blong tu faea, lukluk san gogo oli kam blaen, stanap long wan leg blong longtaem, no sam narafala fasin bakegen. Ol man oli ting se ol man ya we oli stap mekem i strong bitim mak long olgeta bakegen, oli gud tumas, mekem se oli gat paoa we i naf blong blokem ol enemi we oli kam blong faet agensem taon blong olgeta.

Long sem fasin, Baebol i tokbaot ol man we oli wosipim god ya Bal se oli stap katem olgeta “folem kastom blong olgeta, wetem ol naef mo spia, gogo blad i ron.” Oli traehad blong nating nomo blong pulum ae blong god blong olgeta.—1 King 18:28.

“Yufala i Mas Panisim Sol Blong Yufala”

I tru se Jeova i givim oda long nesen blong hem se: “yufala i mas panisim sol blong yufala,” be samting ya i minim se oli mas livim kakae. (Levitikas 16:31) Taem ya blong livim kakae i blong soemaot se oli harem nogud, mo se oli tanem tingting from ol sin, no oli livim kakae taem oli stap trabol from wan samting. Olsem nao, fasin blong livim kakae i no wan panis we man i mekem long hem wan, be hem i wan fasin blong soemaot se man i mekem tingting blong hem i stap daon long fored blong God.—Esra 8:21.

Be i gat sam man Jyu we oli gat rong tingting se taem oli harem nogud from panis we oli mekem long sol blong olgeta, God i agri long olgeta. From samting ya, God i mas givim wan blesing long olgeta. Taem oli no kasem blesing ya, oli askem God wetem tingting we i antap tumas se, ?olsem wanem long pei we mifala i gat raet blong kasem? Oli se: “?From wanem risen nao mifala i livim kakae be yu yu no luk mifala, mo from wanem mifala i panisim sol blong mifala be yu no wantem harem mifala?”—Aesea 58:3.

Be oli rong. Stret rod blong livim kakae long saed blong wosip long God, i no minim folem ol fasin we oli strong bitim mak, mo panisim bodi wetem fasin hanggri, olsem we sobodi no fasin blong harem nogud i save givim pei. No gat. Sipos oli harem nogud tumas, samting ya i save mekem se oli no moa hanggri. Sipos tingting blong man i fulap long ol hevi problem, bodi blong hem i no save harem se i hanggri. Samting ya i soemaot long God ol dip filing blong man ya we i livim kakae blong hem.

?God i Glad Taem Man i Mekem Soa Long Hem Wan?

?Man ya we i Wokem evri samting mo we i gat bigfala lav, hem i save glad taem i luk ol man we oli stap mekem i soa long olgeta bakegen? I tru se samtaem ol Kristin oli save ‘kasem haf blong ol samting ya we i mekem Kraes i harem nogud.’ Be samting ya i no min se oli lukaotem trabol no oli lukaotem rod blong kasem haenem olsem wan man we i ded from bilif blong hem.—1 Pita 4:13.

Jisas i no wan man we i mekem i strong bitim mak long hem wan. Ol lida blong skul oli toktok smol agensem ol disaepol blong hem, se oli no folem loa blong livim kakae blong olgeta. Mo oli tok agensem hem tu se hem i wan “man blong kakae tumas, i man blong drong.” (Matyu 9:14; 11:19) Jisas i no bitim mak long eni samting we hem i mekem. Mo hem i no fosem hem wan mo ol narafala blong mekem moa long wanem samting we oli naf blong mekem.—Mak 6:31; Jon 4:6.

I no gat wan vas long Baebol we i sapotem fasin ya we man i mekem i strong tumas long hem wan, olsem se fasin ya blong blokem ol samting we yumi nidim no ol samting we yumi save haremgud long hem, i save mekem God i agri long yumi. Tingbaot toktok blong aposol Pol long saed blong ol man ya we oli mekem soa long olgeta bakegen. Hem i se: “Tru, ating sam man oli save talem se ol rul ya oli waes gud. From we oli traem fosem ol man blong oli mekem wosip, mo oli traem makem tingting blong ol man i stap daon, mo oli traem blokem ol samting we tingting blong man i wantem. Be ol rul ya oli no gat paoa nating blong blokem ol rabis fasin we tingting blong man i wantem.”—Kolosi 2:23.

Taem Martin Luther i joen wetem grup blong ol man blong skul we oli stap folem ol strong rul, hem i rili mekem hem wan i harem soa tumas. Be, biaen hem i agensem ol fasin ya. Hem i talem se ol fasin olsem oli stap pulum man blong ting se i gat tu rod we i go long God, wan we i hae mo wan we i daon. Baebol i tokbaot wan rod nomo blong kasem laef—tru long bilif long Jisas Kraes mo Papa blong hem, Jeova. (Jon 17:3) Be samfala oli gat narafala tingting ya se, fasin blong mekem soa long yu wan, i wan rod blong sevem yu wan.

Buk ya Church History in Plain Language i tokbaot fasin ya we man i mekem i strong bitim mak long hem wan, i se: “Fasin ya i stanap long wan rong tingting blong man. Ol man we oli folem ol strong rul olsem, oli talem se sol i fas long bodi olsem wan presina we oli fasem hem wetem jen long wan dedbodi. Hemia i no tingting blong Baebol long saed blong laef blong man.” Yes, tingting ya se God i glad long fasin we man i mekem soa long hem wan, i no stap nating long Baebol. Stampa blong hem i wan gyaman bilif blong wan grup blong bifo, ol Nostik.a Oli bilif se evri samting long saed blong bodi i rabis, mo se man i mas mekem nogud long bodi blong hem, nao hem i save kasem laef.

Jeova i wantem se yumi hapi, taswe yumi no kam wan man blong mekem i strong bitim mak long yumi wan, taem yumi mekem wok blong God ya we i gat bigfala glad olsem. (Eklesiastis 7:16) Olsem nao, i no gat wan vas long Baebol we i talem long yumi se, fasin ya blong mekem yumi wan i safa, hem i rod blong kasem laef. Defren olgeta, Tok blong God i talemaot klia se blad blong Kraes, wetem bilif blong yumi long sakrifaes ya blong Kraes, hem nao i stap klinim yumi from olgeta sin we yumi mekem.—Rom 5:1; 1 Jon 1:7.

[Futnot]