Oli Mekem Kot Long Kanada From “Doti Blad”

Man blong Wekap! long Kanada i raetem store ya

NAMBA blong ol man we oli ded from AIDS taem oli kasem doti blad long Kanada, i stap go antap. ?From wanem? Bitim wan taosen man Kanada oli kasem jem blong AIDS from “doti blad,” mo from ol meresin we oli wokem long blad, long ol yia 1980 kasem 1990. Nogud nyus ya i pusum gavman blong kantri ya blong putumap wan Kot Blong Jekem Saplae Blong Ol Blad long Kanada. Ol save we oli faenemaot, i blong soem sipos saplae blong blad long Kanada i sef no no gat.

Wan long ol bigfala jaj long kantri, we ol man oli gat bigfala respek long hem, oli putumap hem olsem lida blong wok ya. Kot ya i stap harem toktok blong ol man long plante defren ples long Kanada. Oli harem ol faswan pruf long Toronto long Febuwari 14, 1994. Oli askem long Hae Jaj Horace Krever long Kot blong Apil long Ontario, blong mekem wan ripot long ol samting we hem i faenemaot, mo blong givim advaes olsem wanem blong mekem ol samting i kamgud moa.

Wan mama we i harem nogud tumas, from pikinini boe blong hem we i ded long AIDS taem oli givim doti blad long hem, i askem strong long jaj se: “Oli kilim boe blong mi i ded, mo oli givim wan samting nomo long ples blong hem, hemia kot ya. Plis mekem se i no blong nating nomo.” Hem i wantem tumas we oli luklukgud long bisnes ya, blong oli save blokem ol trabol we i stap kamaot taem man i karem blad blong narafala long bodi blong hem. I gat ol narafala mama tu we oli lusum pikinini blong olgeta from doti blad. Kot ya i harem ol toktok we i mekem hat blong man i soa, long saed blong bigfala trabol ya we i spolem laef blong plante man Kanada.

Ol stampa tok long nyuspepa blong Toronto, Globe and Mail, oli talem se: “Fasin Kros, Wora Blong Ae, Taem Ol Man Oli Tokbaot Bigfala Trabol Long Saed Blong Blad”; “Kot Long Saed Blong Blad i Harem Ol Pruf We i Mekem Skin i Kolkol”; “Ol Bigfala Toktok Se Sam Dokta Oli No Gat Save”; mo “Kot Long Saed Blong Blad i Harem Ol Haeman We Oli Talem Se i Gat Smol Jans Nomo Blong Kasem AIDS From Blad.”

Ol man we oli kasem HIVa from blad, oli talem se i no gat wan man i bin givim woning long olgeta long saed blong denja blong blad. Plante blong olgeta ya, oli no save se oli bin kasem blad, gogo oli faenemaot se oli gat jem blong AIDS finis.

Wan yangfala we hem i gat AIDS, i bin kasem HIV from blad we oli givim long hem taem hem i gat 3 yia nomo, hemia taem oli katem hat blong hem. Wan man we i gat sik ya, emofilia, i bin yusum sam meresin we oli wokem long blad bifo 1984, taem hem i stap plei hoki, ale hem i kasem HIV from. Sipos hem i save denja ya, hem i save jenisim fasin blong laef blong hem. Long 1985, oli givim blad we i gat jem blong HIV long hem, long wan mama. Naoia, hem, hasban blong hem, mo smol gel blong tufala we i gat 4 yia, evriwan oli gat jem ya.

I gat sam nogud store long saed blong sam man we oli kasem wan no tu botel blad nomo, ale oli kasem jem ya HIV. Wan woman we i harem nogud tumas, i tokbaot blad we oli givim long hasban blong hem, ale hem i kasem HIV from. Hem i se: “Oli givim blad ya jes blong mekem fes blong hem i gat kala lelebet.” Naoia woman ya tu i gat jem ya.

Taem ol narafala man oli talem store blong olgeta, wan narafala nogud sik we i bigwan tumas i kam long klia ples—hemia hepataetas we oli kasem from blad. The Globe and Mail i talem se, “samwe 1,000 man Kanada oli ded evri yia from hepataetas C.” Nyuspepa ya i gohed blong talem se “samwe stret haf blong olgeta, maet oli bin kasem sik ya from blad we dokta i givim long olgeta.”

Wan man i tokbaot olsem wanem hem i kasem hepataetas C from blad, taem oli katem baksaed blong hem long 1961. Afta we oli katem hem, oltaem hem i stap givim blad blong hem, blong oli yusum long narafala. Long 1993, hem i faenemaot se hem i gat wan sik blong leva. Hem i askem long kot ya se: “?Olsem wanem long ol man we oli kasem blad we mi mi givim, long ol yia we mi mi no save se mi gat sik ya?”

Jaj Krever i lesingud long bitim wan handred man Kanada, we HIV mo ol narafala bigfala sik we oli kamaot from doti blad, oli bin spolem laef blong olgeta. Ol dokta we oli gat hae save, oli bin givim wetnes se i no gat rod blong mekem blad i sef olgeta, we i no save pasem sik mo ol narafala trabol i go long ol man. Oli talem se long saed blong blad, i gat ol bigfala denja mo ol nogud fasin blong yusum. Dokta J. Brian McSheffrey, we hem i hed dokta we i lukaot long blad we oli yusum long wan eria, i talem se oltaem hem i givim woning from problem ya, long ol tok we hem i givim, i se: “Sipos yufala ol dokta, i mas yusum blad, i min se yufala i rong long saed blong sik we man ya i gat, no yufala i givim rong meresin.”

I gat plante toktok i kamaot agensem ol man we komiti blong gavman i kolem, “ol bigfala grup we oli joen long bisnes ya” blong saplae blad long Kanada, we praes blong hem i samwe 250 milyan dola long wan yia. Ol toktok ya i agensem fasin blong politik mo fasin blong winim narafala, we ol man insaed long bisnes ya oli stap mekem. Plante toktok i kamaot agensem Red Kros mo ol kampani we gavman i stap yusum. Long kantri ya, i luk olsem we i no gat wan man i bos long bisnes ya blong saplae blad.

Narafala Ripot We i Gud

Defren long ol pruf ya we i mekem tingting i foldaon, wan gudfala ripot i kasem Jaj Krever long Mei 25, 1994, long Rejina, Saskatjewan. William J. Hall, wan man we i gat 75 yia blong hem, mo i gat strong sik ya emofilia, i tokbaot olsem wanem hem i yusum ol narafala meresin we i no gat blad long olgeta, blong kontrolem sik blong hem. Mo hem i no gat AIDS. Mr. Hall i wan Wetnes blong Jeova. From voes blong hat blong hem we i folem Baebol, hem i no tekem blad mo ol meresin we oli wokem long blad.—Lukluk bokis long pej 22.

I gat moa save i mas kamaot yet. Gavman i seftem dei we kot ya i mas finis i go long en blong 1995. Maet kot ya i gat taem blong lukluk long ol meresin we oli no gat blad long olgeta, we sam dokta oli bin yusum long plante taosen man, woman mo pikinini we oli Wetnes blong Jeova. Ol meresin ya oli stret long ol narafala sikman tu.

Ol dokta we oli stap yusum ol narafala meresin ya, oli gat nambawan pruf we oli save talem long kot ya. Dokta Mark Boyd, long Yunivesiti blong McGill, i talem long The Medical Post long 1993 se: “Yumi mas talem tangkyu long ol Wetnes blong Jeova, from we oli soem long yumi se yumi no nidim blong yusum blad blong winim sik.” Long 1988, wan kot we presiden blong Yunaeted Stet i putumap, i talem se: “Beswan rod blong blokem ol sik we oli kamaot from blad, i blong no givim blad long ol sikman, sipos yumi save faenem rod.” Ol Wetnes blong Jeova oli obei long loa blong God blong ‘no yusum blad.’ Taswe, oli kasem blesing finis from “beswan rod blong blokem ol sik,” we oli kamaot from doti blad mo from ol narafala denja blong blad.—Ol Wok 15:20, 29.

Nidim Edukesen

Sore tumas, bighaf blong ol man we oli kasem doti blad, oli no bin save se i gat ol narafala meresin we oli save yusum, blong oli no kasem ol nogud sik ya. Ol dokta oli no bin givim ol save ya long olgeta blong oli save mekem prapa disisen blong olgeta—hemia blong tekem blad nating se i gat plante denja, no blong yusum ol narafala rod we oli moa sef.

Ol pruf we kot long saed blong blad i harem, i soem se i gat nid blong tijim ol dokta mo ol man, long saed blong ol narafala rod, we oli no nidim blad. Wan bigfala kot blong gavman olsem hemia long Kanada, i save gat bigfala risal long kantri ya. Ol advaes blong Jaj Krever i save mekem rod blong ol bigfala jenis we oli nidim, long tingting mo tijing blong ol dokta mo hospital long Kanada, long saed blong fasin blong yusum blad. Ol samting we Kot ya long saed blong blad i faenemaot, ol man we oli wantem fri long denja we i joen wetem blad, oli intres long hem.

[Futnot]

[Bokis blong pija long pej 22]

KONTROLEM EMOFILIA WE OLI NO YUSUM BLAD

William J. Hall blong Nipawin long Saskatjewan, i talem long kot ya olsem wanem mo from wanem hem i stap kontrolem strong sik ya emofilia we i no yusum blad. Hemia sam long ol toktok we hem i talem long kot:

◻ “Papa mama blong mi, tufala i save se mi gat emofilia, taem mi solap, stat long leg blong mi daon go kasem antap wantaem. Ol dokta oli talem se mi gat sik ya emofilia. . . . Ating mi gat samwe wan yia blong mi long taem ya.”

◻ “Mi neva bin tekem blad no wan meresin we oli wokem long blad. . . . I agensem bilif blong mi long saed blong skul blong tekem blad, from we mi bilif se blad i wan tabu samting.”

◻ Hem i tokbaot brata blong hem we hem tu i gat emofilia, i se: “Hem i no gat sem bilif [skul] olsem mi, taswe hem i tekem blad, nao hem i ded from hepataetas.”

◻ Long saed blong wan soa long bel we hem i kasem long 1962, hem i talem se: “Dokta i talem long mi se, sipos mi no tekem blad, bambae mi ded. . . . Be oli winim sik ya wetem ol meresin [we oli no gat blad long olgeta] long hospital.” Oli stopem ol blad we i ron insaed long bel blong hem.

◻ Long 1971, oli katem hem blong fiksimap wan bun long leg blong hem antap, ale hem i talem se: “Oli lukaotgud taem oli katem mi, ale oli no yusum blad. . . . Risal i gud.” Long taem ya, oli jekem blad blong hem plante taem, be oli no faenem Fakta 8 (wan samting long blad we i mekem blad i no ron tumas) long blad blong hem.

◻ Hem i tokbaot olsem wanem hem i kontrolem sik ya: “Fasin blong laef . . . , mi mi lukaotgud.” Hem i lukaot blong kakaegud, spel, eksasaes, mo keagud taem wan haf blong bodi i solap, kasem kil, no blad i ron.

◻ “Mi bilif se i gud blong spel mo tingting dip long ol gudfala samting we God blong yumi i givim long yumi, mo fogetem ol wari. Samting ya i stap givhan bigwan long mi.”

William Hall i gat 76 yia nao, mo hem i wan Wetnes blong Jeova.

[Tok/Image Blong Pija Long Pej 20]

Jaj Horace Krever, hed blong kot ya

[Credit Line]

CANPRESS PHOTO SERVICE (RYAN REMIROZ)

[Tok Blong Pija Long Pej 21]

William mo Margaret Hall oli draevem trak 370 kilomita blong toktok long fored blong Kot ya