Mekem i Nogud Long Saed Blong Seks Wetem Pikinini Wan Problem Long Fulwol

MAN BLONG WEKAP! LONG SWIDEN I RAETEM STORE YA

Long olgeta ples blong wol, ol man oli stap sek long wan fasin blong spolem ol pikinini we i stap kamaot. Long ol yia we oli jes pas, i kam klia se bisnes ya i bigwan tumas mo i rabis tumas. Blong luk wanem samting ol man blong wol oli save mekem blong blokem fasin ya, sam man oli kam long 130 kantri blong wol blong mekem wan miting long Stokom, Swiden, nem blong miting ya se, faswan Miting blong Fulwol Blong Agensem Bisnes Ya Blong Mekem Nogud Long Saed Blong Seks Wetem Pikinini. Man blong Wekap! long Swiden i stap long miting ya.

TAEM Magdalen i gat 14 yia, oli pulum hem blong wok olsem wan “haosgel” long wan ba long Manila, long Filipin. Be trufala wok blong hem se, hem i karem ol man we oli kam long ples ya oli go long wan smol rum, nao hem i tekemaot klos blong hem blong ol man ya oli save yusum hem blong mekem rabis fasin long saed blong seks. Hem i karem 15 man evri naet mo 30 man long Sarede naet. Sam samtaem, hem i talem long bos blong hem se hem i no moa save sapotem fasin ya, be bos i fosem hem blong gohed. Plante taem, wok blong hem i finis long fo klok long moning. Hem i taed bitim mak, tingting blong hem i foldaon, mo i harem nogud tumas.

Papa mama blong Sareoun tufala tugeta i ded, mo boe ya i stap laef long rod nomo long Non Pen, Kambodia. Hem i gat wan sik blong seks we oli kolem sifilis. Hem i bin ‘goaot’ wetem, hemia se i bin slip wetem, ol man blong narafala kantri. Oli givim wan rum long hem long wan jyos haos, mo oli putum wan man we hem i wan pris bifo, blong i ‘lukaot long’ boe ya. Be man ya i mekem i nogud long saed blong seks wetem boe ya, mo i yusum hem blong mekem rabis bisnes ya long saed blong seks wetem ol man blong ol narafala kantri. Taem oli karemaot haos ya we Sareoun i stap long hem, hem i go stap long haos blong anti blong hem. Be hem i mas gohed long rabis wok ya long saed blong seks.

Hemia tu store nomo we oli soemaot ol problem we oli tokbaot long en blong las yia long Miting Blong Fulwol Blong Agensem Bisnes Ya Blong Mekem Nogud Long Saed Blong Seks Wetem Pikinini. ?Rabis fasin ya i bigwan olsem wanem? Plante handred taosen pikinini oli joen long bisnes ya—samfala oli talem se plante milyan. Wan woman long miting ya i tokbaot problem ya, i se: “Oli pem mo salem ol pikinini ya long ol man we oli yusum olgeta blong mekem rabis fasin long saed blong seks. Oli sanem olgeta oli go olbaot long ol defren kantri long fasin haed. Long ol kantri ya, ol man oli holem olgeta oli kalabus long ol haos blong ol woman blong rod, mo oli fosem olgeta blong slip wetem plante man we oli yusum olgeta nomo long saed blong seks.”

Praem minista blong Swiden, Göran Persson, i talem long fastok blong hem se, fasin ya blong spolem ol pikinini i “wan fasin blong brekem loa we i moa raf, moa wael, mo i moa rabis, i bitim olgeta narafala fasin blong brekem loa.” Wan woman we Yunaeted Nesen i sanem i kam long miting ya i talem se, fasin ya “i spolem evri haf blong laef blong ol pikinini ya . . . , i rabis olgeta, mo i mowas i bitim olgeta narafala rod we yumi save tingbaot blong agensem raet blong ol man.” Plante narafala tok olsem i kamaot long miting ya, blong soemaot kros blong ol man ya agensem fasin ya blong mekem nogud wetem ol pikinini long saed blong seks, mo blong soemaot olsem wanem fasin ya i bigwan tumas, i rabis tumas, from wanem i kamaot, mo frut blong hem.

Wan ripot we oli ridimaot long miting ya i talem se: “Problem ya i stap long plante kantri, mo frut blong hem i no spolem ol man blong naoia nomo, be ol pikinini blong olgeta mo ol pikinini blong olgeta bakegen.” Wan narafala ripot i talem se: “Maet wan milyan pikinini evri yia oli joen long bisnes ya blong salem bodi blong olgeta, we i agensem loa mo we ol man oli kasem plante bilyan vatu from.” ?Wanem risal blong samting ya? “Ol pikinini ya oli no moa gat respek long olgeta bakegen, oli no moa save se oli blong wea, oli ting se oli nogud nomo, mo oli no moa save trastem narafala. Fasin ya i save spolem bodi mo filing blong olgeta, i agensem raet we oli gat, mo i save spolem fyuja blong olgeta.”

Sam Risen

?Wanem nao sam risen from wanem problem ya i stap kam antap bitim mak? Long miting ya, oli talem se “nogud laef we sam pikinini oli gat i pusum olgeta blong salem bodi blong olgeta. Oli mekem olsem blong oli save gohed blong stap laef long rod, blong givhan blong sapotem famle blong olgeta, no blong pem klos mo sam narafala samting. Sam long olgeta oli luk ol pablisiti we i soem ol rijman we oli haremgud, ale samting ya nao i pulum olgeta blong joen long doti bisnes ya.” Sam narafala, sam man oli stilim olgeta mo fosem olgeta blong salem bodi blong olgeta. Tu narafala risen we oli talem tu, hemia se ol gudfala fasin oli stap lus kwiktaem long evri ples, mo ol pikinini ya oli harem se i no moa gat wan narafala rod.

Plante gel mo boe oli joen long rabis bisnes ya long saed blong seks from we famle i mekem i nogud long olgeta. Oli ronwe i go laef long rod, from we wan long famle i kilim nogud olgeta, no mekem nogud wetem olgeta long saed blong seks. Long rod, i gat denja se ol man we oli mekem i nogud wetem pikinini mo sam narafala, bambae oli spolem olgeta, mo i luk olsem se sam polisman tu oli mekem fasin ya. Wan ripot long saed blong problem ya, nem blong hem Kids for Hire, i tokbaot wan gel long Brasil we i gat sikis yia, nem blong hem Katia. Wan polisman i holem hem, nao i fosem hem blong mekem ol doti fasin long saed blong seks wetem hem. Biaen, hem i talem se bambae i kilim famle blong gel ya i ded sipos hem i talem long jif blong polis wanem i bin hapen. Long nekis dei, hem i kam faenem gel ya bakegen, mo i karem faef narafala man i kam tu. Olgeta evriwan oli wantem mekem i nogud long saed blong seks wetem gel ya.

Sam man blong gavman blong Swiden we oli Lukluk Long Problem Blong ol Pikinini, oli talem long miting ya se: “Taem mifala i mekem ol stadi, mifala i luk se wan bigfala risen blong fasin ya blong mekem i nogud long ol pikinini, hemia ol turis we oli mekem ol trep [blong seks].” Wan ripot i talem se: “Long ol ten yia we oli jes pas, ol turis nao oli mekem bisnes ya blong salem ol pikinini from seks i kam antap bitim mak. Ol pua kantri oli yusum seks wetem pikinini olsem wan nyufala samting blong pulum ol turis oli kam long kantri blong olgeta.” “Ol trep blong seks” blong ol man Yurop, Yunaeted Stet, Japan, mo sam narafala ples, oli mekem se i nidim plante moa pikinini blong rod long olgeta ples blong wol. Wan kampani blong plen long Yurop i yusum katun blong wan pikinini we i stap mekem seks, blong pulum ol turis blong mekem ol trep blong seks. Ol kampani blong plen oli mekem rod blong plante taosen turis evri yia oli go long ol trep blong seks.

Wan narafala risen tu, se ol nyufala rod we ol sayentis oli faenem, oli leftemap fasin blong seks wetem pikinini long olgeta ples blong wol. Ol ripot oli soem se Intanet, wetem sam narafala program blong kompyuta, oli bigfala rod bitim ol narafala rod we ol man oli save yusum blong lukluk ol doti pija blong seks. From we praes blong ol video kamera i no bigwan tumas, i isi blong ol man oli mekem plante moa rabis pija long saed blong seks.

?Hu Olgeta Ya We Oli Spolem Ol Pikinini?

Plante man we oli spolem ol pikinini, hemia ol man we oli laekem mekem krangke fasin blong seks wetem ol pikinini. Oli gat krangke tingting ya se oli wantem slip wetem ol pikinini nomo. Ol man blong gavman long Swiden we oli Lukluk Long Problem Blong Ol Pikinini, oli talem se “ol man ya oli no ol olfala we oli putum ol doti klos, no gat. Mo oli no ol strong, raf man tu we oli wantem traem pruvum se oli bigman finis. Be, oli ol medel man we oli skulgud. Plante blong olgeta oli wok wetem ol pikinini olsem tija, dokta, man we i givhan long ol narafala long trabol taem, mo ol pris.”

Grup ya blong Swiden i tokbaot Rosario, wan gel long Filipin we i gat 12 yia. Wan turis we i wan dokta long Ostria, i mekem nogud wetem gel ya long saed blong seks. Gel ya i ded from raf fasin we man ya i mekem long hem.

Carol Bellamy, jif daerekta blong UNICEF (Yunaeted Nesen Fand Blong Ol Pikinini) long Jeniva, i talem long saed blong gel ya long Filipin we i gat 12 yia, i se: “Plante taem, olgeta we famle i trastem olgeta blong keagud mo lukaotgud long ol pikinini ya, hemia nao olgeta we oli spolem pikinini no letem narafala i spolem pikinini. Sam tija, dokta, polis, man blong politik, mo lida blong jyos, oli yusum haenem mo paoa blong olgeta blong spolem ol pikinini long saed blong seks.”

Ol Jyos Tu Oli Insaed Long Bisnes Ya

Wan man blong Katolik Jyos we i stap long miting ya long Stokom, i talem se fasin ya blong spolem ol pikinini i “moa rabis i bitim ol narafala fasin blong brekem loa,” mo se “i kamaot from we ol man oli no moa gat stret tingting long saed blong wanem nao i gudfala fasin, mo tu, from we ol gudfala fasin oli stap lus.” Be, sam lida blong Katolik Jyos tu oli bin sakem doti long nem blong jyos taem oli joen long rabis fasin ya.

Long Ogis 16, 1993, nyuspepa ya Newsweek i karem wan store, “Ol Pris mo Rabis Fasin.” Hem i talem se, “rabis fasin blong sam pris i spolem nem blong Katolik Jyos long Amerika, i bitim ol narafala samting we i bin hapen long ol yia we oli pas.” Store ya i talem tu se: “Stat long 1982, oli faenemaot 400 pris we oli joen long rabis fasin ya. Be sam man blong jyos oli ting se maet 2,500 pris oli bin mekem nogud wetem ol pikinini mo ol yangfala . . . Antap long mane we jyos i mas pemaot from samting ya, hem i sem bigwan tu, mo i no moa gat bigfala paoa long fasin blong ol man.” Sam jyos long ol narafala ples blong wol oli kasem semfala trabol ya.

Ray Wyre, wan man blong Briten we i stadi long ol raf fasin we oli joen wetem seks, i tok long miting ya long Stokom, i talem store blong tufala boe we wan pris i spolem tufala bitim mak. Naoia, wan long tufala boe ya i gat wan bisnes blong givhan long ol pikinini we ol pris oli spolem olgeta long saed blong seks. Mo narafala boe ya, hem i kam wan man blong spolem ol pikinini ya.

Mettanando Bhikkhu, wan haeman blong ol Budis long Taelan, i talem se: “Sam fasin blong skul Budis long Taelan oli mekem se skul ya i gat fol tu from bisnes ya blong mekem i nogud long saed blong seks wetem pikinini. Long sam velej long Taelan, taem ol pikinini oli salem bodi blong olgeta olsem woman blong rod mo givim mane long velej, ol pris tu oli kasem sam long ol mane ya.”

?Wanem i Save Winim Problem Ya?

Tija Julia O’Connell Davidson, blong Yunivesiti blong Lesta long Briten, i askem ol man long miting ya blong agensem ol eskyus blong ol man we oli stap spolem ol pikinini. Plante taem, ol man ya oli yusum eskyus se ol pikinini ya oli laekem mekem rabis fasin long saed blong seks, mo se oli doti mo nogud finis. Samfala oli yusum krangke mo gyaman tingting ya se, fasin ya i no stap mekem i nogud long pikinini, be i rili stap givhan long olgeta.

Grup we i tokbaot ol turis we oli mekem ol trep blong seks, oli talem se i gud blong faetem fasin ya tru long edukesen long ol skul. Mo tu, save long saed blong fasin blong spolem ol pikinini olsemia i mas kasem ol turis long evri haf blong trep blong olgeta, bifo we oli aot long kantri blong olgeta, taem oli stap mekem trep, mo taem oli kamtru long narafala kantri.

Long saed blong ol nyufala rod blong sayens, wan grup i talem se i gud blong stanemap ol rul long olgeta kantri long saed blong wanem program mo save we i nogud long ol pikinini. Nao oli mas karemaot ol save ya long ol kompyuta mo ol narafala samting olsem. Oli tokbaot blong putumap wan grup long fulwol blong lukaot long wok ya. Wan narafala grup i talem se i gud blong putumap wan loa long olgeta kantri blong wol, agensem fasin blong yusum kompyuta blong mekem ol doti pija blong seks wetem ol pikinini, mo loa i mas panisim ol man we oli holem ol doti pija olsem.

?Ol papa mama oli save mekem wanem? Wan grup we oli stap tokbaot radyo, televisen mo ol nyuspepa, i talem se i gud we ol papa mama oli lukaotgud long ol pikinini blong olgeta: “Ol papa mama oli save lidimgud ol pikinini blong olgeta taem oli stap gruap mo stat lukluk televisen, video, mo ol samting olsem. Be antap long hemia, oli save givim moa save, eksplenemgud, mo givim ol narafala buk mo video long pikinini, blong agensem ol save we ol rabis pija mo program oli stap givimaot. Oli save givhan long pikinini blong gruap long tingting blong hem.”

Televisen long Swiden i mekem ripot long saed blong miting ya. Hem i makemgud se ol papa mama oli mas lukaot moagud long ol pikinini blong olgeta, mo mekem olgeta oli save long saed blong ol denja. Be, hem i givim advaes ya tu se: “I nogud blong jes givim woning long ol pikinini agensem ‘ol olfala man we oli doti,’ from we ol pikinini . . . bambae oli ting se oli mas stap longwe long ol olfala man we oli putum doti klos. Man we i mekem ol rabis fasin ya, maet hem i putum yunifom, no wan kot no nektae. Taswe, givim woning long olgeta agensem olgeta strenja we oli soem tumas intres long olgeta.” Mo i sua se oli mas givim woning long ol pikinini mo tijim olgeta blong talemaot long polis, eni man we i traem mekem wan doti no nogud fasin long olgeta, nating sipos oli savegud man ya no nogat.

Wan Rod Nomo Blong Stretem Problem Ya

Samting we miting ya long Stokom i no save talem, hemia rod blong stretem stampa blong problem ya. Hemia ol stampa problem olsem: Ol gudfala fasin oli stap lus kwiktaem long evri ples, ol man oli stap tingbaot olgeta nomo, oli wantem plante tumas sas samting, plante moa man oli no moa respektem loa we i blokem ol nogud fasin, plante moa man oli no moa wantem mekem i gud long narafala mo respektem raet mo laef blong hem, plante moa famle oli stap seraot. Mo tu, plante man oli pua tumas from we oli stap mekem tumas pikinini, oli no gat wok, ol taon oli fulap tumas, mo plante oli muf i go long narafala kantri. Plante moa man oli agensem ol man blong narafala kantri mo ol refuji,a mo oli stap mekem moa drag mo salem olgeta oli go long olgeta ples blong wol. I gat ol nogud tingting mo doti fasin mo kastom blong ol skul tu.

I tru se fasin ya blong spolem ol pikinini long saed blong seks i mekem ol man blong wol oli sek bigwan. Be ol man we oli stap ridimgud Baebol oli no sapraes long rabis fasin ya. ?From wanem? From we Baebol i talem se yumi stap long ‘ol las dei,’ mo i talem tu se ‘laef long wol ya bambae i kam strong tumas.’ (2 Timote 3:1-5, 13) Taswe, yumi no sapraes we ol fasin blong man oli stap kam nogud moa oltaem.

Baebol i tokbaot wan rod nomo blong stretem ol bigbigfala problem blong wol ya—hemia se God we i gat Olgeta Paoa bambae i karemaot rabis fasin long fulwol. I no longtaem, bambae hem i soemaot paoa blong hem mo spolem ol man we oli no stap obei long ol stret rul mo loa blong hem: “Ol stret man bambae oli stap long wol, mo ol man we i no gat poen long olgeta, bambae oli stap. Be ol rabis man, God bambae i spolem olgeta.”—Proveb 2:21, 22; 2 Tesalonaeka 1:6-9.

Sam long olgeta we God bambae i “spolem” olgeta, hemia olgeta we oli fosem ol pikinini blong salem bodi blong olgeta, mo ol rabis man we oli slip wetem pikinini. Tok blong God i talem se: “Man we i stap ronem woman . . . man we i stap slip wetem woman blong narafala man, . . . man we i stap slip wetem man [mo boe], . . . bambae oli no save go insaed samtaem long nyufala wol ya we God i king long hem.” (1 Korin 6:9, 10) Baebol i talem tu se: “Ol man blong mekem ol fasin nogud we i krangke, . . . ol man blong mekem nogud wetem woman,” bambae oli go long “seken ded ya,” hemia se bambae oli ded blong olwe.—Revelesen 21:8.

God bambae i karemaot ol rabis fasin long wol ya mo putum wan fasin blong laef long hem we i nyufala mo i stretgud olgeta, hemia nao “nyufala skae mo nyufala wol.” (2 Pita 3:13) Ale, long nyufala wol ya, neva bambae i gat ol rabis, krangke, man we oli stap spolem ol gudfala man. Mo neva bambae ol gudfala man oli nidim blong fraet se ol rabis man oli save mekem nogud long olgeta, from we “bambae i no gat wan samting we i mekem olgeta oli seksek.”—Maeka 4:4.

[Futuno]

[Tok Blong makem poen Pej 12]

“Fasin ya i moa raf mo i moa rabis i bitim ol narafala fasin blong brekem loa”—Praem minista blong Swiden

[Tok Blong makem poen Pej 13]

“Evri wik, 10 kasem 12 milyan man oli go luk ol yangfala woman blong rod.”—The Economist, London

[Tok Blong makem poen Pej 14]

Ol turis we oli mekem ol trep blong seks, oli wan stampa risen from wanem fasin ya blong spolem ol pikinini long saed blong seks i stap kam antap long ol pua kantri

[Bokis blong pija long pej 13]

Ol Turis We Oli Mekem Ol Trep Blong Seks—?From Wanem?

(Sam risen from wanem ol turis oli mekem rabis fasin long saed blong seks wetem ol pikinini)

(1) Ol turis oli no save ol man long narafala kantri, taswe oli no fraet long tingting blong ol fren blong olgeta, olsem taem oli stap long ples blong olgeta

(2) Ol turis oli no save lanwis blong narafala kantri, taswe i isi nomo blong pulum olgeta blong ting se sipos oli pem wan pikinini blong slip wetem olgeta, hemia i gud nomo, mo se hem i wan rod blong halpem ol pikinini we oli pua tumas

(3) Tingting blong no laekem man blong narafala kantri no kala blong skin, i save pusum ol turis blong spolem ol pikinini blong narafala kantri, from we oli ting se oli daon moa long olgeta

(4) Ol turis oli ting se oli rij taem oli luk we i no sas nating blong pem ol pikinini long ol pua kantri blong slip wetem olgeta

[Bokis blong pija long pej 15]

Problem Ya i Stap Long Olgeta Ples Blong Wol

(Sam gavman mo sam narafala grup oli bin kaontem ol namba ya)

Brasil: Bitim 250,000 pikinini oli woman blong rod

Kanada: Ol rabis grup oli fosem plante taosen yangfala gel blong kam woman blong rod

Jaena: Maet 200,000 kasem 500,000 pikinini oli woman blong rod. Long ol yia we oli jes pas, ol rabis man oli pulum samwe 5,000 gel blong Jaena oli go long kantri ya Mianma, mo oli salem ol gel ya olsem ol woman blong rod

Kolombia: Namba blong ol pikinini long Bogota we oli stap salem bodi blong olgeta long rod, i faef taem antap long namba we oli mekem olsem seven yia bifo

Is Yurop: 100,000 pikinini oli laef long rod. Oli sanem plante blong olgeta oli go stap long ol haos blong ol woman blong rod long Wes Yurop

India: 400,000 pikinini oli stap joen long rabis bisnes ya long saed blong seks

Mosambik: Ol grup we oli givhan long ol man we oli trabol, oli talem se ol soldia blong Yunaeted Nesen we oli kam blong mekem pis i stanap long kantri ya, oli stap mekem i nogud long saed blong seks wetem ol pikinini

Mianma: Oli karem 10,000 gel mo woman oli go evri yia long ol haos blong ol woman blong rod long Taelan

Filipin: 40,000 pikinini oli joen long rabis bisnes ya long saed blong seks

Sri Lanka: 10,000 pikinini we oli gat 6 kasem 14 yia, oli stap olsem we oli kalabus long ol haos blong ol woman blong rod, mo 5,000 we oli gat 10 kasem 18 yia, oli wok blong olgeta nomo long ol hotel we ol turis oli kam stap long olgeta

Taewan: 30,000 pikinini oli joen long rabis bisnes ya long saed blong seks

Taelan: 300,000 pikinini oli joen long rabis bisnes ya

Yunaeted Stet: Ol man we oli stadi long saed ya, oli talem se i gat bitim 100,000 pikinini we oli stap joen long rabis bisnes ya