Ol Pikinini We Oli Trabolgud
“Sipos yumi no traehad blong faenem ol defren rod blong halpem ol pikinini, olgeta stamba problem we ol man oli kasem longtaem finis i kam, bambae oli gohed nomo.”—United Nation Children’s Fund.
RAONABAOT long wol ol pikinini oli kasem bigfala trabol. Wan miting we ol man blong 130 kantri oli mekem long 1996 long Stokhom, Swiden (World Congress Against Commercial Sexual Exploitation of Children) i givim klia pruf blong samting ya. Eksampel, oli faenemaot se long plante ples blong wol, ol man oli stap fosem plante milyan yangfala gel, we samfala oli gat ten yia nomo, blong salem bodi blong olgeta blong slip wetem man.
Wan niuspepa blong Ostrelya (Melbourne University Law Review) i talem se fasin ya blong fosem ol gel blong salem bodi blong olgeta, “i nogud olgeta i bitim fasin blong wok olsem slef.” Ol gel ya oli safa blong plante yia from ol trabol we narafala i mekem long bodi, tingting, mo filing blong olgeta, mo bambae oli stap harem nogud olsem long ful laef blong olgeta. Plante taem, ol gel ya oli letem man i mekem nogud long olgeta jes from we oli wantem pem kakae blong olgeta. Sipos oli no mekem olsem, bambae oli ded from hanggri. Sore tumas, plante long ol gel ya, stret papa mama blong olgeta nao i fosem olgeta blong salem bodi blong olgeta. From we ol papa mama ya oli pua tumas, oli salem ol pikinini blong olgeta blong kasem mane.
Antap long trabol ya, i gat fasin blong mekem pikinini i wok strong tumas. Long Esia, Saot Amerika, mo sam narafala kantri bakegen, ol man oli stap yusum pikinini, we sam long olgeta oli gat faef yia nomo, blong “wok olsem slef.” Fasin ya i stap kamaot tu, long sam komuniti blong ol man narafala kantri we oli laef long Yunaeted Stet. Ol pikinini ya oli wok olsem mesin nomo long ol wok we oli strong, mo samting ya i spolem bodi mo tingting blong olgeta. Plante long ol pikinini ya oli no skul, oli no gat wan papa no mama we i soem lav long olgeta, oli no gat haos we oli save sefgud insaed long hem, oli no gat ol samting blong pleplei, mo oli no gat ples blong pleplei long hem wetem ol fren blong olgeta. Plante long ol pikinini ya oli harem nogud tumas from we papa mama blong olgeta oli mekem nogud tumas long olgeta.
Ol Pikinini We Oli Soldia Mo Haos Blong Pikinini We i No Gat Papa
I gat wan narafala trabol yet we man i mekem long ol pikinini. Plante taem, ol man we oli rebel agensem gavman oli tekem ol pikinini blong joen long ami blong olgeta. Maet oli stilim ol pikinini ya no oli pem olgeta long ples blong salem slef, ale biaen oli mekem nogud tumas long ol pikinini ya. Samtaem oli mekem ol pikinini ya oli luk taem we oli stap kilim narafala man i ded. Sam long ol pikinini ya, ol soldia oli givim oda long olgeta blong kilim i ded stret papa mama blong olgeta, no oli givim drag long ol pikinini ya blong mekem se oli wantem kilim man i ded.
Eksampel we i kam biaen, i soem se ol man oli spolem tingting blong plante taosen pikinini we oli soldia long Afrika. Wan man we i stap wok blong givhan long ol man we oli trabol, i askem long wan pikinini we i soldia, se:
“?Yu bin kilim man i ded? ‘No.’
?Be, yu holem wan masket? ‘Yes.’
?Yu poenem man long masket ya? ‘Yes.’
?Yu sutum olgeta? ‘Yes.’
?Ale, wanem i hapen? ‘Ol man ya oli foldaon nomo.’ ”
Sam long ol yangfala ya oli olsem bebi yet, samfala oli gat sikis yia nomo. Wan ripot i soemaot se long yia 1988 finis, namba blong ol pikinini we oli soldia, i kasem samwe long 200,000 raonabaot long wol.
Sam man oli talem se, bitwin long 1988 mo 1992, sam man oli go long haos blong ol pikinini we oli no gat papa, mo oli jusumaot 550 pikinini se bambae oli no moa kakae. Bighaf blong ol pikinini ya, oli ol gel. Wan dokta i givim ripot ya, se: “Ol pikinini ya oli no gat meresin blong daonem soa blong olgeta. Oli stap slip long bed we man i fasem olgeta long hem, mo sloslou oli ded.”
?Olsem wanem long Yurop? Long wan kantri long ples ya, ol man oli sek bigwan taem oli faenem se i gat wan bigfala kampani we i stap stilim ol smosmol pikinini gel mo yusum olgeta blong mekem nogud fasin long saed blong seks. Kampani ya i tekem pija blong ol nogud fasin ya mo putum i go long ol rabis buk mo video blong salem. Sam long ol gel ya, ol man ya oli kilim olgeta i ded no oli letem olgeta i hanggri gogo oli ded.
Ol ripot ya oli rili soemaot se bigfala problem ya blong mekem nogud mo spolem ol pikinini i stap long plante kantri. Be, ?yumi bitim mak taem yumi talem se hemia wan problem we i kasem olgeta ples blong wol? Nekis haf bambae i ansa long kwestin ya.
[Tok blong pija long pej 4]
Wan pikinini we i soldia long Laeberia
[Credit Line]
John Gunston/Sipa Press
[Tok blong pija long pej 4]
Long wan faktri blong wokem brikis long Kolombia, ol pikinini oli wok olsem wilbara
[Credit Line]
UN PHOTO 148000/Jean Pierre Laffont
[Foto Credit Line blong pija long pej 3]
FAO photo/F. Botts