Wan Pikinini We Nem Blong Hem Pua
LONG wan smol vilej blong Afrika, wan man we nem blong hem Okot wetem waef blong hem, Matina, tufala i hapi tumas from we faswan bebi gel blong tufala i jes bon. Ol famle mo ol fren oli wokbaot i kam long vilej ya blong givim ol presen long bebi ya. Oli talem ol gudfala tok long tufala blong talemaot hop blong olgeta se pikinini ya bambae i gat wan longfala laef we i hapi.
Laef blong man mo woman ya i had mo tufala i no gat plante samting. Oli gat wan smol garen, mo haos blong tufala, we Matina i karem bebi long hem, oli wokem long sofmad, mo ruf blong hem, oli wokem long natanggura. Tufala i gat strong tingting se, bambae tufala i mas wokhad blong mekem laef blong fasbon pikinini ya blong tufala i isi moa i bitim laef we tufala i gat. Blong meksua se oli no fogetem mak ya, oli putum nem blong gel blong tufala se Acan, we i min se “Mi Mi Pua.”
?Laef blong Acan bambae i olsem wanem long fiuja? Sipos laef blong hem i folem semkaen laef we plante narafala man long kantri ya oli gat, hemia i min se bambae Acan i neva lan blong rid mo raet. I minim tu se, taem hem i kam bigwan, sipos hem i naf blong faenem wan wok, bambae hem i kasem samwe 24,000 vatu nomo evri yia. Mo long kantri blong hem, bighaf blong ol man oli laef go kasem 42 yia nomo.
Nogud laef ya we Acan bambae i gruap long hem, i kasem plante narafala man tu. Long olgeta 6 bilyan man we oli laef long wol ya, samwe 1.3 bilyan man oli winim 48,000 vatu nomo long wan yia. Long ol rij kantri, ol man oli kasem raonabaot 3,000,000 vatu evri yia. Evri dei, 67,000 man oli joenem kampani blong ol puaman, hemia i mekem 25 milyan evri yia. Bighaf blong olgeta ya oli laef long ol kantri blong wol we oli pua—olsem Afrika, Esia, mo Latin Amerika. Be long ol rij kantri tu, i gat plante man we oli pua. Mo long evri 10 puaman i gat 7 we oli woman.
Bighaf blong ol man we oli pua bitim mak, oli neva gat rod blong aot long laef ya. Fasin pua ya i karemaot olgeta stamba samting we oli nidim blong laef—kakae, klos, mo haos. Hem i spolem fasin fri blong olgeta, i daonem olgeta, mo i karemaot gud helt long olgeta. World Health Organization i talem se: “Fasin pua i yusum nogud paoa blong hem long evri haf long laef blong man, stat long taem we man i bon i go kasem taem we hem i ded. Fasin pua i karem ol rabis sik i kam long laef blong ol man we oli stap safa aninit long paoa blong hem, nao ol sik ya oli kilim i ded mo oli spolemgud laef blong olgeta.”
Be, i luk olsem se fasin blong laef blong plante kantri we bifo oli pua, naoia oli stap kam gud, ?i tru no? Long samfala kantri, maet yumi save talem se samting ya i tru. Be, long plante narafala kantri, laef i no olsemia nating. Magasin ya Choices i tokbaot olsem wanem laef blong man i stap kam antap, mo hem i talem se “ol puaman oli stap kam plante moa.” Hem i se samting ya i olsem ‘wan kastom stori we man i no bilivim be naoia i stat mekem denja long laef blong plante man.’ Be, hem i gohed se: “Yumi laef long wan wol we trabol long saed blong mane i seraotem plante man insaed long prapa kantri blong olgeta, mo i seraotem ol wanwan kantri long narawan.”
?Fasin pua bambae i gohed oltaem blong spolem laef blong plante man olsem? Long tufala nekis haf, Wekap! ya bambae i lukluk moa long saed ya mo i givim ansa long kwestin ya.