Ol Mak Long Fes Wan ‘Aedentiti Kad’ Long Naejeria We i Stap Lus

MAN BLONG WEKAP! LONG NAEJERIA I TALEM STORI YA

LONG wan moning, long en blong ol yia 1960, Danjuma, wan boe we i gat sikis yia, i kam long papa blong hem mo i askem strong long hem blong mekem sam mak long fes blong hem. Hem i wantem ol mak ya we ol man Igala oli stap mekem long fes blong olgeta blong flasem olgeta. Danjuma i harem nogud tumas from we long skul, ol fren blong hem oli stap jikim hem se hem i no gat ol mak ya. Ol man Igala oli stap mekem ol mak ya long fes blong ol pikinini blong olgeta taem oli bebi yet, from we ol bebi oli no gat naf save blong mekem oli fraet long samting ya. Nating se i olsem, ol boe oli tingbaot ol mak ya olsem saen blong soem se oli strong man. Sipos wan man i no gat mak ya, oli talem se hem i woman, from we hem i fraet blong oli katem fes blong hem.

Kam kasem taem ya, papa blong Danjuma i no bin wantem blong katem fes blong boe blong hem. Be long moning ya, from we Danjuma i wantem tumas blong pruvum se hem i strong man, hem i fosem papa blong hem, nao papa blong hem i tekem wan naef, i katem tri bigfala mak long tugeta saed blong fes blong boe blong hem.

Papa blong Danjuma i save se ol mak ya oli no blong soem se wan man i strong. Hem i save se soa long fes blong boe blong hem bambae i finis, be ol mak blong ol soa ya bambae oli makemaot se hem i blong weswan laen. Ol mak ya oli olsem strongfala ‘aedentiti kad’a we i no save lus no kam nogud. Papa ya i save se, taem ol fren blong boe blong hem long skul oli luk fes blong boe ya, wantaem nomo bambae oli talem se hem i blong Igala, mo bambae boe blong hem i gat raet mo jans blong haremgud long ol samting we oli blong ol man Igala. Be tu, ol mak ya bambae oli mekem se boe ya i no moa save joen wetem 250 narafala laen long Naejeria.

Fasin ya blong katem mo mekem ol mak long fes, i stap kamaot long ol narafala kantri tu. Be long kantri blong Afrika, ol man oli bin mekem fasin ya longtaem finis i kam. Herodotus, wan man Gris, we i man blong raetem histri long ol yia 400 B.K.T.,b i tokbaot ol man Karia we oli laef long Ijip, i se: “[Oli] katem ol mak long fes blong olgeta wetem naef, blong pruvum se oli blong narafala kantri, oli no blong Ijip.” Seven handred yia bifo, ol man blong taon ya Ife, Naejeria, oli wokem sam aedol blong man we oli gat ol mak long fes blong olgeta. Plante man oli ting se ol mak ya oli blong makemaot laen blong olgeta. Long olfala kingdom blong Naejeria long Benin, i gat pija blong ol man we oli gat mak long fes blong olgeta tu.

I no olgeta mak we man i mekem long fes blong olgeta, we oli blong makemaot se oli blong wanem laen. Sam long ol mak ya, oli joen wetem wok blong rabis spirit mo ol kastom blong giaman skul. Sam narafala, oli olsem saen blong soemaot haenem we wan man i gat antap long narafala man, folem kastom. Sam narafala mak bakegen, oli jes blong flasem man.

I gat ol spesel man blong mekem ol mak long fes. Taswe, ol wanwan komuniti oli gat stael blong olgeta blong mekem ol mak ya. Samfala oli katem smol mak nomo, be sam narafala oli katem bigfala mak mo oli openem soa ya wetem fingga blong olgeta. Samtaem, oli wokem sam pen mo oli putum long ples we oli katem, blong mekem se ol mak ya oli gat kala. Wanwan laen blong man i gat prapa rod blong mekem ol mak long fes. Eksampel, sipos wan man no woman i gat wan mak long tugeta saed blong fes blong hem, we oli katem i kamdaon stret, hem i kamaot long taon ya Ondo. Sipos wan man no woman i gat tri mak i gokros long tugeta saed blong fes blong hem, hem i blong taon ya Oyo. Olgeta we oli save gud ol mak ya, taem oli luk fes blong wan man, oli naf blong talem weswan laen, taon, mo famle, man ya i kamaot long hem.

Ol Defren Tingting Long Saed Blong Ol Mak Long Fes

Ol man oli gat ol defdefren stael mo risen blong mekem ol mak long fes. Long sem fasin, ol man oli gat ol defdefren tingting long saed blong ol mak ya. Plante man, oli mekem ol mak ya long fes blong olgeta blong mekem flas. Wan man we i raetem niuspepa ya Daily Times blong Naejeria, i talem se: “Samfala man oli tingbaot ol mak ya olsem wan saen blong sapotem kantri blong olgeta. Taem oli gat ol mak ya, oli harem se oli trufala pikinini blong ol bubu blong olgeta.”

Jimoh, wan man Naejeria, i gat tingting olsem. Hem i talem se: “Mi neva sem from ol mak ya we oli blong ol man Oyo, from we ol mak ya oli soem se mi mi wan man Yoruba, we mi kamaot long taon ya Alafin.” Hem i gohed, i tokbaot olsem wanem ol mak ya oli sevem laef blong hem taem wan faet i kamaot bitwin ol man Naejeria long 1967. Hem i talem se: “Ol enemi oli kam insaed long haos . . . we mi stap long hem, mo oli kilim i ded [evri] man we oli stap long haos ya. Be oli no kilim mi mi ded from ol mak we oli stap long fes blong mi.”

Samfala, oli no laekem ol mak ya nating. Tajudeen i tokbaot ol mak we oli stap long fes blong hem, i se: “Mi mi no laekem ol mak ya nating, mo mi agensem dei ya we oli mekem ol mak ya long fes blong mi.” Mo wan yangfala gel i talem tangkiu long mama blong hem, from we mama blong hem i no bin letem blong oli mekem ol mak ya long fes blong hem taem hem i wan bebi nomo. Gel ya i talem se: “Bambae mi mi kilim mi wan i ded sipos oli bin mekem ol mak ya long fes blong mi.”

Taem Narafala i Jikim Olgeta

Tingbaot Danjuma we yumi tokbaot antap. Ol fren blong hem oli jikim hem from we hem i n gat ol mak long fes blong hem. Be plante man oli no laekem nating ol man we oli gat ol mak ya. Bitim 45 yia bifo, G. T. Basden i raetem long buk ya blong hem, Niger Ibos, se: “Naoia, ol man oli no moa mekem ol mak mo kilim tatu long bodi blong olgeta. Plante yangfala man, . . . oli wantem tekemaot ol [mak we oli bin mekem long bodi blong olgeta]. Bifo, taem ol yangfala ya oli stap wetem ol fren blong olgeta, oli tingbaot ol mak ya olsem wan samting blong flas from. Be naoia, oli tingbaot olsem wan samting blong sem. Hemia from we ol man blong narafala laen oli stap tok nogud mo jikim olgeta from ol mak ya.”

Tede, ol tok ya oli tru nomo. I no longtaem i pas, woman ya Ajai, we i skul blong stadi long tingting blong man long Yunivesiti blong Lagos, i stadi long ol mak blong fes long Naejeria. Woman ya i talem se: “Naoia, long ol taon olsem Lagos, smol man nomo oli gat ol mak long fes blong olgeta, mo olgeta ya oli gat hadtaem from we ol narafala oli stap jikim olgeta. Eksampel, plante taem oli stap kolem wan man we i gat ol mak long fes blong hem se, haeman blong ami. Oli kolem hem olsem, i no from we hem i joen long ami, be from we ol longlongfala mak long fes blong hem, oli olsem ol laen we oli stap long yunifom blong ol haeman blong Ami. Sam narafala, ol man oli stap kolem olgeta se taega, from we ol mak long fes blong olgeta oli olsem ol mak long bodi blong taega. Sam narafala bakegen, ol man oli talem se oli gat wota blong ae we i no save drae samtaem. . . . Man we i stap flas from ol mak ya i mas harem nogud tumas taem ol narafala oli talem ol tok ya long hem.”

Maet ol traem we i strong moa blong winim, hemia long skul. Samuel i stap long wan klas we hem nomo i gat ol mak ya long fes. Hem i talem se: “Long skul, ol pikinini oli jikim mi bitim mak. Oli stap kolem mi se ‘rod blong tren’ mo ‘boe we i gat rod blong tren.’ Oltaem oli laf long mi mo oli leftemap trifala fingga blong olgeta long mi. Oli mekem mi sem we mi sem.”

?Olsem wanem Samuel i winim traem ya? Hem i gohed i se: “Wan dei, oli jikim mi gogo mi harem nogud tumas. Ale, mi girap, mi go luk tija we i stap tijim mifala long saed blong ol laef samting long bodi blong man, nao mi askem hem sipos i gat rod blong tekemaot ol mak ya long fes blong mi. Nao, hem i talem se i gat ol spesel dokta blong samting ya. Hem i talem tu se, mi no mas wari long samting ya, from we plante taosen man Naejeria oli gat ol mak ya. Hem i gohed i se, ol pikinini long skul oli stap laf long mi, i from we oli no bigman long tingting, mo se taem ol pikinini ya oli kam bigman, bambae oli no moa jikim mi olsem. Hem i go moa i se, ol mak ya oli no rili soemaot mi se mi wanem kaen man, mo oli no makemaot wanem fiuja blong mi.

“Ol tok ya oli mekem se mi mi harem gud lelebet, mo mi no moa gat ol nogud filing long saed blong ol mak ya. Naoia, ol man oli no moa tokbaot tumas ol mak long fes blong mi. Be sipos oli tokbaot ol mak ya, mi jes laf nomo. Samting ya i no spolem fasin fren blong mi wetem ol narafala. Ol man oli respektem mi from we mi mi wan man, i no from we mi gat ol mak long fes blong mi.”

Wan Kastom We i Stap Lus

Plante taem, ol man Naejeria oli stap mekem ol mak long fes blong pikinini blong olgeta taem oli smol nomo. Oli mekem olsem blong makem laen blong olgeta. Taswe, plante long ol yangfala ya oli no gat wan disisen blong mekem long saed ya. Be, taem oli kam bigman, oli mared mo gat pikinini, olgeta nao oli mekem disisen blong pikinini blong olgeta, se bambae oli gat mak long fes blong olgeta no nogat.

Sam man oli jusum blong mekem ol mak long fes blong ol pikinini blong olgeta. Magasin ya, Times International blong Lagos, i soemaot se, i gat sam risen from wanem ol man ya oli wantem mekem olsem. Magasin ya i talem se: “Sam man, oli stap tingbaot fasin ya yet se hem i wan rod blong flasem bodi blong olgeta. Sam narafala, oli bilif se ol mak ya oli save givhan blong faenemaot wanem laen wan man i kamaot long hem, blong oli save mekem i gud long man ya bitim ol man blong narafala laen. Sam narafala oli yusum ol mak ya olsem rod blong faenemaot raet blong wan pikinini long wan laen.”

Be tede, plante papa mama, oli no moa tinghevi long ol samting ya. Ol man ya tu we oli stap flas from ol mak long fes blong olgeta, smol nomo long olgeta oli letem narafala i mekem ol mak long fes blong ol pikinini blong olgeta. Samting ya i tru moa long ol taon. Soa mo denja blong ol mak ya wetem ol fasin agens we wan pikinini i save fesem long laef blong hem biaen, oli ol samting we i mekem se ol papa mama oli no moa putum mak long fes blong pikinini blong olgeta.

I klia se fasin ya blong mekem ol mak long fes i stap lus kwiktaem. I luk olsem se long fiuja, bambae ol man Naejeria oli karem ‘aedentiti kad’ blong olgeta long paos blong olgeta, be i no moa long fes blong olgeta.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 23]

Ol mak long fes, oli soemaot laen we man i kamaot long hem

[Tok blong pija long pej 24]

Fasin blong mekem ol mak long fes i wan kastom we i stap lus