Laeon Bigfala Puskat Blong Afrika

MAN BLONG “WEKAP!” LONG KENYA I RAETEM STORI YA

LONG wan level ples long Afrika, we nem blong hem Serengeti, san i girap finis. Ples i kolkol smol, long moning ya. Mifala i sidaon long wan lanrova mo mifala i stap lukluk wan grup blong woman laeon wetem ol pikinini blong olgeta. Hea blong olgeta i sofsof gud, mo kala blong hem i braon mo i yala. Klosap yu no save luk olgeta long medel blong ol longfala gras we oli drae. Ol pikinini laeon oli stap pleplei mo oli gat plante paoa. Oli jyajyam mo plei raon long ol bigfala bodi blong ol woman laeon, mo i luk olsem se ol laeon ya oli no kea nating long ol trik mo pleplei blong olgeta.

Wantaem nomo olgeta laeon ya oli stap kwaet, oli no muf. Ae blong evriwan i lukluk i go farawe. From we mifala i stap wajem olgeta long wan ples we i antap, mifala i save luk wanem samting i pulum ae blong olgeta. Long laet blong eli moning, mifala i luk wan bigfala man laeon i stap kam. Mifala i luk se hem i stap lukluk i kam long mifala, nao bodi blong mifala i stat blong seksek, i no se mifala i kolkol be mifala i luksave se hem i luk mifala. Nating se laeon ya i luk naes tumas, hem i mekem mifala i fraet. Hea blong hem raon long bigfala hed blong hem i longfala, i plante mo kala blong hem i yala wetem blak. Kala blong tufala ae blong hem, we oltaem oli wekapgud, i haf braon mo yala. Be nao, famle blong hem i pulum ae blong hem, sloslou hem i tanraon i lukluk olgeta mo hem i muf i go long olgeta.

Fasin blong hem blong wokbaot i olsem we hem i impoten tumas. Nating se hem i wokbaot i go pas long fored blong trak blong mifala, hem i no moa lukluk i kam long mifala. Naoia hem i kam klosap long ol woman laeon mo pikinini blong olgeta. Evriwan i girap mo wan afta long narawan oli pusum fes blong olgeta agensem nus mo maot blong hem olsem fasin blong puskat. Hem i muf i go long medel blong grup ya, mo hem i ledaon olsem we hem i taed tumas from wokbaot blong hem, nao hem i rol i ledaon long bak blong hem. I no longtaem evriwan long grup ya i mekem olsem hem, mo oli slip smol long san blong eli moning ya. Taem mifala i lukluk ol laeon ya we oli stap slipgud long medel blong ol yala gras we win i blu long hem, mifala i luk olsem se oli gat pis mo oli glad.

Wan Anamol We Yumi Intres Tumas Long Hem

Ating i no gat wan narafala anamol we i pulum filing blong yumi moa i bitim laeon. Longtaem bifo, ol man Afrika we oli gat gudhan blong pentem pija, oli flasem ol bigfala ston wetem plante pija blong laeon mo sam narafala anamol we laeon i kasem blong kakae. Long ol olfala haos blong king mo ol olfala haos prea yumi save faenem ol ston we oli katem long pija blong laeon. Tede, plante man oli visitim ol ples blong anamol, jes blong lukluk ol bigfala puskat ya. Laeon i kam impoten long ae blong plante man, yumi luk samting ya long ol buk mo sinema, olsem film ya Born Free. Hemia wan film we i talem tru stori blong wan pikinini laeon we i no gat papa mama mo i gruap long han blong ol man, mo biaen oli letem hem i go fri. I gat sam narafala stori bakegen, we oli tokbaot laeon olsem wan rabis anamol we i stap kakae man nomo, sam long ol stori ya oli kastom stori nomo, mo sam long olgeta oli tru lelebet. !Yumi no sapraes se, laeon hem i wan anamol we man i intres tumas long hem!

Ol laeon oli save raf tumas, mo sam samtaem oli save kaengud, oli olsem smol puskat taem hem i pleplei. Taem oli glad, i gat wan spesel noes i kamaot long trot blong olgeta we hem i daon mo i kwaet. Be laeon i save singaot bigwan tu, mo yu save harem noes blong hem go kasem 8 kilometa longwe. Samtaem i luk olsem se laeon i les nomo mo i no intres long wan samting, be oli save muf long wan spid we yumi sapraes long hem. Plante man tu, oli tinghae long laeon from fasin no fraet blong hem, mo i gat wan toktok we i talem se, man we i no fraet, hem i olsem laeon.

Simbaa—Wan Puskat We i Laekem Laef Long Kampani

Long olgeta famle blong puskat, laeon nao i laekem moa blong laef long grup. Oli gru tugeta insaed long wan bigfala famle. Samtaem namba blong grup i smol, be samtaem i bitim 30 laeon long wan grup. Insaed long evri grup ya i gat ol woman laeon, we maet oli famle. Olgeta oli laef wanples, oli lukaot kakae tugeta, mo oli bonem pikinini wanples. Fasin joengud blong olgeta ya i save stap longtaem, maet long ful laef blong olgeta. Hem i fandesen blong famle blong laeon mo i wan rod blong meksua se laen blong olgeta i gohed oltaem.

Insaed long ol wanwan grup i gat wan no moa man laeon we oli bigwan finis, mo we oli stap gad mo makem graon wetem smel blong olgeta. I stat long blak nus blong olgeta i go kasem tel blong olgeta, longfala blong ol bigfala anamol ya i save bitim 3 mita, mo hevi blong olgeta i save bitim 225 kilo. Nating se man laeon i bos blong ol grup ya, ol woman laeon nao oli lidim olgeta. Ol woman laeon oli pulum olgeta we oli stap long grup ya blong mekem samting, olsem blong muf i go long wan defren eria we sado i stap long hem no blong stat blong lukaot kakae.

Bighaf blong ol woman laeon oli bonem pikinini wan taem evri tu yia. Taem ol yangfala laeon oli bon, oli no save mekem wan samting nating. Evriwan long grup i joen blong trenem ol yangfala laeon, mo olgeta woman laeon oli givhan blong protektem ol yangfala laeon insaed long grup ya. Ol smol laeon oli gruap kwik; taem oli gat tu manis nomo, oli ron olbaot mo pleplei. Oli rol long graon olsem smol puskat, oli faet mo jyam antap long ol fren blong olgeta, mo oli jyajyam olbaot long longfala gras. Eni samting we i muf i pulum intres blong olgeta, oli jyam from bataflae, oli ronem bebet, mo oli faet wetem ol smol stik mo ol rop blong gras. Be wan samting we i pulum intres blong olgeta i bitim evri narafala samting hemia tel blong mama blong olgeta, we mama ya i muvmufum jes blong pleplei wetem olgeta.

Evri grup i makem gud teritori blong hem we i save kavremap plante hektea. Ol laeon oli laekem moa blong stap long ol eria we oli hae, we i gat plante wota mo we i gat sado blong haed long hem aninit long hot san blong medel dei. Long ol ples ya, oli laef long medel blong ol elefen, ol jiraf, ol bafalo, mo ol narafala anamol. I gat tu stamba samting nomo we i mekemap laef blong laeon: Plante aoa blong slip mo smol taem blong lukaotem kakae. I tru blong talem se, ol laeon oli save stap spel, slip, no sidaon nomo blong 20 aoa evri dei. Taem oli slip, i luk olsem se oli kwaet nomo. Be no letem tingting ya i trikim yu—laeon hem i moa raf i winim bighaf blong olgeta wael anamol.

Anamol Blong Lukaotem Kakae

Long let aftenun, gras we san i kilim long dei i stat blong kam kolkol. Trifala woman laeon blong grup ya we mifala i stap wajem, oli stat girap long smol slip blong olgeta. Hanggri i mekem se ol puskat ya oli stat blong muvmuf, mo oli lukluk i goaot long ples ya we oli stap long hem mo smelem win. Hem i stret taem blong ol wildebest (wan kaen antilop we i no luk naes nating) oli lego ples blong olgeta blong muf i go long narafala ples. From samting ya, i gat plante taosen blong olgeta we oli stap kakae gras i no longwe long saot blong mifala. Trifala puskat ya oli muf i go sloslou long ples blong ol wildebest ya. From we ol laeon ya oli haed gud long ol longfala gras, oli save kam kasem 30 mita klosap long ol wildebest, be ol wildebest oli no luksave nating. Wantaem nomo, ol laeon oli resis i go long medel blong ol wildebest. Ol anamol ya oli sek bigwan, ale oli resis i go olbaot blong traem sevem laef blong olgeta, oli kikim red graon i go olbaot mo i kavremap olgeta olsem wan klaod. Taem ases blong graon i godaon, mifala i luk trifala woman laeon oli stap olgeta nomo, oli hadwok blong pulum win. Kakae blong olgeta i lus. Maet long naet bambae oli gat narafala jans bakegen blong lukaotem kakae, mo maet oli win. Nating se ol laeon oli save muf kwik, i no evri taem we oli lukaotem kakae we bambae oli kasem. Sipos wan laeon i go 10 taem blong lukaotem kakae, tri taem nomo bambae hem i win. Taswe bigfala denja blong laeon hemia se hem i save ded from hanggri.

Paoa blong wan laeon we i bigwan finis, i spesel. Taem wan grup i lukaot kakae, oli save kasem mo kilim wan anamol we hevi blong hem i bitim 1,300 kilo. Taem oli stat blong ronem wan anamol, oli save spid kasem 59 kilometa long wan aoa, be oli no save gohed long semfala spid ya blong longtaem. Taswe blong kasem kakae blong olgeta oli wokbaot sloslou mo stap haed gogo oli kam klosap long anamol we oli wantem kasem. Bighaf, olsem 90 pesen, blong wok ya blong lukaotem kakae, ol woman laeon nomo oli mekem. Be long taem blong kakae, ol bigfala man laeon oli kakae bighaf blong kakae ya. Taem ol laeon oli no gat naf anamol blong kakae, oli save hanggri bigwan mekem se oli no letem prapa pikinini blong olgeta i kam blong serem kakae.

Wan Anamol We Oli Lukaotem Blong Kilim i ded

Longtaem bifo, yumi save faenem ol bigfala laeon olbaot long Afrika mo long sam eria long Esia, Yurop, India mo Palestaen tu. Be, from we laeon i kilim anamol blong kakae, samtaem hem i mekem trabol long ol anamol blong plantesin mo long ol man tu. Mo from samting ya nao, ol man oli kwik blong sutum laeon i ded. From we namba blong ol man i kam antap kwiktaem, ol ples we laeon i laef long hem oli kam smol. Tede, afsaed long Afrika, i gat sam handred laeon nomo i laef long ol bus. Naoia, ol laeon oli sef nomo insaed long ol spesel eria we man i makem blong protektem ol wael anamol.

Yumi glad se, bambae ol man oli mekem sam moa samting blong lukaotgud long naesfala anamol ya. Baebol i tokbaot wan taem long fiuja we bambae laeon i stap long pis wetem ol man. (Aesea 11:6-9) Man ya we i Wokem olgeta samting mo we i gat lav long yumi, hem nao bambae i mekem promes ya i kamtru. Long taem ya, ol naesfala man puskat ya blong Afrika, bambae oli laef i stap long pis wetem olgeta narafala samting we God i wokem.

[Futnot]

[Bokis blong pija long pej 9]

Taem Laeon i SINGAOT BIGWAN

OL MAN oli savegud laeon from spesel fasin blong hem blong singaot bigwan. Yu save harem hem plante kilometa longwe. Long olgeta noes we ol anamol oli mekem, “noes we i makem tingting blong man moa” hemia noes blong laeon taem hem i singaot bigwan. Oltaem laeon i singaot bigwan long tudak blong naet mo eli moning. Man laeon mo woman laeon tu, tufala tugeta oli singaot bigwan, mo samtaem ful grup bambae oli singaot tugeta.

Ol man blong sayens we oli stadi long saed blong ol laeon, oli talem se noes blong laeon we i singaot bigwan i mekem sam samting. Man laeon i save singaot bigwan blong soemaot mak blong graon we i blong hem. Hem i singaot tu, blong soemaot kros blong hem mo givim woning long ol narafala man laeon we oli wantem kam insaed long eria blong hem. I stret nomo we Baebol i tokbaot ol lida blong Asiria mo Babilon we oli gat strong fasin, oli flas, mo oli griri, mo we oli agensem bigwan ol man blong God, se “oli stap singaot strong, olsem ol yang laeon.”—Aesea 5:29; Jeremaea 50:17.

Taem wan laeon i stap longwe long grup blong hem no hem i no save luk olgeta from ples i tudak, hem i singaot bigwan ale, long rod ya ol narafala oli save faenem hem. Afta we laeon i kilim wan anamol blong kakae, hem i singaot bigwan blong ol narafala long grup oli save stret ples blong kam joen long kakae ya. Baebol i tokbaot samting ya i se: “?Taem smol laeon i stap kakae, sipos brata blong hem i no kam klosap long hem, yufala i ting se hem i save mekenoes?”—Amos 3:4.

Wan samting blong sapraes hemia se, taem laeon i lukaot wael anamol blong kakae, hem i no singaot bigwan blong mekem anamol i fraet. Long buk ya The Behavior Guide to African Mammals, Richard Estes i talem se: “I no gat wan samting blong soem se laeon i singaot bigwan jes blong ronem anamol i go long ples we narafala laeon i haed i wet long hem (from ol samting we mi bin luk long laef blong mi, plante taem ol anamol oli no lesin nating taem laeon i singaot bigwan).”

Be, from wanem Baebol i tokbaot Setan olsem “wan laeon we i stap singaot bigwan, i stap lukaot man blong i kakae.” (1 Pita 5:8) Nating se i luk olsem we wael anamol i no fraet taem laeon i singaot bigwan, i defren olgeta long saed blong man mo anamol blong olgeta. Saon blong laeon we i singaot bigwan, we yu harem long wan naet we i tudak, i save mekem eni man we i stap afsaed i fraet we i fraet. Longtaem bifo wan man i talem stret se: “?Sipos wan laeon i stap singaot bigwan, yufala i ting se ol man oli no save fraet long hem?”—Amos 3:8.

Setan i gat gudhan blong mekem ol man oli fraet nao oli obei long hem. Ol man blong God oli glad tumas se, i gat wan we i sapotem olgeta. Bilif blong olgeta i strong se Jeova bambae i givhan long olgeta, mo oli save blokem strongfala “laeon we i stap singaot bigwan.” I gud sipos ol Kristin oli ‘stanap strong long bilif blong olgeta, blong blokem hem.’—1 Pita 5:9.