Posen Blong Kilim Bebet i Spolem Garen Tu

MAN BLONG WEKAP! LONG BRASIL I RAETEM STORI YA

WAN man we nem blong hem Domingos dos Santos, i glad tumas taem hem i stap lukluk olgeta maniok we hem i planem long plantesin blong hem long saot blong Brasil. Mo i stret nomo blong hem i harem gud olsemia. Olgeta lif blong ol maniok ya we hem i planem, oli naes tumas mo i luk olsem se i neva gat wan bebet nating we i wokbaot antap long olgeta. ?Man ya i yusum wan spesel posen blong kilim ol bebet? Nogat. Domingos i talem se: “Las yia, mo long yia ya tu, mi no nid blong pem posen blong kilim ol bebet.”

Domingos i joenem plante narafala man blong wokem garen, we oli no wantem yusum ol posen blong kilim ol bebet long ol plantesin blong olgeta.a Ol man ya oli yusum sam narafala rod we oli karemaot, no daonem, nid blong yusum ol kemikol. Mi toktok wetem Sandro Müller, wan man we i stadi long fasin blong planem garen, mo we i mekem plante stadi long wan plantesin klosap long Sao Polo we i planem ol lemon tri. Mi askem long hem se: “?Wanem kaen rod we ol man ya oli stap yusum? mo ?From wanem ol man ya blong wokem garen oli no wantem yusum ol spesel posen ya we oli blong kilim ol bebet?”

Wok Blong Posen Blong Kilim Bebet

Man ya Sandro, i traem givhan long mi blong luksave wanem nogud samting we ol posen ya blong kilim bebet, oli save mekem. Hem i se: “Tingbaot se wan grup blong polis oli stap ronem wan grup blong stilman, we oli bin stil long bang. Ol stilman ya oli wantem haed nao oli resis i go insaed long wan bigfala ofis we i bisi gud wetem ol man. Naoia, polis i lusum ol stilman ya long medel blong plante man. Taswe, polis i singaot wan helikopta i kam mo i sakem wan bom antap long ol ofis ya. Bom ya i kilim ol stilman ya, be, hem i kilim ol narafala man wetem ol sekyuriti gad long ofis ya tu, we olgeta oli no mekem wan rong. Hemia nao wanem we i hapen taem wan man blong wokem garen i sakem posen i go antap long garen blong hem blong kilim ol bebet. I tru, ol posen ya oli kilim i ded ol nogud bebet, we oli olsem ol stilman ya, be posen ya i kilim ol narafala gudfala bebet tu, we olgeta ya oli olsem sekyuriti gad blong garen ya.”

Mi talem long Sandro se: “Nating se i olsem, garen ya i no lus.” Be, hem i eksplenem se ol posen ya blong kilim bebet oli statem wan trabol we bambae i gohed oltaem. ?Wanem trabol ya? Sam bebet oli no ded, from we i gat sam posen we oli no strong naf blong kilim olgeta. Ale, naoia ol bebet ya we oli no ded, oli stap olgeta nomo long wan garen we i no moa gat ol ‘sekyuriti gad,’ hemia ol gudfala bebet we oli protektem garen. ?From wanem? From we ol gudfala bebet ya oli ded evriwan taem man i sakem posen antap long garen.

Ol nogud bebet we oli laef i stap oli gat plante kakae mo oli no moa gat enemi blong faet agensem. Nao, oli kam plante moa, ale, ol man oli mas sakem moa posen bakegen long garen blong olgeta, we maet oli strong moa. Long sam plantesin blong bin long Saot Amerika, ol man oli sakem posen long ol plantesin ya evri wik. ?Wanem risal blong samting ya? Wan long ol man we oli wok long ol plantesin ya i talem se: “Sipos yu sakem posen long garen blong yu, bambae yu karem posen frut nomo.”

Posen Blong Kilim Bebet—?Hem i Gud Lelebet?

Ol stadi oli soemaot se man we i sakem posen blong kilim ol bebet, i stap posenem hem wan bakegen. Long Brasil nomo, niuspepa ya Guia Rural, i ripotem se ol posen blong kilim bebet oli posenem samwe long 700,000 man evri yia—!wan man evri 45 seken! Mo World Health Organization i ripotem se 220,000 man raon long wol oli ded evri yia from ol posen ya we man i putum long kakae. Antap long samting ya, ol posen we man i putum long garen blong olgeta i save mekem bigfala trabol long ol laef samting raonabaot long yumi.

Tede, i gat sam man we oli tingting se taem man i yusum ol posen blong kilim bebet i olsem we oli stap mekem rod blong trabol i kam. Sam narafala man oli tingting se i impoten tumas blong yusum ol posen blong kilim ol bebet from we sipos no, bambae oli save kasem moa trabol. Hemia tingting we plante man oli gat: Yumi mas yusum ol posen blong kilim bebet nao yumi gat kakae, no yumi no yusum posen ale, yumi no gat kakae. Yes, namba blong ol man long wol i stap kam antap bigwan, mo klosap i no moa gat graon blong wokem garen. Taswe, sipos yumi no wantem se man i ded from hanggri, yumi mas blokem ol bebet we oli spolem ol kakae long garen.

I klia se, ol bebet we oli spolem garen oli wan bigfala problem. Be, plante moa man we oli stap wokem garen, raonabaot long wol, oli stap lanem rod blong blokem ol bebet we i no nidim blong yusum plante posen. Niufala rod ya oli kolem IPM (Integrated Pest Management).

IPM—Wan Narafala Rod

Mi storeyan wetem Profesa Evôneo Berti Filho, we i hed blong Entomolojib Dipatmen long Yunivesiti blong São Polo long Pirakikaba, mo we i wan long ol bigfala man we oli biaen long ol stadi ya blong blokem ol bebet we oli spolem garen. Mi askem long hem se: “?Wanem ya IPM?” Profesa Berti i eksplenem se, IPM i wan rod we mak blong hem i blong daonem namba blong ol posen we oli kilim bebet, mo blong yusum nomo ol posen ya we i rili nidim blong kilim sam kaen bebet we oli save mekem bigfala trabol. Taem man i no bitim mak blong yusum ol posen long garen blong olgeta, ale, oli save stat yusum moa ol narafala gudfala rod blong blokem ol bebet.

Wan gudfala rod blong blokem ol bebet, hemia fasin blong planem ol defren kaen kakae long garen. Eksampel, maet wan man we i planem kon long plantesin blong hem wan yia, ale, nekis yia blong hem, maet hem i planem bin long plantesin ya. Taem man i planem bin long ples blong kon, ol bebet we oli laekem kakae kon be oli no kea long bin, bambae oli no moa gat kakae ale, bambae oli muf i go long sam narafala ples blong lukaot kon. Nao, long nekis taem we man i planem kon bakegen, bambae i no moa gat tumas bebet—ating blong smoltaem. Mo taem ol bebet we oli laekem kon oli stat kambak bakegen long plantesin we i gat kon, taem i kam nao blong planem narafala kakae we bambae i fosem olgeta bebet ya blong muvaot bakegen.

Wan narafala rod blong IPM hemia we oli kolem baeolojikol kontrol. Blong mekem olsem, ol man blong wokem garen oli faenem wanem kaen bebet, sik, no narafala samting bakegen we oli enemi blong ol bebet ya we oli stap spolem garen blong olgeta, nao oli yusum ol samting ya blong ronemaot ol bebet ya. Eksampel, sam man Brasil we oli mekem stadi long saed ya, oli faenem se plante katapila oli stap ded afta we oli kasem wan kaen sik we nem blong hem baculovirus. Ol man ya oli tingting se, sipos sik ya i no save mekem trabol long man, ale bambae oli yusum sik ya blong kilim i ded ol katapila we oli stap kakae ol soyabin mo maniok. Oli putum jem blong sik ya i go long wan spesel kaen wota ale oli saksakem antap long garen. Rod ya i wok gud. Sam dei nomo afta we oli sakem sik ya antap long garen, ol katapila oli ded. Be, i no hemia nomo. Ol ded katapila ya oli wan gudfala tul we ol man blong wokem garen oli save yusum tu. ?Yusum blong mekem wanem?

Profesa Berti i eksplenem se: “Man blong wokem garen bambae i hivimap olgeta katapila we oli ded from jem blong sik ya, ale, i putum long wan spesel mesin we bambae i tantanem olgeta. Mesin ya i sakemaot ol doti mo i kipim jus blong ol katapila ya. Oli kipim jus ya long aesbokis.” Taem i nidim, man blong wokem garen bambae i jes karem jus ya we i gat jem blong sik we i bin kilim ol katapila oli ded, ale hem i meksem wetem wota, mo i sakem i gobak bakegen antap long garen blong hem.

Maet rod ya i tektaem moa i bitim ol narafala strongfala posen blong kilim bebet. Be, wan woman we i stadi long saed ya i talem se, i gat 90 pesen jans se rod ya i wok gud.

Gudfala Rod Blong Kilim Ol Bebet

Wan narafala rod we i save wokgud hemia blong yusum sam kaen bebet olsem tul blong kilim i ded ol bebet ya we oli stap spolem ol kakae long garen. Be, nomata hamas taem ol man oli traem winim tingting blong olgeta we oli wokem garen blong oli yusum rod ya, plante long olgeta oli no wantem yusum rod ya. ?From wanem? Tru tumas, plante man oli talem se i krangke nomo blong karem sam narafala bebet oli kam long garen, i olsem we yu talem long man we i laef long taon se bambae yu karem kakros i kam long haos blong hem. Profesa Berti i talem long mi se: “Long tingting blong ol man we oli wokem garen, olkaen bebet, nomata oli olsem wanem, be oli stap spolem garen. Wan man we i wokem garen bambae i no agri nating sipos yu talem long hem blong karem moa bebet i kam long plantesin blong hem.”

Taswe, i klia se rod ya bambae i save wokgud nomo sipos ol man blong wokem garen oli kasem save se i gat sam bebet we oli no spolem garen be oli save faet agensem ol narafala bebet ya we oli stap spolem garen. Eksampel, long Kalifonia, Yunaeted Stet, long ol yia 1800, sam man we oli gat ol plantesin blong frut, oli putum nem blong olgeta long lis blong kasem help blong wan bebet we oli kolem ladybug. Long taem ya, sam bebet blong Ostrelya oli bin kamtru long ples ya mo oli kakae mo spolemgud olgeta tri blong lemon mo aranis. !I tekem klosap tu yia nomo long ol ladybug ya blong finisim olgeta rabis bebet ya, nao oli sevem ol plantesin blong lemon mo aranis long Kalifonia!

Wan Rod We i Rili Wokgud

Tede sam man blong wokem garen long Brasil oli stat bakegen blong yusum joaninha (hemia i minim smol Joanna, narafala nem we oli putum long bebet ya ladybug). Oli se hem i wan gudfala ‘sekyuriti gad.’ Sandro i talem long mi se: “Ol joaninha oli faet agensem ol laos we oli spolem ol tri blong lemon mo aranis.” Mitufala i stap wokbaot long wan plantesin blong Sandro we hem i planem ol aranis long hem. Mitufala i stop aninit long wan tri blong aranis, nao hem i holem wan branj wetem ol niufala lif long hem, mo i pulum i kam daon long mitufala. Fulap laos—ol smosmol bebet we saes blong olgeta i olsem hed blong wan nidel—oli stap olbaot long branj ya wetem tut blong olgeta i fas i stap insaed long ol lif, oli stap dring jus blong lif ya.

Be, ol laos ya oli olsem kakae blong ol ‘sekyuriti gad.’ Yes, i gat ol defren kaen ladybug, mo sam long olgeta ya oli save kakae 800 laos long ful laef blong hem. ?Be, hemia i naf? Sandro i talem se: “Yes, hemia i naf. Sipos yu letem gras mo smol bus i gru raonabaot long ol tri blong lemon mo aranis, bambae ol ladybug mo narafala gudfala bebet olsem, oli gat wan hom.” Sandro i talem se bifo, taem we oli no folem rod ya yet, oli mas sakem posen evri wik blong kilim ol bebet we oli save spolem ol tri ya. Be, tede, from ol gudfala bebet ya olsem ladybug, oli nidim blong sakem posen long ol plantesin ya wan taem nomo evri tu no tri manis.

Be i no gat bebet ya ladybug nomo we hem i save givhan long ol man we oli stap wokem garen. Ol sugabag, honet, pijin, spaeda, mo frog, oli sam narafala anamol we oli save givhan blong protektem ol plantesin long ol rabis bebet. Ol fis tu, oli save mekem wok we i moagud i bitim ol posen blong kilim bebet. ?Long wanem rod oli moagud?

Wan man Jaena, we nem blong hem Xiao Fan, i stap mekem stadi long Dipatmen blong Agrikalja mo Forestri long Nanking, Provins blong Kiangsu. Hem i talem se taem oli stat putum fis long ol wota blong plantesin blong raes, oli no moa nidim blong yusum ol spesel posen blong kilim ol bebet we oli stap spolem raes. Ol man blong wok long ol plantesin ya blong raes, oli pulum wan rop i go antap long ol lif blong raes, ale, rop ya i mekem ol bebet oli folfoldaon i go long wota. Xiao Fan i eksplenem se: “Taem ol bebet ya blong kakae raes, we oli kolem planthopper, oli folfoldaon oli giaman se oli ded, fasin ya blong olgeta i mekem se i isi nomo long ol fis blong kakae olgeta.”

From we oli no moa yusum tumas ol posen blong kilim ol rabis bebet, ale samting ya i givhan long ol narafala gudfala bebet blong oli laef i stap. Ol gudfala bebet ya oli wok tugeta wetem ol fis mo long rod ya oli faet agensem ol rabis bebet ya. Xiao Fan i talem se, from nambawan rod ya, fasin blong yusum ol posen i wan fasin blong bifo nomo. Hem i gohed blong talem se, yumi luksave klia se rod ya i mekem i gud long helt blong yumi mo long ol samting we oli gru raonabaot long yumi.

I tru se, bigfala risen we i pusum ol man blong folem rod blong IPM i no from we rod ya i sapotem ol laef samting. Bigfala risen hemia from we oli no nidim blong spenem tumas mane. Yes, i sas tumas blong pem ol posen blong kilim ol rabis bebet, taswe sipos oli no moa yusum ol posen ya oli save sevem mane—hemia wan long ol stamba risen we eni man long wol i intres long hem fastaem. Nating se i olsem, sipos risen ya i save pulum ol man blong no moa yusum ol posen ya, bambae oli save daonem namba blong posen we i stap kasem ol kakae long garen, mo bambae oli no moa spolem ol laef samting raonabaot long olgeta. Long rod ya, IPM i givhan bigwan long ol man blong wokem garen, hem i mekem i gud long ol man we oli pem ol kakae blong ol garen ya, mo i givhan tu long ol laef samting raonabaot long yumi. Wan man blong stadi i talem stret se, wetem rod ya blong IPM “evriwan i win.”

[Futnot]

[Bokis blong pija long pej 21]

Trabol We i Kamaot From Ol Posen Blong Kilim Bebet

Nating sipos olgeta man blong wokem garen raon long wol oli stat tede blong no moa yusum ol posen blong kilim ol rabis bebet, samting ya i no stopem problem. Wan ogenaesesen we Yunaeted Nesen i stanemap, FAO (Food and Agricultural Organization), i talem se i gat bitim 100,000 tan blong posen ya blong kilim ol bebet, we oli hivap i stap long ol kantri we oli no kasem yet ol niufala rod. Niuspepa ya Our Planet we United Nation Environment Programme i wokem, i talem se: “Bighaf blong ol posen ya we oli hivap i stap long sam kantri, . . . oli ol saplae we ol narafala kantri oli bin sanem blong halpem olgeta blong faet agensem ol bebet we oli spolem garen blong olgeta.” Long ol saplae ya i gat plante DDT mo narafala posen blong kilim ol bebet we tede ol man oli faenemaot se oli denja long man. Niuspepa ya Our Planet, i talem se sipos man i no stat naoia blong stopem fasin blong yusum ol posen ya, “bigfala trabol bambae i kamaot.”

Be, wok blong klinimaot olgeta posen ya, i sas tumas. Long Afrika nomo, i nidim klosap 100 bilyan dola blong mekem wok ya. ?Hu ya bambae i rere blong pem praes ya? FAO i askem ol kantri we olgeta nao oli bin givim ol saplae ya, blong olgeta nao oli givim mane blong mekem wok ya. Be, olsem FAO i talem, “ol kampani we oli stap wokem ol posen ya, olgeta tu oli mas givhan long saed ya, from we plante taem, olgeta nao oli bitim mak long namba blong ol saplae we oli sanem i go long ol narafala kantri.” Be, kam kasem naoia, ol kampani ya oli no “rere blong givim mane blong sapotem wok ya blong klinimaot ol olfala saplae ya blong posen blong kilim ol bebet.”

[Bokis blong pija long pej 22]

Ol Spesel Kaen Plant—?From Wanem i Gat Rao Long Saed Ya?

“Biotechnology” hem i wan narafala tul we man i save yusum blong faet agensem ol bebet we oli spolem garen. Ol man oli stat kasem save moa long fasin we ol sel (DNA) blong bodi mo ol narafala laef samting oli wok. From samting ya, ol man blong stadi oli naf blong joenem DNA blong wan tri wetem sam narafala samting blong mekem se taem tri ya i gru hem i gat olgeta samting finis insaed long hem wan blong faet agensem ol nogud bebet raonabaot long hem we oli save spolem hem.

Wan eksampel blong samting ya hem i kon. Ol man blong stadi long ol sel oli putum sel blong wan narafala samting i go insaed long DNA blong kon. Sel ya we oli putum i go, hem i wokem wan spesel kemikol insaed long kon we i naf blong kilim olkaen bebet we oli wantem kakae kon ya. Risal blong samting ya se, naoia kon ya i naf blong faet hem wan agensem enikaen enemi blong hem.

Nating se i olsem, i gat sam man we oli no agri long niufala rod ya. Oli agyu se fasin ya i save mekem ol man we oli kakae kon ya oli sik, mo hem i save mekem ol plant olsem kon ya i gru plante tumas olsem rabis gras. Sam sayentis oli givim woning se long ol taem we oli kam, maet ol rabis bebet oli lan long ol plant ya, nao bambae oli kam strong moa. Man ya Berti, we i stap stadi long laef blong ol bebet, i talem se: “I nogud yumi glad bitim mak long niufala save ya blong jenisim sel blong ol plant. Tingbaot long ol yia 1950, ol man oli bin glad bitim mak taem oli statem wokem ol posen blong kilim ol rabis bebet we oli spolem garen. Be, tede, ol man oli luksave se ol posen ya oli no moa wok from we ol bebet oli kam strong moa mo oli naf blong faet agensem ol posen ya. Taswe, long saed blong niufala rod ya blong mekem ol plant nomo oli faet agensem ol bebet, hu i save, maet hemia tu bambae i karem moa trabol i kam.”

Nating se fasin blong stadi long ol laef samting i save winim plante problem, sam man oli wari long fasin ya blong sayentis we oli wokem ol sel. Sam man oli tingting se bioteknoloji maet i winim ol problem we oli kamaot from fasin blong yusum ol posen, be maet hem i givim sam narafala problem bakegen we i save spolem rul we ol laef samting oli folem.

[Tok blong pija long pej 23]

Wan ladybug nomo i save kakae plante handred bebet we oli spolem garen