Ol Gad We Oli Lukaotgud Long Bodi Blong Yu

DOKTA i jekem blad blong wan woman nao hem i talem se: “Sore Misis, bodi blong yu i no naf nating blong blokem ol sik.” Longtaem lelebet, woman ya, Veronica, i harem i no stret. Plante taem hem i bin kasem strong kof, mo i no longtaem i pas, hem i gat soa long sora mo nus blong hem.

?Wanem samting i givhan long bodi blong blokem ol sik, mo from wanem ol samting ya oli impoten? ?Olsem wanem oli blokem sik?

Lukaotgud Long Bodi

Long blad blong yumi, i gat ol smosmol samting we oli wok wanples blong blokem sik. Yumi nidim olgeta ya blong faet agensem ol narafala samting we oli traem kam insaed long bodi blong yumi be oli no gat raet, hemia ol bebet no jem.

Yumi save talem se bodi blong yumi i olsem wan taon blong bifo. Plante taon bifo oli stap antap long ol hil, olsem nao, ol man oli save lukluk ol ami longwe, taem oli stap kam blong faet agensem olgeta. I gat stonwol i goraon long taon ya wetem ol get long hem, mo ol gad oli stanap i stap long ples ya. Samting ya i mekem se taon i stap sef. Sipos yumi laenemap pija tok ya wetem bodi blong yumi, bambae i isi moa blong kasem save wanem we bodi i mas mekem blong blokem sik.

Long bodi blong yumi, faswan samting we i blokem ol bebet, hemia skin blong yumi, mo sofsof skin insaed long bodi tu we i gat plante wota long hem (olsem skin insaed long nus mo trot). Skin i mekem bigfala wok blong blokem ol bebet. Plante bilian bebet oli fas long skin blong yumi. Be sloslou bodi i stap mekem niufala skin blong tekem ples blong hemia we i stap, taswe taem olfala skin ya i lus ol bebet long hem oli lus tu.

Skin we i stap insaed long bodi (olsem nus mo trot) i sofsof, i moa isi blong ol bebet oli gotru long hem. Be nating, skin ya tu i gat plante samting long hem we i stap faetem ol bebet. Wan samting, hemia lysozyme, we i stap long wota blong ae, spet, mo swet blong yumi tu. Swet blong yumi we i konkon, i naf finis blong daonem ol bebet oli no gru kwik. Be lysozyme we i stap long hem, i kilim olgeta i ded. From samting ya nao, anamol we i likim wan soa long bodi blong hem, bambae i mekem soa ya i kamgud.

Ol Faswan Gad—Ol Waet Sel

Nao, tingbaot sipos wan bebet i kam insaed long “taon” blong yumi, maet from wan soa long bodi no from wan sik. Wantaem nomo, wan ami blong ol sela i girap blong faet. Wok blong olgeta i blong aotem bebet ya, nao bodi i save kamgud. Ol sel ya we oli faet oli kolem olgeta leukocytes, no ol waet sel long blad. I gat tri kaen waet sel we oli joen long wok ya, ol monocytes, neutrophils, mo ol lymphocytes.

Fastaem, ol monocytes oli “harem” wan signol we i talem long olgeta se i gat trabol long wan ples long bodi. Ale, oli aot long blad oli go stret long ples ya. Nao oli kam ol macrophages, hemia “ol man we oli kakae bigwan.” Oli kakae enikaen samting we i no gat raet blong stap. Mo tu, ol cytokines we i kamaot long olgeta, oli rerem bodi blong faetem sik. Wan wok blong ol cytokines i blong mekem bodi i fiva. Fiva i mekem wan gudfala wok, hem i soem se bodi i stap wok finis blong faetem sik. Fiva i save mekem bodi i kamgud hareap, mo tu i save givhan long dokta blong faenemaot wanem sik i mekem yumi.

Biaen, ol neutrophils oli “harem” signol ya nao oli resis i go blong givhan long ol macrophages. Olgeta tu oli kilim no solemdaon ol bebet. Taem ol neutrophils ya oli ded, oli kamaot long bodi olsem ol doti blong soa. Taswe, doti blong soa, hemia tu i wan samting we i givhan blong lukaotgud long bodi. Blong plante handred yia, ol dokta oli yusum wan Latin tok blong talem doti ya, hemia: pus bonum et laudabile, we i min se “gudfala doti we yumi presem.” Taem doti i kam plante, hem i givhan blong daonem soa i no kam bigwan moa. Afta we ol macrophages oli kakae ol bebet, oli “soemaot” sam pis blong olgeta long ol lymphocytes, blong givim woning long olgeta se sam enemi oli stap.

Ol lymphocytes oli gat bigfala paoa, mo oli mekem wan spesel wok blong faet agensem sik. Oli wokem ol antibodies we oli go fas long ol pis blong wan bebet we i ded finis. I gat tu grup blong ol lymphocytes we tufala i mekem tu defren wok. Faswan grup, hemia ol B sel. Olgeta ya oli wokem ol antibodies mo oli sanem olgeta oli go long blad. Yumi save talem se ol B sel ya oli olsem ol soldia we oli gat bonara, mo oli sutum ol ara blong olgeta (antibodies) oli go stret long mak. Ol antibodies oli “faenem” bebet ya we oli save hem, mo oli kilim hem i ded wantaem nomo. Narafala grup blong lymphocytes, hemia ol T sel. Olgeta ya tu oli wokem ol antibodies be oli no sutum olgeta i go, oli holemtaet olgeta i stap. Oli yusum olgeta blong kilim enemi, i olsem we oli fesem ol enemi ya wanwan nao oli faet.

I gat sam narafala samting yet we oli joen long wok ya. Hemia wan grup blong T sel bakegen (ol helper T sel). Olgeta ya oli givhan long ol B sel blong wokem fulap antibodies. Bifo we ol helper T sel oli faetem enemi, oli “toktok” tugeta fastaem. Ol sayentis oli faenemaot se oli mekem saen mo jamjam blong “toktok” tugeta long saed blong enemi we i stap.

Wan narafala impoten grup i givhan tu. Hemia ol killer sel. Olgeta ya oli no wokem ol antibodies, be oli kilim ol sel we oli kam “narakaen” from we sik i spolem olgeta. Taswe, ol killer sel ya tu oli givhan blong gad long bodi, blong ol samting long hem i stap stret.

Laswan samting, hemia se ol lymphocytes oli naf blong rimemba wan bebet, i olsem we oli raetemdaon ol samting long saed blong hem. Nao sipos sem kaen bebet i kambak bakegen, oli gat ol spesel antibodies finis we oli stret blong kilim hem wantaem nomo.

Ol sel we oli wekemap bodi blong i faet (macrophages) oli givhan tu blong finisim wok ya. Oli stap go kasem en blong faet, mo oli givhan blong mekem soa i godaon. Oli klinim ples we i gat soa, oli tekemaot ol sel we oli ded finis, ol pis blong ol nogud sel, ol doti we i stap long “ples blong faet.” Olsem nao, oli putumbak pis long “taon,” mo mekem i rongud bakegen.

Taem Bodi i No Naf Blong Blokem Sik

Stori ya i tokbaot ol stamba samting nomo we bodi i mekem blong blokem sik. Be bodi i save kam olsem we i no moa naf blong blokem sik, from plante samting. Maet taem yumi bon, bodi blong yumi i no gat plante paoa blong blokem sik. Sipos no, maet sam sik we yumi bin kasem long laef blong yumi oli daonem paoa blong bodi blong blokem sik.

Wan rabis sik we i save mekem samting ya, hemia AIDS. Bigfala sik ya we ol man oli fraet long hem, i jes kamaot afta 1980. Hem i kamaot from wan bebet (HIV), we i go stret long ol samting long blad we oli blokem sik. Sloslou, hem i kilim wan grup blong ol lymphocytes. Olsem nao, hem i spolem wan impoten haf blong ol samting we bodi i nidim blong faetem sik. Biaen, ol sik oli save kasem wan man bakegen mo bakegen, mo bodi i no moa naf blong kilimaot olgeta fulwan. Yes, ol sik ya oli gohed blong kam strong moa, be bodi i no gat ol samting we hem i nidim blong blokem. Hem i olsem wan taon we enemi i spolem finis, i no moa gat stonwol blong blokem hem, mo i isi nomo blong enikaen ami i winim.

I gud se, i no evri sik we i daonem paoa blong bodi blong blokem sik, olsem AIDS i mekem. Veronica, we yumi tokbaot long stat blong stori ya, i sot long wan kaen antibody nomo long blad. Klosap oltaem, antibody ya i stap long ol sofsof skin insaed long bodi, antap moa long ol ples we win i pas long hem taem yumi pulum. Hemia nao from wanem Veronica i stap siksik oltaem.

Veronica i kamgud bakegen. Taem dokta i eksplenem trabol we hem i kasem long bodi blong hem, hem i lukaotgud blong no mestem meresin we dokta i givim. Taem soa long nus blong hem i kamgud finis, dokta i stikim hem wetem wan meresin we i givhan long bodi blong wokem moa antibodies.b Hem i lego sigaret tu, mo i spel moa. Smoltaem i pas nao bodi blong hem i kam strong.

Yes, God i wokem yumi blong haremgud long laef wetem wan bodi we i strong. Taem yumi tingbaot olgeta samting ya long blad blong man we oli wok wanples blong blokem sik, mo ol narafala fasin blong bodi tu, yumi wantem talem bigfala tangkiu long Bigman we i Wokem yumi, mo ona long Hem from waes we hem i soemaot. (Ol Sam 139:14; Revelesen 15:3) I tru, yumi evriwan i sinman, taswe sam samtaem yumi sik. Be God i promes long Tok blong Hem se, long niufala wol we i klosap nao, bodi mo tingting blong ol man bambae i kam stretgud olgeta. “Bambae i no moa gat man olbaot long kantri ya we i save talem se hem i sik.”—Aesea 33:24.

[Futnot]

Bokis pija long pej 17]

OL SAMTING BLONG BLOKEM SIK:

• SKIN MO SOFSOF SKIN INSAED LONG BODI

• LEUKOCYTES, HEMIA OL WAET SEL LONG BLAD

Monocytes oli go insaed long soa mo kakae ol bebet

Neutrophils oli givhan blong solemdaon ol bebet mo oli kamaot long bodi wetem doti blong soa

Lymphocytes oli save rimemba. Sipos semfala jem i kambak bakegen, bambae ol antibodies oli spolem hem wantaem nomo

• Ol B sel oli sanemaot ol antibodies olsem man we i sutum ara i go stret long mak blong hem. Ol antibodies ya oli “faenem” ol bebet mo faetem olgeta

• Ol T sel oli wokem ol antibodies, mo oli fesem ol bebet mo faetem olgeta wanwan

—Ol Helper T sel oli givhan long ol B sel blong wokem mo sanemaot fulap antibodies

—Ol killer sel oli no wokem ol antibodies, be oli kilim stret ol sel we oli sik

[Tok blong pija long pej 19]

Ol waet sel long blad oli faetem ol bebet we oli mekem man i sik

[Credit Line]

Lennart Nilsson