AIDS i Stap Kasem Fulap Ples Long Afrika

“Yumi fesem wan trabol we i olsem en blong wol.”

TOK ya blong Stephen Lewis we i spesel man blong Yunaeted Nesen long saed blong HIV/AIDS long Afrika, i soemaot wari blong plante man long saed blong AIDS long ol kantri blong Afrika we oli saot long draeples ya Sahara.

I gat plante samting we oli mekem se HIV i stap kasem fulap ples. Mo tu, AIDS i mekem se plante narafala trabol oli kamaot. Long sam kantri blong Afrika mo long sam narafala ples blong wol we AIDS i stap kam antap long olgeta, plante trabol we i stap kamaot oli joen wetem ol samting we bambae yumi tokbaot naoia.

Rabis fasin blong seks: Bigfala rod blong kasem HIV, hemia tru long seks. Taswe, i klia se rabis fasin i mas mekem sik ya i kam antap. Be, plante man oli ting se sipos yumi leftemap fasin blong no slip tugeta bifo mared, hemia i no save blokem sik ya. Francois Dufour i raetem wan stori long niuspepa ya The Star long Johannesburg, Saot Afrika. Hem i se: “Sipos yumi givim woning long ol yangfala se oli no mas slip wetem wan man bifo we oli mared, samting ya i no save winim trabol ya. Evri dei, oli lukluk ol pija mo harem ol tok long saed blong seks, mo olsem wanem oli mas naes mo wanem we oli mas mekem blong pulum narafala blong laekem olgeta.”

Taem yumi tingbaot fasin blong ol yangfala, i luk olsem se tok ya i stret. Long wan kantri, oli kaontem se 1 long evri 3 yangfala we oli gat 12 kasem 17 yia, oli bin slip wetem wan boe no gel finis.

Long Saot Afrika, fasin blong fosem woman i wan trabol we i bigwan bitim mak. Niuspepa blong Johannesburg, Citizen, i talem se fasin ya “i winim olgeta narafala trabol we i save spolem helt blong ol woman mo ol pikinini long kantri ya.” Semfala niuspepa ya i talem se: “Naoia, namba blong ol man we oli fosem pikinini blong slip wetem olgeta i tu taem antap long ol yia bifo . . . I luk olsem we wan giaman tingting i stap pusum olgeta blong mekem fasin ya. Oli ting se, sipos man we i gat HIV i fosem wan gel we i no save man yet blong slip wetem hem, bambae sik blong man ya i finis.”

Ol sik blong seks (sexually transmitted disease, STD): I gat plante STD long Saot Afrika. Niuspepa ya South African Medical Journal i talem se: “Plante moa man we oli gat STD oli kasem HIV-1, namba blong olgeta i 2 kasem 5 taem antap long ol narafala.”

Fasin pua: Plante kantri long Afrika oli pua, mo samting ya i mekem se AIDS i save kasem plante moa man kwiktaem. Plante samting we ol man blong ol rij kantri oli ting se oli stamba samting blong laef, ol man long ol pua kantri oli no save kasem. Plante bigfala vilej oli no gat lektrik, mo oli no gat klin wota blong dring. Afsaed long ol taon, i no gat ol gudfala rod, no maet i no gat rod nating. Plante man oli hanggri, mo i no gat naf hospital mo meresin.

Mo tu, AIDS i mekem se ol big bisnes mo faktri oli no save gohed gud. Plante moa wokman oli stap kasem sik ya, mekem se ol kampani we oli digimaot ol sas ston long graon oli stap lusum ol wokman blong olgeta. Sam kampani oli stap tingbaot blong yusum ol mesin nomo blong mekem plante wok we fastaem ol man oli bin mekem. Long yia 2000, long wan ples we oli digim ston ya platinum, namba blong ol wokman we oli kasem AIDS klosap i dabol, mekem se samwe 26 pesen blong ol wokman oli gat sik ya.

Wan nogud frut blong AIDS, hemia bigfala namba blong ol pikinini we oli stap olgeta nomo, from we papa mama blong olgeta i ded finis. Ol pikinini ya oli no jes lusum papa mama blong olgeta mo mane we papa mama blong olgeta i winim, be AIDS i putum wan mak long gudnem blong olgeta tu. Plante taem, ol narafala famle blong olgeta no ol man blong vilej oli pua tumas blong givhan long ol pikinini ya no maet oli no wantem givhan. Plante pikinini olsem oli no moa go long skul. Sam long olgeta oli kam ol woman blong rod, nao oli pasem sik ya i go long plante narafala man bakegen. Long plante kantri, gavman no sam man nomo oli stanemap ol plan blong halpem ol pikinini ya we oli no moa gat papa mama.

No gat save: Plante man oli no save se oli gat HIV. Plante oli no wantem we dokta i testem blad blong olgeta, from we oli fraet se ol narafala man bambae oli tingting nogud long olgeta sipos oli faenemaot se oli gat sik ya. Wan ripot blong Joint United Nations Programme on HIV/AIDS (UNAIDS) i talem se: “Sam hospital mo klinik oli no wantem luk ol man we oli gat HIV no we oli ting se oli gat bebet ya. Plante man olsem oli no save faenem wan renhaos mo wan wok, ol fren mo man we oli wok wetem olgeta oli no moa wantem joen wetem olgeta, oli no save kasem insurens, mo oli no save go long narafala kantri.” Sam long olgeta oli ded long han blong narafala we i faenemaot se oli gat HIV.

Kastom: Long plante kantri blong Afrika, ol woman oli no gat raet blong askem long man blong olgeta sipos i stap mekem rabis fasin wetem narafala woman. Mo tu, ol woman oli no save talem no long man we i wantem slip wetem olgeta, mo oli no gat raet blong talem sam rod blong seks we i save blokem sik ya. Plante kastom oli mekem se ol man oli no gat save long saed blong AIDS mo oli no wantem save long sik ya tu. Maet oli talem nomo se sik ya i wok blong ol rabis spirit, nao oli lukaot wan kleva blong givhan long olgeta.

I no gat naf hospital: Ol hospital oli fulap finis, be AIDS i mekem samting ya i kam mowas. Bitim stret haf blong ol sikman we oli slip long tu bigfala hospital oli gat HIV. Bos blong wan hospital long KwaZulu-Natal i talem se ol rum blong hospital ya oli no jes fulap 100 pesen be oli fulap 140 pesen, i min se oli fulap bitim mak. !Long sam rum, i gat tu man long wan bed, mo namba tri man i stap slip long floa aninit long bed!—South African Medical Journal.

Yes, long Afrika sik ya i bitim mak, be i luk olsem se bambae i kam moa nogud yet. Peter Piot blong UNAIDS i talem se: “Sik ya i jes stat nomo.”

I klia se sam kantri oli stap traehad blong stopem sik ya. Mo long Jun 2001, Jenerol Asembli Blong Yunaeted Nesen i mekem faswan spesel miting blong hem blong tokbaot HIV/AIDS. ?Olsem wanem? ?Ol traehad blong man bambae oli winim sik ya? ?Bambae oli stopem rabis sik ya AIDS samtaem?

[Bokis blong pija long pej 5]

BIGFALA RAO LONG SAOT AFRIKA FROM MERESIN YA NEVIRAPINE

?Wanem ya nevirapine? Wan woman blong raetem niuspepa, Nicole Itano, i talem se hem i “wan strong meresin blong faetem bebet blong AIDS. Ol tes oli soem se meresin ya i save mekem we namba [blong ol mama] we oli pasem sik ya i go long pikinini blong olgeta, i godaon kasem stret haf.” Wan kampani blong wokem ol meresin long Jemani i wantem givim meresin ya long Saot Afrika blong faef yia, i fri nomo. Be, kam kasem Ogis 2001, gavman i no agri long samting ya. ?From wanem?

Long Saot Afrika, i gat 4.7 milian man we oli gat bebet blong HIV. Namba ya i hae moa long ol narafala kantri blong wol. Long Februari 2002, niuspepa blong London, The Economist, i talem se Presiden Thabo Mbeki blong Saot Afrika “i no sua se HIV i givim AIDS, olsem ol man oli stap talem.” Mo hem i “ting se meresin blong traem winim AIDS i sas tumas, maet i no sef, mo i no save wok gud. Hem i no putum tabu long meresin ya, be hem i no wantem tu we ol dokta blong Saot Afrika oli yusum.” ?From wanem samting ya i mekem bigfala wari i kamaot? From we, evri yia long Saot Afrika, plante taosen bebi oli bon wetem HIV finis, mo 25 pesen blong ol woman we oli gat bel oli gat bebet ya.

From we i gat tu defren tingting i stap, oli putum bisnes ya long kot blong traem fosem gavman blong givimaot nevirapine long ol man. Long Eprel 2002, Konstitutenal Kot Blong Saot Afrika i talemaot disisen blong hem. Long niuspepa ya The Washington Post, Ravi Nessman i raetem disisen blong kot se, “gavman i mas givim meresin ya long ol hospital we oli naf blong yusum.” Bifo, gavman blong Saot Afrika i bin givimaot long 18 ples finis, blong traem meresin ya nomo. Be naoia, disisen ya blong kot i givim janis long ol woman blong kantri ya we oli gat bel mo oli gat HIV tu.

[Bokis blong pija long pej 6]

WAN WAES BEBET I TRIKIM SEL

Blong smoltaem, traem kam insaed long smosmol wol blong bebet ya human immunodeficiency virus (HIV). Wan sayentis i talem se: “Blong plante plante yia, mi mi stap lukluk ol defdefren bebet long strong glas. Mo mi sapraes yet se wan bebet we i smol laswan mo i gat fulap smosmol haf blong hem, i save wok long fasin we i stretgud.”

Wan bebet i smol moa long wan bakteria, mo wan bakteria i smol moa long wan sel long bodi blong man. Wan buk i talem se bebet ya HIV i smol tumas, “i nidim 230 milian [bebet blong HIV] blong kavremap smol mak ya (.) long en blong sentens.” Blong kam plante, bebet ya i mas go insaed long wan sel mo i mas kam bos blong ol wok long sel ya.

Taem HIV i wantem go insaed long bodi blong man, hem i mas faet agensem strong paoa we bodi i gat blong blokem sik.a Ol waet sel we oli faet agensem sik oli stat insaed long bun. Sam waet sel oli kolem lymphocytes, mo i gat tu kaen blong olgeta, hemia T sel mo B sel. Sam narafala waet sel, oli kolem phagocytes no “ol sel we oli save kakae narafala sel.”

Ol T sel oli gat ol defdefren wok. Ol “helpa T sel” oli mekem wan bigfala wok blong faet agensem sik. Oli luksave ol enemi we oli kam insaed long bodi, mo oli givim oda blong wokem sam sel we bambae oli faet agensem enemi ya mo spolem hem. Bebet ya HIV i wantem spolem moa ol “helpa T sel” ya. Ol “kila T sel” oli girap mo oli kilim eni sel blong bodi we wan enemi i go insaed long hem. Ol B sel oli wokem ol antibodies we olgeta tu oli givhan blong faetem sik.

Wan Waes Trik

Oli kolem HIV se wan retrovirus. Blong mekem ol kopi blong hem bakegen, HIV i folem plan blong RNA (ribonucleic acid) i no DNA (deoxyribonucleic acid). HIV i joen long wan spesel grup blong retrovirus we oli kolem lentivirus. Hemia from we bebet ya i save slip longtaem long bodi blong man bifo we bigfala sik i kamaot.

Taem HIV i go insaed long wan sel, hem i yusum ol samting insaed long sel ya blong mekem wok blong hem. Hem i “jenisim program” blong DNA long sel ya blong i save mekem plante kopi blong bebet ya HIV. Be, blong jenisim program ya, HIV i mas yusum wan defren “lanwis.” Ale, hem i mas jenisim prapa RNA blong hem i kam DNA, olsem nao, sel ya we bebet i wantem go insaed long hem i save ridim hem mo kasem save long hem. Blong jenisim RNA i kam DNA, bebet ya HIV i yusum wan protin we oli kolem reverse transcriptase. Biaen, sel we bebet ya i go insaed long hem, i ded, be fastaem hem i mekem plante taosen kopi blong HIV. Nao ol niufala bebet ya oli go faenem sam narafala sel blong oli go insaed long olgeta.

Taem plante “helpa T sel” oli ded, sam narafala nogud bebet oli save go insaed long bodi, from we i no moa gat plante samting blong blokem olgeta. Plante kaen sik, bodi i no moa gat paoa blong faetem olgeta. Naoia, yumi save talem se bebet ya HIV i kam AIDS fulwan. Yes, HIV i mekem wok blong hem finis, i spolem fulwan paoa blong bodi blong blokem sik.

Hemia i no eksplenem evri samting long saed blong bisnes ya. Yumi mas rimemba se i gat plante samting we ol man blong stadi oli no save yet, long saed blong paoa blong bodi blong blokem sik mo long saed blong HIV mo wok blong hem.

Klosap 20 yia nao, ol top dokta blong wol oli bin yusum bren mo bodi blong olgeta blong faenemaot moa long saed blong smosmol bebet ya, mo oli spenem bigfala mane blong mekem samting ya. Taswe, oli kasem plante save finis long saed blong HIV. Sam yia i pas, wan dokta blong katem man, Sherwin B. Nuland, i talem se: “Mi mi sapraes bigwan long fulap save we ol man blong stadi . . . oli faenem finis long saed blong human immunodeficiency virus, mo tu, mi sapraes olsem wanem oli gohed blong faenem ol rod blong faetem sik ya.”

Nating se i olsem, bigfala sik ya AIDS i stap kam antap long spid we i mekem ol man oli fraet.

[Futnot]

[Image]

HIV i stap go insaed long ol lymphocytes we oli givim paoa long bodi blong faetem sik, mo i stap jenisim program blong olgeta blong oli mekem ol kopi blong bebet ya HIV

[Credit Line]

CDC, Atlanta, Ga.

[Tok blong pija long pej 7]

Plante taosen yangfala oli folem ol rul blong Baebol