Aids Rod Blong Faet Agensem

NAOIA i no gat meresin blong winim AIDS, mo i luk olsem se ol dokta bambae oli no save faenem meresin ya yet. I tru se, i gat sam niufala tritmen blong mekem se sik ya i no winim man kwiktaem. Be, i gud moa sipos man i naf blong blokem sik ya fulwan. Bifo we yumi tokbaot olsem wanem blong blokem sik ya, bambae yumi luk olsem wanem man i save pasem jem blong AIDS (HIV), i go long narafala man, mo olsem wanem man i save lukaot blong no pasem jem ya i go long narafala.

Wan man i save kasem sik ya long fo defren rod: (1) stik meresin we oli yusum finis long narafala man we i gat HIV, (2) olkaen nogud fasin long saed blong seks wetem wan man we i gat sik ya finis, (3) fasin blong tekem blad blong narafala man mo ol meresin we oli wokem long blad (naoia namba blong ol man we oli kasem HIV long rod ya i no moa plante from sam kantri oli stap jekemgud blad bifo we oli givim long narafala man), (4) mama we i gat jem blong HIV, i save pasem sik ya i go long pikinini blong hem taem pikinini i stap yet long bel blong hem no taem hem i givim titi long pikinini blong hem.

Centers for Disease Control and Prevention (CDC) long Yunaeted Stet, i givim ol pruf we sayens i faenem tede, se (1) yu no save kasem AIDS olsem we yu kasem sik ya nus i ron no kof, (2) yu no save kasem AIDS sipos yu sidaon klosap long wan man we i gat sik ya no sipos yu tajem mo holem hem, (3) yu no save kasem AIDS sipos yu kakae wan samting we man we i gat sik ya i bin tajem, rerem, no givim long yu, mo (4) yu no save kasem AIDS sipos yu yusum semfala tolet, telefon, klos, kap mo plet wetem man we i gat sik ya. Antap moa, CDC i talem se ol moskito mo narafala bebet oli no save pasem jem ya blong AIDS i go long narafala man.

Ol Rod Blong Blokem

Jem we i givim AIDS i stap long blad blong ol man we oli gat sik ya. Taem oli yusum stik meresin long wan man we i gat sik ya, maet sam blad wetem jem ya i stap yet long stik ya. Ale, sipos oli yusum semfala stik meresin ya bakegen blong stikim narafala man, oli save pasem jem ya i go long man ya. Taem dokta no nes i mas givim stik meresin long yu, yu no mas fraet blong askem sipos stik ya i niuwan no oli yusum finis long narafala man. Yu gat raet blong save long samting ya, from we laef blong yu i stap long denja.

Jem we i givim AIDS i stap long wota blong samting blong man mo samting blong woman we i gat sik ya. Taswe, blong no kasem sik ya, CDC i talem se: “I gat wan rod nomo we i sef olgeta, hemia blong blokem fasin blong slip olbaot. I moagud wan man no woman i wet gogo kasem taem we hem i faenem wan fren we i no gat jem blong AIDS. Taem oli faenem wan man no woman we tufala i rere blong fren mo stap tru long tufala, mo we tufala i rere blong stap longtaem tugeta, olsem long mared, ale, tufala i save slip tugeta.”

Makem se blong no kasem AIDS, man mo woman i mas “rere blong fren mo stap tru long tufala.” Sipos yu wan yu stap tru, be hemia we yu mared wetem i no stap tru, i minim se maet yu save kasem sik ya. Samting ya i save mekem hadwok long ol woman we oli laef long ol kantri we man i bos long olgeta long saed blong seks mo mane tu. Long sam kantri, ol woman oli no gat raet blong talem tingting blong olgeta long saed blong seks wetem man, mo i sua se oli no save talem tingting blong olgeta tu long saed blong sam rod we oli sef blong mekem seks.

Be, hemia i no minim se ol woman oli no gat paoa nating. Wan stadi we oli mekem long Wes Afrika, i soem se sam woman we oli wok mo we oli no dipen long hasban blong olgeta blong kasem mane, oli no wantem blong slip wetem hasban blong olgeta we i gat AIDS, mo oli no kasem trabol taem oli mekem olsem. Long Niu Jesi, Yunaeted Stet, sam woman oli no wantem slip wetem wan man sipos man ya i no yusum kondom. I tru se, kondom i save blokem jem blong HIV mo ol narafala sik we oli kamaot from nogud fasin long saed blong seks, be man i mas meksua se hem i yusum kondom long stret fasin mo hem i mas yusum oltaem.

Wetaem Blong Mekem Tes Long Blad

Karen, we yumi bin tokbaot fastaem, i no save mekem wan samting blong blokem jem blong AIDS. Hasban blong hem i kasem sik ya sam yia bifo we tufala i mared, mo long taem we tufala i mared, ol man oli no gat plante save yet long saed blong sik ya mo rod blong faenemaot jem blong HIV. Be naoia, long sam kantri, fasin ya blong mekem tes long blad blong traem faenem jem blong HIV i wan fasin we oli stap mekem oltaem. Taswe, sipos wan man i no sua se hem i gat HIV no nogat, i waes blong hem i mekem wan tes long blad, bifo we hem i stat blong fren wetem narafala. Karen i givim advaes ya se: “Jusumgud hasban no waef blong yu. Sipos jus blong yu i rong, bambae yu save kasem trabol, maet yu lusum laef blong yu from.”

Sipos wan hasban i bin slip wetem narafala woman, i stret blong mekem tes long blad blong hem, rod ya i save protektem waef blong hem we i no gat fol. Mo from we samtaem i tekem sikis manis bifo we man i save luksave jem blong HIV long blad blong hemia we i jes kasem sik ya, maet i nidim blong mekem tes bakegen. Sipos hasban mo waef tufala i stat bakegen blong slip tugeta (we i minim se woman no man i fogivim hasban no waef blong hem we i bin slip wetem narafala,) fasin blong yusum kondom i save protektem narawan long tufala blong i no kasem sik ya.

?Edukesen i Save Givhan Olsem Wanem?

I gud blong makem se, nating se oli raetem Baebol longtaem bifo we sik ya AIDS i kamaot, be sipos ol man oli mekem ol rul blong Baebol oli wok long laef blong olgeta, fasin ya i save protektem olgeta long sik ya. Wan eksampel, Baebol i agensem fasin blong man mo woman we oli slip tugeta bifo mared. Baebol i talem se, man mo woman we i mared tufala i mas stap tru long tufala, mo hem i talem se ol Kristin oli mas mared nomo long olgeta we oli folem ol semfala rul blong Baebol. (1 Korin 7:39; Hibrus 13:4) Baebol i putum tabu long ol fasin we oli mekem bodi i doti, olsem fasin blong tekem drag jes blong harem gud mo fasin blong tekem blad.—Ol Wok 15:20; 2 Korin 7:1.

I waes blong lanem ol denja we yu save kasem sipos yu joen wetem ol man we oli gat HIV. Taem man i kasem moa save long saed blong AIDS, samting ya i save givhan long hem blong protektem hem wan agensem sik ya.

AIDS Action League i talem se: “Klosap oltaem yumi save blokem AIDS. Go kasem taem we oli faenem stret meresin blong winim sik ya, edukesen nomo hem i beswan samting blong givhan long [ol man blong] blokem AIDS.” (Mifala nomo i putum italik.) I gud ol papa mama oli no fraet blong tokbaot AIDS tugeta mo ol pikinini blong tufala.

?Wanem Ol Defren Meresin We Oli Yusum?

I save tekem sikis kasem ten yia bifo we jem blong HIV we i stap long blad blong man, i soem ol saen blong hem. Long olgeta yia ya, i olsem we wan faet i stap gohed insaed long bodi blong man. Plante defren kaen jem oli kam insaed long bodi mo oli spolem ol sel blong bodi we oli stap faet agensem ol sik. Ol sel ya oli traehad blong faet agensem ol jem ya. Be, sloslou, plante taosen niufala jem oli gru evri dei, nao ol sel oli no moa gat paoa blong faet agensem ol sik.

Ol man oli wokem sam meresin blong givhan long ol sel blong bodi blong faet agensem ol sik. Nem blong sam long ol meresin ya i strong tumas blong talem taswe oli makemaot long sam spesel nem olsem: AZT, DDI, mo DDC. Nating se ol man oli bin gat tingting se ol meresin ya bambae oli givhan bigwan mo bambae oli winim sik ya, kwiktaem nomo hop blong olgeta i lus. Afta sam taem oli faenem se ol meresin ya oli no moa wokgud. Oli faenem se sam man oli kasem moa trabol bakegen from ol meresin ya—namba blong ol sel blong blad i godaon, blad i kam tik tumas, mo i spolem ol neva long han no leg.

Naoia i gat sam niufala tritmen bakegen we oli kolem protease inhibitors. Long ol tritmen ya ol dokta oli givim tri defren meresin tugeta wetem sam narafala meresin we oli blong faetem ol jem. Taem oli mekem tes long ol man we oli folem tritmen ya, oli luksave se tritmen ya i no kilim i ded ol jem ya. Be, hem i blokem, no klosap i blokem ol jem ya, blong no kam plante tumas long bodi.

Tritmen ya i givhan bigwan long helt blong olgeta we oli kasem sik ya. Be, ol man blong stadi oli ting se tritmen ya bambae i wokgud moa sipos oli givim kwiktaem long ol man we oli kasem HIV, bifo we ol saen blong sik ya oli kam klia. Taem oli mekem olsem, oli save blokem, no maet stopem, jem ya blong mekem AIDS i kasem man fulwan. From we tritmen ya i niuwan, yumi mas wet blong luk sipos hem i naf blong gohed longtaem blong blokem jem ya no nogat.

Tritmen ya i sas tumas. Praes blong hem i kasem 12,000 dola jes blong pem trifala meresin wetem tes we dokta i mekem long blad blong wan sikman. Antap long praes blong tritmen ya, wan sikman we i tekem trifala meresin ya i mas kipim olgeta long wan aesbokis, from we ol meresin ya oli mas stap long ples we i kolkol. I gat sam meresin we man i mas tekem tu taem wan dei mo sam narawan we hem i mas tekem tri taem long wan dei. Sam long ol meresin ya, man i mas tekem bifo kakae, mo i gat narafala we hem i mas tekem afta we hem i kakae. Tritmen ya i kam hadwok moa long man we i gat AIDS, taem hem i nidim blong tekem sam narafala meresin bakegen blong faet agensem ol sik we i kasem hem isi nomo from we bodi blong hem i no moa strong naf.

Ol dokta oli wari tumas sipos wan man i no moa folem tritmen ya go kasem en blong hem. ?From wanem? From we man bambae i no moa gat samting blong blokem ol jem we oli save kam plante moa. Mo tu, ol jem we meresin ya i no bin kilimdaon fulwan bambae oli kam strong moa, nao ol meresin we man ya i stap tekem fastaem, bambae oli no moa save gat paoa bakegen long ol jem ya. Ale, bambae i kam strong moa blong winim ol jem blong HIV. Antap long samting ya, maet sikman ya i pasem ol jem ya we oli kam strong moa mo we i hadwok blong winim, oli go long narafala man.

?Stik Meresin i Save Winim Sik Ya?

Sam man we oli mekem stadi long sik ya AIDS oli ting se sipos oli save wokem wan stik meresin we i sef mo we i wokgud, hemia beswan rod blong blokem AIDS long ful wol. Ol dokta oli wokem finis sam stik meresin blong winim ol sik olsem yala fiva, misel, mamps, mo rubela. Oli tekem ol jem we oli no strong tumas, nao oli yusum blong mekem wan stik meresin we i naf blong blokem sik we i kamaot from semfala jem ya. Taem stik meresin i putum jem ya we i no strong i go insaed long bodi blong wan man, ol sel blong bodi we oli blong faetem sik, bambae oli spolem jem ya. Be, long semtaem, bodi blong man ya bambae i wokem wan rod we i naf blong faetem jem blong sik ya sipos man ya i kasem jem ya bakegen.

I no longtaem i pas, ol dokta oli mekem tu tes blong traem wan stik meresin long sam mangke. Risal blong tufala tes ya i soemaot se nating sipos jem blong HIV i no strong tumas, be hem i save givim ded. Hemia i minim se, stik meresin we oli wokem blong blokem sik ya long ol man, maet hem nomo bambae i save givim sik ya long olgeta.

Wok blong faenem wan stik meresin blong blokem AIDS i hadwok tumas mo i mekem ol man oli harem nogud. Nomata wanem rod we man i traem, be oli no naf blong kilimdaon ol jem blong HIV. Antap long samting ya, HIV i stap jenis. Samting ya i mekem se hem i kam strong moa blong winim. (Naoia long wol i gat samwe long ten defren kaen jem blong HIV.) Antap long problem ya, jem ya we oli yusum long stik meresin blong traem givhan long ol sel blong bodi blong faet agensem sik ya, hem i stap brekem daon ol sel blong bodi we oli mas faet agensem sik ya.

Wan samting we i blokem ol dokta blong gohed moa long ol stadi blong olgeta blong traem faenem wan stik meresin, hemia mane. International AIDS Vaccine Initiative we i stap long Wasington, i talem se, i no gat “fulap praevet kampani we oli stap givim mane blong sapotem olgeta.” Ol kampani ya oli talem se, oli fraet se sipos oli faenem wan stik meresin, bambae olgeta oli no save winim bigfala mane long hem from we bighaf blong ol stik meresin ya bambae oli salem long ol kantri we oli pua.

Nating se i gat ol problem ya, ol man blong stadi oli gohed blong traem ol defren rod blong wokem wan stik meresin we i stret blong faet agensem AIDS. Be, i luk olsem se bambae i no save gat wan stik meresin yet. Taem ol man oli wokem wan stik meresin we oli ting se i gud, ale, bigfala wok i stap blong mekem tes long ol man. Tes olsem i had, i sas mo i gat denja i stap long hem.

[Futnot]

[Bokis blong pija long pej 5]

?Hu i Kasem Jem Blong HIV?

Long ful wol, klosap 16,000 man oli kasem jem ya evri dei. Bitim 90 pesen blong ol man ya oli laef long ol pua kantri. Long evri 10 man we oli kasem sik ya, i gat 1 we i wan pikinini we i no kasem 15 yia yet. Ol narafala oli bigman finis, we 40 pesen oli ol woman mo bitim haf oli gat 15 kasem 24 yia.—World Health Organization and the Joint United Nations Programme on HIV⁄AIDS.

[Bokis blong pija long pej 7]

?Olsem Wanem Blong Luksave Man We i Gat Sik Ya?

Yu no save luk long wan man sipos hem i gat jem blong HIV no nogat. Nating se wan man we i gat HIV finis i no soem saen blong sik mo i luk olsem se hem i gat gud helt nomo, be hem i save pasem jem ya i go long narafala man. ?Yu yu save trastem eniman we i talem se hem i no gat jem ya? No gat. Plante blong olgeta ya we oli kasem HIV oli no gat save long samting ya. Olgeta we oli save, maet oli haedem samting ya long narafala, no maet oli giaman. Wan stadi long Yunaeted Stet i soem se long evri 10 man we oli kasem HIV, 4 bambae oli no talemaot long ol man we oli slip wetem olgeta.

[Bokis/Foto blong pija long pej 6]

Wok We HIV Mo AIDS Tufala i Mekem Tugeta

HIV (we i minim human immunodeficiency virus) i wan jem we sloslou i spolem olgeta sel long bodi blong man we oli stap faet agensem ol sik. AIDS (we i minim acquired immunodeficiency syndrome) hem i sik we i kamaot long man taem jem ya HIV i kasem fulmak blong hem long bodi blong hem. Nem ya AIDS i makem risal blong HIV we i spolem ol sel blong bodi we oli stap faetem sik. Risal blong HIV i mekem man i naf blong kasem enikaen sik from we bodi blong hem i no moa strong blong faetem ol sik ya.

[Credit Line]

CDC, Atlanta, Ga.

[Tok blong pija long pej 7]

Bifo we yu tingbaot blong mared, i waes blong mekem wan tes blong HIV