Ol Mama We Oli Gat AIDS Oli Fesem Wan Strong Jus

CYNTHIAa i wan woman we i stap long Wes Indis. Hem i mas jusum se bambae hem i givim titi long bebi blong hem, no bambae hem i givim botel. Maet yu ting se i isi blong jusum wanem rod blong folem. Plante yia finis, ol man we oli stadi long helt, oli stap talem se melek blong mama i “beswan kakae blong givim gudfala helt” long bebi. Mo tu, long ol ples we oli pua, ol bebi we oli dring botel, maet namba blong olgeta we oli ded from sitsitwora i 15 taem antap long olgeta we oli titi long mama. Yes, Yunaeted Nesen Fand blong Ol Pikinini (UNICEF) i talem se, 4,000 pikinini we oli no titi long mama blong olgeta, oli ded evri dei from ol sik.

Long saed blong Cynthia, i gat wan defren samting we i mekem se i had long hem blong jusum rod ya. Hasban blong hem i bin givim jem blong AIDS long hem (HIV). Afta we hem i karem bebi blong hem, hem i kasem save se, sipos i gat 7 mama we oli gat jem blong AIDS, wan bambae i givim sik ya long bebi blong hem tru long melek blong titi.b Taswe, Cynthia i gat tu jus we tufala tugeta oli strong tumas. Sipos hem i givim titi long bebi blong hem, maet bebi i kasem AIDS. Sipos hem i givim botel, maet bebi i kasem wan narafala nogud sik.

Long sam kantri blong wol we oli fulap long AIDS, long evri 10 woman we oli gat bel, maet 2 no 3 i gat jem blong AIDS finis. Long wan kantri, oli jekem ol woman we oli gat bel, nao oli faenem se bitim stret haf blong olgeta i gat jem ya. Radio UN i givim ripot ya se: “Bigfala namba ya i mekem se ol sayentis oli stap wok spid blong traem faenem wan rod blong winim trabol ya.” Blong givhan, i gat sikis ogenaesesen blong Yunaeted Nesen we oli joenem ol save, hadwok, taem mo mane blong olgeta, nao oli stanemap wan Program Blong Yunaeted Nesen long saed blong HIV/AIDS. Nem blong plan ya, UNAIDS.c Be UNAIDS i stap faenemaot se i no gat wan isi rod blong winim trabol ya.

Ol Bigfala Trabol We i Blokem Isi Rod Blong Stretem

Woman ya Edith White, i wan spesel dokta blong ol bebi we oli titi long mama, mo blong sik ya HIV we i save pas i go long pikinini tru long melek blong mama. Woman ya i talem se, long ol rij kantri, ol man we oli wok long saed blong helt oli stap givim advaes long ol woman we oli gat jem blong AIDS, se i moa gud we oli no givim titi long bebi blong olgeta. Hemia from we samting ya i save dabolem denja long bebi se bambae i kasem sik ya. I luk olsem we i moagud blong givim tin melek. Be long ol pua kantri, isi rod ya i no save wok gud. Long ol ples ya, laef i had, mo samting ya i save blokem rod blong mekem ol gudfala plan ya oli kamtru.

Wan samting we i blokem rod blong winim trabol ya, hemia tingting blong ol man. Long ol kantri we oltaem ol mama oli stap givim titi long bebi, wan woman we i givim botel long bebi i stap soemaot se hem i gat jem ya HIV. Maet wan woman we i gat sik ya i save fraet se, sipos ol narafala oli faenemaot hem, bambae oli agensem hem, oli livim hem no oli kilim hem. Taswe, sam woman oli givim titi long bebi blong olgeta blong haedem sik ya.

I gat sam narafala samting tu we oli blokem rod. Tingbaot wan woman long Uganda we hem i gat 20 yia, nem blong hem Margaret. Oli neva jekem hem blong luk sipos hem i gat AIDS, olsem we oli neva jekem 95 pesen blong ol narafala woman long ol vilej long Uganda. Be Margaret i gat risen blong wari, from we faswan pikinini blong hem i ded finis, namba tu i sik mo i slak, mo naoia hem i stap givim titi ten taem evri dei long namba tri, nating se maet hem i gat jem ya HIV. Hem i talem se: “Mi no save givim tin melek long bebi blong mi.” ?From wanem i olsem? Margaret i talem se blong pem tin melek blong wan pikinini long ples blong hem, i nidim mane we wan famle i winim long wan ful yia long wok, mo haf mane antap bakegen. Nating sipos oli kasem tin melek we oli no pem, be i hadwok yet blong faenem klin wota blong meksemap melek ya mo givim gudfala kakae long bebi blong olgeta.d

Maet oli save winim sam long ol samting ya we oli blokem rod, sipos ol mama we oli gat jem blong AIDS oli save stap long klin ples, kasem naf tin melek, mo klin wota. ?Ol samting ya oli sas? Maet oli sas. Be i no hadwok tumas blong faenem mane. Samting we yumi sapraes moa long hem se, ol man oli no wantem luksave samting we i moa impoten. Yunaeted Nesen i talem se sam kantri long wol we oli pua tumas, oli spenem mane blong pem ol tul blong faet we i tu taem antap long mane we oli spenem long helt mo skul blong ol pikinini.

?Olsem Wanem Long Ol Meresin Blong AIDS?

Ol sayentis long Yunaeted Nesen oli talem se wan meresin we i no sas tumas mo i isi nomo blong kasem, i save blokem ol pikinini blong oli no kasem AIDS from melek blong titi. Nem blong meresin ya, AZT. UNAIDS i mekem se praes blong meresin ya i godaon kasem 6,000 vatu. Mo tu, long Julae 1999, ol man we oli stadi long AIDS oli talemaot se, i gat wan narafala meresin, nem blong hem nevirapine. Meresin ya we praes blong hem i 300 vatu nomo, oli givim long mama wetem pikinini blong hem jes afta we pikinini i bon. I luk olsem se meresin ya i moagud i bitim AZT blong blokem jem blong AIDS. Ol bigman long saed blong helt, oli talem se nevirapine i save blokem 400,000 bebi evri yia blong oli no kasem jem ya HIV.

Be, samfala oli agensem ol meresin ya. Oli talem se i gud blong blokem bebi i no kasem AIDS from mama blong hem, be bambae mama ya i mas ded, nao pikinini i mas stap we i no moa gat stret mama blong hem blong lukaot long hem. Be Yunaeted Nesen i ansabak se, sipos oli no yusum meresin ya, ol bebi ya we oli kasem AIDS, sloslou bambae oli ded long fasin we oli safa nogud. Oli talem tu se, maet ol mama we oli gat jem ya HIV oli save laef plante yia yet. Tingbaot Cynthia we yumi tokbaot fastaem finis. Taem hem i karem bebi blong hem long 1985, hem i faenemaot se hem i gat HIV. Be hem i jes kam sik eit yia biaen. Bebi blong hem i gat HIV taem hem i bon, be wetem meresin ya, tu yia biaen hem i no moa sik.

Baebol i talem ol tok we i leftemap tingting bigwan. Hem i promes se i no longtaem, bambae ol man oli save stap sefgud we oli no moa kasem ol sik olsem AIDS. (Revelesen 21:1-4) Jeova God i promes se long niufala wol, “bambae i no moa gat man olbaot long kantri ya we i save talem se hem i sik.” (Aesea 33:24) Ol Witnes blong Jeova oli wantem tumas blong storian long yu long saed blong rod ya we bambae i winim trabol ya blong olwe. Sipos yu wantem kasem moa save, plis raet i kam long ol man we oli wokem magasin ya. Sipos no, yu save storian wetem ol Witnes blong Jeova long ples blong yu.

[Futnot]

[Foto Credit Line blong pija long pej 20]

WHO/E. Hooper