Baebol i Talem Wanem

?I Gat Wan Sin We God i No Save Fogivim?

?I GAT wan panis we i moa nogud i bitim ded? Yes, i gat. Panis ya, hemia ded we man i no save laef bakegen samtaem. Man i kasem panis ya taem hem i mekem sin we God i no save fogivim. Jisas i talem se i gat wan sin we “God i no save tekemaot.”​—⁠Matiu 12⁠:31.

Be Baebol i talem se God i glad blong fogivim man. Ol man oli save holem kros longtaem mo maet oli no glad blong fogif, be God “i kwik blong fogivim yumi.” (Aesea 55⁠:​7-9) Yes, God i rere blong lego Pikinini ya we hem i lavem tumas, i sanem hem i kam long wol ya blong i ded from yumi. Sakrefaes blong hem we i pemaot yumi, i sas we i sas, taswe hem i naf blong tekemaot ol sin blong yumi.​—⁠Jon 3⁠:​16, 17; Ol Wok 3⁠:19; 1 Jon 2⁠:​1, 2.

Long stret taem, God bambae i mekem plante man we oli bin mekem ol bigfala sin oli laef bakegen, mo hem bambae i no moa tingbaot ol nogud samting we oli bin mekem long ol yia bifo. (Ol Wok 24⁠:15; Rom 6⁠:23) Yes, Jisas i talem se God i save fogivim “evri sin we man i mekem, mo evri tok nogud we man i talem agens long God,” be i gat wan sin nomo we hem i no save fogivim. (Matiu 12⁠:31) Taswe, maet yu stap tingting se, ‘?Wanem nao sin ya we i nogud bitim mak, we God i no save fogivim?’

No Moa Save Tanem Tingting From Sin

Woning we Jisas i givim, i go long man we i wantem mo i jusum blong “tok nogud long Tabu Spirit.” I no gat rod blong tekemaot sin ya. Jisas i gohed se: “God i no save fogivim hem samtaem, long wol ya mo long niufala wol we bambae i kam.” (Matiu 12⁠:​31, 32) Ol man we oli mekem sin ya bambae oli no save laef bakegen long ded.

?I minim wanem se man i tok nogud long tabu spirit? Tok ya i kamaot long hat blong man, mo i soemaot wan tingting mo plan we i rabis nomo. Tingting blong man ya blong wantem nomo blong agensem tabu spirit blong God, i mekem se sin blong hem i bigwan moa. Blong kasem save long poen ya, tingbaot: Long sam ples blong wol, loa i jajem man we i kilim narafala i ded, folem tingting we i pulum hem blong kilim man ya, mo folem fasin we hem i mekem blong kilim hem. Nao loa i givim panis blong ded long man we i minim nomo blong kilim narafala i ded mo i mekem plan from.

Fastaem, aposol Pol i wan man blong tok nogud long God, be hem i talem se: “Hem i gat sore long mi, from we mi no bilif yet long hem.” (1 Timoti 1⁠:13) Defren olgeta, man we i mekem sin agensem tabu spirit, hem i jusum nomo blong wok agensem spirit ya. Man ya i gat wan rabis hat bitim mak mo i no moa gat rod blong kamgud bakegen samtaem.

Pol i stap tokbaot sin ya taem hem i raetem se: “Olgeta ya we oli gobak finis, i no gat rod blong oli tanem tingting blong olgeta blong kambak bakegen. Olgeta oli kam finis long laet blong God. Oli kasem finis gudfala presen ya we God i givim, mo Tabu Spirit i kam finis long olgeta, wetem ol narafala man. Oli faenemaot finis we tok blong God i gud tumas, mo oli harem finis paoa blong niufala wol ya we bambae i kamtru i no longtaem. Be biaen, oli livim fasin blong bilif, oli gobak. Naoia i no moa gat rod nating blong mekem olgeta oli tanem tingting blong olgeta bakegen from sin blong olgeta.” (Hibrus 6⁠:​4-6) Aposol ya i talem tu se: “Be yumi ya we yumi kasem save long trutok finis, sipos yumi girap, yumi stap gohed blong mekem sin [“we yumi minim nomo,” NW ], bambae i no moa gat wan sakrefaes i stap we i save tekemaot ol sin ya blong yumi.”​—⁠Hibrus 10⁠:26.

Fasin blong sam lida blong skul long taem blong Jisas i pulum hem blong givim woning long saed blong sin we God i no save fogivim. Be olgeta ya oli no lesin long woning blong hem. Defren olgeta, oli girap, oli mekem plan blong

kilim hem i ded. Biaen, oli harem ol toktok we i pruvum gud se tabu spirit i mekem wan merikel i kamaot. !Yes, oli harem nius ya se Jisas i laef bakegen long ded! !I klia nomo se Jisas nao i Kraes! Be oli girap oli mekem wan rabis samting we i agensem tabu spirit. Oli pem ol soldia blong Rom blong giaman se Jisas i no laef bakegen long ded.​—⁠Matiu 28⁠:​11-15.

Woning Long Ol Trufala Kristin

?From wanem ol trufala Kristin oli lesin long ol tok we i givim woning agensem sin we God i no save fogivim? From we, nating se yumi gat stret save long saed blong God mo ol wok we spirit blong hem i mekem, be hat blong yumi i save kam nogud. (Hibrus 3⁠:12) I nogud yumi ting se samting ya i no save hapen long yumi. Tingbaot Judas Iskariot. Fastaem, hem i wan gudfala man blong Jisas. Jisas i jusum hem blong i kam wan long ol 12 aposol blong hem, taswe yumi save se hem i mas gat gudfala fasin fastaem. Be hem i letem ol rabis tingting oli kam insaed long hat blong hem mo i stat blong wantem ol samting we i nogud. Sloslo, ol tingting ya oli bos long hem. Hem i luk ol bigbigfala merikel we Jisas i mekem, be long semtaem, hem i stap stilim mane. Biaen, blong kasem mane, hem i jusum nomo blong putum Pikinini blong God i go long han blong ol enemi blong hem.

Sam man we fastaem oli gudfala Kristin oli mekem disisen blong gowe long God, maet from we oli kros, oli gat flas tingting, no oli griri. Mo naoia, oli kam ol man blong apostasia we oli wok agensem tabu spirit blong God. Oli minim nomo blong agensem ol samting we spirit i stap mekem i kamaot. ?Ol man ya oli mekem sin ya we God i no save fogivim? Yumi no save, Jeova nomo i Jaj.​—⁠Rom 14⁠:12.

I nogud we yumi traem jajem ol narafala, i moa gud we yumi wanwan i lukaot blong no mekem sin long fasin haed, we sloslo i save mekem hat blong yumi i kam strong. (Efesas 4⁠:30) Yumi haremgud blong save se Jeova i glad blong fogivim yumi, mo fogivim ol bigfala sin we yumi mekem tu, sipos yumi tanem tingting blong yumi from ol sin ya.​—⁠Aesea 1⁠:​18, 19.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 15]

Sam Farisi oli mekem sin we God i no save fogivim