Rao Long Saed Blong Moses

OL MAN Jiu, ol Kristin, mo ol Muslim oli stap raorao long plante samting. Nating se i olsem, trifala skul ya i agri long wan samting: trifala i tinghae long man ya Moses. Ol man Jiu oli talem se Moses i statem nesen blong olgeta, mo hem i “nambawan long ol tija we oli man Jiu.” Ol Kristin oli tingbaot Moses olsem man we i kam fastaem long Jisas Kraes. Ol Muslim oli ting se Moses i faswan profet mo i beswan profet blong olgeta.

From samting ya, tijing blong Moses i gat moa paoa long ol man i winim plante narafala man we oli laef samtaem. Nating se i olsem, ol man blong hae save mo ol man blong skul oli rao long saed blong Moses blong bitim handred yia finis. Plante long olgeta oli no ting se Moses i bin mekem plante merikel mo i bin lidim ol man Isrel oli aot long Ijip. Mowas, oli no ting se man ya Moses i bin laef samtaem. Buk blong Jonathan Kirsch (Moses​—⁠A Life) i talem se: “Long saed blong Moses, yumi save talem nomo se maet wan man we i lelebet olsem Moses long Baebol, i bin laef longlongtaem bifo. Yumi no save talem stret se hem i laef long wanem taem mo weples. Maet ol samting we man ya i mekem oli stamba blong ol kastom stori long ol taosen yia we oli pas. Sloslo ol man oli ademap moa save long stori blong man ya gogo, hem i kam man ya Moses we Baebol i tokbaot, wan man we i gat paoa mo wan man we yumi raorao from. Yes, stori blong hem i kam big, olsem wan naesfala perel we i kamaot long wan smosmol pis sanbij insaed long wan sel.”

Taem yu ridim tok blong man ya we i no bilif long Moses, maet yu ting se hem i tru. ?From wanem? From we, folem tok blong ol man we oli no bilif long Moses, ol man blong digim graon blong faenem ol samting blong bifo oli no faenem wan samting nating blong soem se Moses i bin laef samtaem. Be oli faenem sam samting blong pruvum se sam man long Baebol olsem King Jehu blong Isrel, oli bin laef. ?Olsem wanem? ?Hemia i pruvum se Moses i wan kastom stori nomo? Nogat. Bifo finis, sam man oli bin talem se King Belsasa blong Babilon mo King Sagon blong Asiria we Baebol i tokbaot, tufala i kastom stori nomo. Be biaen, ol man oli digimaot sam samting long graon we i pruvum se tufala i trufala man blong bifo.

Jonathan Kirsch i talem se: “Ol man blong digim graon oli faenem smol samting nomo long saed blong ol man Isrel bifo. Taswe, yumi faenem stori blong Moses long Baebol nomo be i no long ol narafala buk no ston blong bifo. Be i no stret blong talem se man ya Moses i no tru.” Jonathan Kirsch i talemaot tingting blong sam narafala man tu, se stori blong Moses ol man nomo oli no save mekemap, from we “stori blong laef blong hem i talemaot fulap smosmol samting we oli hapen, ol toktok blong hem, mo ol defren stori oli joengud tugeta.”

Nating se yu yu bilif no nogat, ating yu save finis ol bigfala samting we oli hapen long laef blong Moses: Olsem, taem ya we hem i harem voes blong God i kamaot long wan smol tri we faea i laet olbaot long hem, taem ya we ol man Isrel oli aot long fasin slef long Ijip, mo taem ya we Red Si i seraot long tu haf. ?Olsem wanem? ?Ol samting ya oli rili hapen? ?Moses i wan trufala man no wan man long ol kastom stori nomo? Ol kwestin ya we oli pulum tingting blong yumi, bambae yumi tokbaot long nekis haf blong magasin ya.