?From Wanem Yumi Save Trastem Baebol?

4. Stret Folem Ol Save Blong Saens

Long taem blong yumi, ol saentis oli faenemaot plante niufala save. From samting ya, plante tingting blong bifo oli lus mo ol niufala tingting oli kamaot. Sam samting we ol man bifo oli bilif se oli tru, ol man blong naoia oli luk se oli giaman. Ol save long saed blong saens oli stap jenis, taswe oli mas raetem ol niufala buk oltaem blong talemaot ol niufala tingting ya.

BAEBOL i no wan buk blong saens. Be i gud blong makem ol save blong Baebol long saed blong saens. I gud tu blong makem sam samting we ol saentis oli talem be Baebol i no talem.

I no gat wan tingting long Baebol we i agensem save blong saens. Long taem bifo, ol man oli bilif long plante samting we oli no tru. Samfala oli bin ting se wol i wan flat ples nomo we sipos man i wokbaot, i wokbaot, bambae i save kasem en blong hem. Samfala oli bin ting se wol i stap sidaon long wan samting no i gat wan samting i sapotem hem. Mo tu, longtaem bifo we ol saentis oli kasem save olsem wanem ol sik oli pas i go olbaot mo olsem wanem blong blokem sik, ol dokta oli bin yusum sam rod we oli nogud, mo oli bin mekem sam man i ded tu. Be long olgeta 1,100 japta blong Baebol, i no gat wan tingting we i agensem saens, mo Baebol i no talem ol rod we oli mekem i nogud long man.

Ol tok we oli stret wetem saens. Samwe long 3,500 yia bifo, Baebol i talem se wol i “hang long open ples nomo.” (Job 26:7) Bitim 700 yia bifo Kraes, Aesea i tokbaot ‘wol ya we i raon.’ (Aesea 40:22, NW) Wol we i raon mo i hang long open ples nomo we i no gat wan samting i sapotem hem mo i no sidaon long wan samting, hemia ol tingting we oli stret wetem ol save blong saens tede.

Oli raetem Loa blong Moses (we i stap long ol faef faswan buk blong Baebol) samwe long yia 1500 B.K.T. Sam long ol loa ya oli talem ol gudfala rul blong folem, olsem, sikman i mas stap longwe long ol narafala man blong i no pasem sik blong hem i go long olgeta, oli mas mekem wanem long ol dedbodi, mo olsem wanem ol man oli mas mekem taem oli gobus.—Levitikas 13:1-5; Namba 19:1-13; Dutronome 23:13, 14.

Taem ol saentis oli lukluk skae wetem ol strong glas, oli luksave se skae mo graon i bin stat wantaem nomo. Be i no evri saentis we oli agri long tingting ya. Wan profesa i talem se: “Sipos skae mo graon i bin stat wantaem, i mas gat wan man we i statem. Yumi no save ting se gudfala skae mo graon ya i kamaot olsem nomo we i no gat wan man i statem.” Be, longtaem bifo we ol saentis oli yusum ol strong glas, faswan vas blong Baebol i talem klia finis se: “Bifo we bifo olgeta, God i mekem skae mo graon.”—Jenesis 1:1.

I tru, Baebol i wan olfala buk we i tokbaot plante samting. Be i no gat wan save long Baebol we i agensem save blong saens. ?Yu no ting se i stret we yumi mas ridim wan buk olsem mo tingting gud long hem?a

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 8]

Ol man oli faenemaot se samting we Baebol i talem longtaem finis i tru, hemia se wol i raon mo i hang long “open ples nomo”

[Credit Line]

U.S. Fish & Wildlife Service, Washington, D.C./NASA