?Wanem i Save Givhan Long Man We i No Save Toktok Gud?

“Taem mi wantem toktok be mi no save talem gud ol tok, ale mi fraet, mo samting ya i mekem we mi no moa save talem wan tok nating. I olsem se mi stap long wan bigfala hol, we mi no save kamaot long hem. Wan taem mi go long dokta we i stadi long tingting blong man, blong i givhan long mi. Dokta ya i talem long mi se mi mas gat wan gelfren. Hem i se taem bambae mi slip wetem wan woman, bambae mi no moa ting nating long mi wan. Mi talem stret long yufala, mi no moa go luk dokta ya bakegen. Mi wantem nomo se ol man oli laekem mi nating se mi no save toktok gud.”—Rafael we i gat 32 yia blong hem.

TINGBAOT sipos yu stap long bas, nao yu wantem talem long draeva blong stop long ples we yu wantem. Be taem yu wantem toktok, ol tok blong yu oli fas. Yu harem ful bodi blong yu i kolkol wantaem, from we yu fraet. Yu stap talem bakegen mo bakegen faswan leta nomo blong wod, be yu no save talem fulwan wod. Samwe 60 milian man long wol oli gat problem ya we oli no save toktok gud. Hemia i min se 1 man long evri 100 man long wol i gat problem ya.a Plante taem, ol man oli jikim olgeta mo oli mekem i no stret long olgeta. Samfala oli ting se ol man we oli gat problem ya oli no gat hed from we oli no yusum ol tok we i strong blong man i talem, be oli yusum ol tok we oli isi nomo.

?From wanem samfala oli no save toktok gud? ?I gat rod blong winim problem ya? ?Man we i no save toktok gud, i save mekem sam samting blong kam gud moa? ?Mo ol narafala, oli save mekem wanem blong givhan long hem?

?From Wanem Samfala Oli Gat Problem Ya?

Long taem bifo, ol man oli ting se samfala oli no save toktok gud from we wan devel i stap long olgeta. Ale oli mas ronemaot devel ya long olgeta ya, blong oli save kam gud. Long ol yia 500 K.T.b kasem 1500 K.T., ol man oli ting se samting we i mekem trabol long ol man we oli no save toktok gud hemia tang blong olgeta. ?Ale oli mekem wanem blong “givhan” long man olsem? !Oli putum ol aean we oli hot tumas wetem ol kakae we i olsem pima long tang blong hem! Long ol yia we oli kam biaen, ol dokta oli katem ol nev mo ol masel blong tang, mo sam dokta oli katemaot samting long trot we oli kolem tonsil, blong traem givhan long ol man we oli no save toktok gud. Be ol samting ya i no givhan nating long olgeta ya, i mekem olgeta oli harem moa nogud.

Ol stadi we ol man oli mekem long taem blong yumi, oli soemaot se maet stamba blong problem ya i no kamaot long wan samting nomo, be i kamaot long plante defdefren samting. Samtaem samfala oli save kasem problem ya taem oli wari tumas. Sam narafala oli kasem problem ya from we i stap long laen blong famle blong olgeta. Samwe 60 pesen blong ol man we oli no save toktok gud oli gat sam famle we oli gat semfala problem ya. Ol man oli lukluk fasin we ol nev blong bren oli wok taem man i toktok, mo oli faenemaot se bren blong man we i no save toktok gud, i wok long wan defren fasin taem hem i wantem toktok. Dokta Nathan Lavid i raetem wan buk (Understanding Stuttering) mo long buk ya hem i se, samfala oli “stat blong toktok bifo we bren i talem long maot blong olgeta olsem wanem blong talem ol tok ya.”c

Maet bigfala samting we i mekem se samfala oli no save toktok gud i no from tingting blong olgeta, olsem sam man oli bin talem. Wan buk (No Miracle Cures) i talem se: “Nating se man we i no save toktok gud i gat strong tingting, mo nating se narafala i pulum hem blong tingting strong blong winim problem ya, bambae samting ya i no mekem se hem i kam gud.” Be ol man we oli no save toktok gud, oli save harem nogud long tingting blong olgeta from problem ya. Maet bambae oli fraet blong mekem sam samting, olsem blong toktok long fored blong plante man mo blong toktok long telefon.

?Wanem i Save Givhan Long Olgeta We Oli No Save Toktok Gud?

I gud blong tingbaot se, plante taem, ol man we oli no save toktok gud, oli no gat problem ya taem oli singsing, toktok long voes we i kwaet, toktok long olgeta wan no long dog no puskat blong olgeta, toktok sem taem wetem plante man, mo mekem voes blong narafala. Mo tu, 80 pesen blong ol pikinini we oli no save toktok gud, oli kam gud olgeta nomo. ?Be olsem wanem long narafala 20 pesen?

Long taem blong yumi, i gat ol program we man i save folem blong givhan long hem blong toktok gud moa. Sam rod we oli givhan hemia blong slakem ol masel long fes, maot mo tang, mo pulum win bigwan. Ol man we oli gat problem ya oli save lanem wan fasin blong pulum win we i save givhan long olgeta, hemia taem oli pulum smol win i kam long bel blong olgeta ale taem oli letem win ya i go aot bakegen, oli toktok. Mo tu, maet i gud we oli pulum sam leta oli longfala moa taem oli toktok, ol leta olsem a, e, i, o, u, mo sam narafala leta bakegen. Sloslo taem oli save toktok moa gud, oli save toktok moa spid tu.

Maet i tekem smol taem nomo blong lanem olsem wanem blong mekem ol samting ya. Be blong wan man i mekem ol samting ya wantaem nomo taem hem i fraet mo i wari tumas, hem i mas trenem hem plante plante aoa.

?Wetaem i gud blong stat blong mekem trening ya? ?I waes blong wet mo luk sipos pikinini hem wan nomo bambae i winim problem ya taem hem i kam bigwan moa? Ol stadi oli soemaot se taem ol pikinini oli gat problem ya faef yia finis, ating bambae oli no kam gud olgeta nomo, samwe 20 pesen nomo oli mekem olsem. Wan buk (No Miracle Cures) i talem se: “Taem pikinini i kasem sikis yia, i luk olsem se bambae i no moa save kam gud hem wan nomo.” Taswe, “i gud sipos ol pikinini we oli no save toktok gud, oli no tektaem blong go luk ol dokta we oli stadi long fasin blong toktok.” Long 20 pesen ya we oli gohed blong gat problem blong toktok taem oli kam bigman, i gat samwe 60 kasem 80 pesen long olgeta we oli kam gud taem oli mekem ol eksasaes blong toktok moa gud.d

No Putum Mak We i Hae Tumas

Wan dokta long saed blong toktok, nem blong hem Robert Quesal, i gat problem ya we i no save toktok gud. Hem i talem se plante man we oli gat problem ya, oli no save kam gud long toktok blong olgeta mo toktok gud evritaem. Taswe, man we i toktok olsem, hem i no mas ting se hem i mas toktok gud fulwan. Hemia wan mak we i hae tumas. Rafael, we yumi tokbaot long stat blong stori ya, hem i no save kam gud olgeta, be fasin blong hem blong toktok i kam gud moa. Hem i se: “Narafala i save luksave problem blong mi speseli taem mi mas rid no toktok long fored blong plante man, no taem mi mas toktok long fored blong wan woman we i naes. Bifo, mi tingting tumas long fasin blong mi from we narafala i jikim mi. Be naoia mi no stap sem tumas from mi save se hemia fasin blong mi. Naoia taem mi fas long wan tok, mi laf nomo, mo biaen mi traem gohed blong toktok we mi no wari tumas.”

Toktok we Rafael i talem i laenap wetem wanem we wan ogenaesesen (The Stuttering Foundation of America) i talem, i se: “Man we i no toktok gud i save traehad blong kam moa gud long fasin blong hem blong toktok. Be bigfala samting we bambae i givhan long hem, hemia sipos hem i no moa fraet blong toktok.”

Plante man oli no letem problem ya i blokem olgeta long ol bigfala wok we oli save mekem long laef blong olgeta. Samfala oli kasem haenem, olsem saentis ya Masta Isaac Newton, mo Winston Churchill we i kam wan haeman blong politik long Briten, mo man Amerika ya James Stewart we hem i aktem ol muvi. Samfala oli gat gudhan long ol wok we oli no nid blong toktok, olsem oli plei miusik, oli pentem ol pija, oli lanem blong toktok wetem han blong olgeta. Sipos yu yu no gat problem ya, i gud yu luksave bigfala traehad blong olgeta we oli no save toktok gud. Yes, i gud sipos yu leftemap tingting blong olgeta mo givhan long olgeta, evri taem we yu gat janis blong mekem olsem.

[Ol futnot]

[Bokis/Foto blong pija long pej 11]

?YU SAVE MEKEM WANEM BLONG GIVHAN LONG MAN WE I NO SAVE TOKTOK GUD?

● Fasin blong yu i save mekem se hem i no fraet taem hem i stap wetem yu. Mo i nogud blong mekem hem i harem se hem i mas toktok hareap. Laef tede i mekem se man i mas hareap long ol samting we hem i mekem mo i wari tumas. Samting ya i save mekem problem blong man we i no save toktok gud, i kam mowas.

● I nogud blong talem long man we i no save toktok gud se hem i mas toktok slo. I moa gud yu givim eksampol long hem taem yu yu tok slo. Yu mas gat longfala tingting mo lesin gud long hem. No katem toktok blong hem. Taem hem i stat toktok mo i fas long wan tok we hem i no save talem, i nogud yu talem tok ya long ples blong hem. Wet smol bifo we yu toktok i gobak long hem.

● Yu no mas talem ol mastik blong hem mo stretem hem. Yu save lukluk hem, mufmuvum fes blong yu, mo soemaot long fasin blong yu mo ol toktok blong yu se yu intres long toktok blong hem, i no long fasin blong hem blong toktok.

● I no tabu blong tokbaot problem blong man we i no save toktok gud. Yu save smael blong soemaot kaen fasin long hem. Mo samtaem sipos yu talem wan tok we i soemaot se yu luksave problem blong hem, samting ya i save mekem hem i no seksek tumas. Maet yu save talem wan samting olsem se: “Samtaem i no isi blong talem samting we yumi wantem talem.”

● Samting we i impoten tumas blong mekem, hemia blong soemaot we yu laekem hem nating se hem i gat problem ya.

[Bokis/Foto blong pija long pej 12]

“SLOSLO PROBLEM BLONG MI BLONG NO TOKTOK GUD, I GODAON”

Víctor i kasem plante trabol long famle blong hem. Samting ya i mekem we blong plante yia hem i no save toktok gud. Be biaen hem wan nomo i kam gud long toktok blong hem. Hem i wan Witnes blong Jeova, taswe hem i joen long Tiokratik Skul we ol Witnes oli stap mekem wan taem evri wik long wanwan kongregesen. Skul ya i no blong givhan long ol man we oli gat problem blong toktok, be i blong halpem ol studen blong kam gud moa long fasin blong olgeta blong toktok, mo blong oli no fraet.

Buk we oli yusum long skul ya hemia Benefit From Theocratic Ministry School Education. Long buk ya, aninit long smol stamba tok we i se “Winim Problem Blong No Toktok Gud,” i gat wan toktok ya we i talem se: “Man we i wantem winim problem ya i mas gohed blong traehad. . . . Sipos yu gat wan tok blong givim, yu mas rere gud. Nao taem yu givim tok ya, putum tingting blong yu i stap fulwan long hem. . . . Sipos yu stat blong gat problem long fasin blong yu blong toktok, traem bes blong yu blong no seksek, mo traem mekem tingting blong yu i stap kwaet. Yu no mas taetem ol masel blong fes mo maot blong yu. Yusum ol sentens we oli sot. Traem blong no talem ol tok olsem ‘aa’ no ‘mm’.”

?Olsem wanem? ?Skul ya i givhan long Víctor? Hem i tingtingbak, i se: “Mi putum tingting blong mi i stap long samting we mi wantem talem, i no long fasin blong mi blong toktok, mekem se mi fogetem problem ya blong mi. Mo tu, mi rerem gud tok blong mi. Sloslo problem blong mi blong no toktok gud, i godaon.”