!Kolosap Wan Nyufala Wol!

OL HAEMAN blong gavman oli tokbaot plante taem nyufala wol ya we oli wantem mekem. Oli talem se oli wantem tekemaot ol samting we oli mekem man i fraet mo ol samting we oli mekem ol man mo ol nesen oli no save joengud long wol. ?Be ol man oli naf blong mekem nyufala wol ya i kamtru?

Long plante handred yia finis, ol man oli gat jans blong stanemap pis mo seftaem long wol. I tru, plante man oli rili traehad blong mekem samting ya i kamtru. Nomata wanem kaen gavman ol man oli traem finis blong kasem ol mak ya, be tok blong Baebol i talem tru, i se: “Man we i stap wokbaot, hem i no naf blong jusumaot rod ya we hem i mas wokbaot long hem.”​—⁠Jeremaea 10:23.

Promes Blong Wan Nyufala Wol

Be Tok blong God i promes tu long yumi se bambae wan nyufala wol i kamtru. Kristin aposol Pita i talem se bambae olfala fasin blong wol ya i finis, nao hem i talem se: “Stret long promes we God i mekem finis, yumi stap wet long nyufala heven mo nyufala wol, we stret fasin nomo bambae i stap long hem.”​—⁠2 Pita 3:​10-13, NW.

?Hu i stap mekem promes ya? Hemia Jeova nomo, ‘Hae God, we i hae king blong olgeta ples long wol.’ (Ol Sam 83:18) Bambae hem i mekem olgeta samting we man i no naf blong mekem. Yes, Jeova God bambae i mekem wan nyufala wol. ?Be wetaem?

!Kolosap Tumas Nyufala Wol i Kamtru!

Bifo we promes blong God long nyufala wol i kamtru, “wol ya” blong naoia, no “fasin ya blong wol,” i mas finis fastaem. Long saed ya, ol disaepol blong Jisas Kraes oli askem long hem, i se: “Talemaot long mifala, ?ol samting ya bambae oli kamaot wetaem, no wanem saen ya we bambae i soemaot we yu yu kambak bakegen, mo wol ya i finis?” (Matyu 24⁠:​3, King James Version) New World Translation i moa stret taem hem i tanem ol tok ya. Hem i talem se: “Plis yu talemaot long mifala: ?Wetaem bambae ol samting ya oli kamtru? ?Mo wanem saen bambae i soemaot we yu yu stap finis mo we fasin ya blong wol i kasem en blong hem?”

Long ansa blong hem, Jisas i talemaot plante samting we oli olsem ol mak blong saen ya, we oli soemaot se Jisas i kambak finis, i stap, olsem wan speret man long Kingdom blong heven. (1 Pita 3:18) Hem i talem se: “Ol man bambae oli save mekem faet long ol narafala man. Mo ol kantri bambae oli save mekem faet long ol narafala kantri. Ol man bambae oli gat hadtaem blong kasem kakae. Mo olbaot long wol, bambae graon i seksek.” ‘Ol bigfala trabol’ ya oli stat long 1914. Olsem nao, “ol man we oli laef long taem ya” (NW) we Jisas i tokbaot, oli luk ol faet, kakae i sot, mo graon i seksek, oli kamtru. Ol man oli no save luk Jisas, be ol saen ya oli soemaot we hem i kambak finis, i stap.​—⁠Matyu 24:​7, 8, 34.

I stat long yia 1914, plante faet oli kamaot. Bifo taem ya, neva wan samting olsem i kamtru long wol. Long Faswan Wol Wo, 14 milyan man oli ded. Long Namba Tu Wol Wo, 55 milyan man oli ded, hemia ol soldia mo plante man we oli no joen long faet tu. !I stat long 1914 kam kasem tede, bitim 100 milyan man oli ded from faet! Tru ya, trabol ya i wan haf blong saen we Jisas i givim blong soemaot se hem i stap finis.

Kraes i talem se bambae kakae i sot. Biaen long tufala bigfala faet ya, kakae i sot long plante kantri. Nating se ol man blong sayens oli faenemaot plante nyufala samting blong mekem kakae i gru gud, be yet, plante man oli hanggri long wol. Evri yia, plante pikinini, man mo woman oli ded from we oli no kakae gud. Wan magasin (The World Book Encyclopedia) i talem se: “Bighaf blong ol pua kantri long Afrika, Esia, mo Saot Amerika oli no gat naf kakae blong givim long ol man. From samting ya, milyan man oli hanggri. Taem wan kantri olsem ya i no mekem naf kakae, no i no gat fulap kakae i kam ovasi, bambae kakae i sot, nao taosen no milyan man oli save ded.”

Long taem blong yumi tu, plante taem graon i seksek mo plante man oli ded from. Trabol ya i makem “taem blong en.” (Daniel 12:⁠4) Yumi no save stret namba blong olgeta man we oli ded from etkwek. Be i stat long 1914, ol etkwek oli spolem plante samting raonabaot long wol mo plante handred taosen man oli ded from. Wan magasin, (Yorkshire Post, blong Oktoba 19, 1989) i tokbaot tu etkwek ya. Hem i talem se: “Long 1920, graon i seksek long ples blong Jiangsu, long Jaena. 180,000 man oli ded. Mo long Julae 28, 1976, graon i seksek bakegen long Jaena. Etkwek ya i nogud moa i bitim ol narafala etkwek bifo. Kolosap 240,000 man oli ded long taon ya Tangshan. Etkwek ya i bigwan tumas (7.8 long Richter skel), mo kolosap hem i spolem taon ya olgeta.” Nyuspepa ya i givim lis blong bitim 30 narafala bigfala etkwek we oli kamtru long taem blong yumi.

Wok blong talemaot Kingdom i wan haf blong saen we i soemaot we Jisas i kambak finis, i stap. Long ansa blong hem, Jisas i talem long ol disaepol blong hem, i se: “Mo gud nyus ya blong kingdom, bambae oli talemaot long olgeta ples long wol we i gat man long hem, blong oli wetnes long olgeta nesen. Nao biaen, en bambae i kam.” (Matyu 24:​14, NW) Olsem Jisas i talem bifo, wok blong prij i stap gohed naoia long olgeta ples long wol long 212 kantri. Bitim 4,000,000 Wetnes blong Jeova oli stap mekem wok ya.

Tede, ol profet tok ya mo sam narafala bakegen oli soemaot se yumi stap long taem blong “ol las dei.” (2 Timote 3:​1-5, NW) I no longtaem, “bigfala trabol” we Jisas i bin tokbaot, i mas kamtru. Taem “faet long bigfala Dei blong God ya we i gat olgeta paoa” i kamaot long Amageden, ale bambae hem i finisim nogud fasin blong wol ya. (Matyu 24:21; Revelesen 16:​14-16) Biaen long faet ya, promes blong God long nyufala wol bambae i kamtru.a

Ol Blesing We Ol Man Oli No Save Givim

Ol man blong gavman oli tok flas long saed blong wan nyufala wol we oli wantem mekem. Be Jeova, God blong heven mo wol, i neva askem long ol man blong oli jenisim wol ya i kam nyuwan. Hem bambae i mekem samting ya, long dei mo long haoa we hem nomo i save. (Matyu 24:​34, 36) Olfala aposol Jon i luk finis wanem samting God nomo bambae i mekem, be i no ol man. Hem i talem se:

“Nao mi luk nyufala heven wetem nyufala wol, tufala i stap. Heven mo wol we tufala i stap fastaem, tufala i lus finis, mo i no moa gat solwora i stap. Nao mi luk bigfala taon ya we i tabu, we hemia nyufala Jerusalem ya. Hem i kamaot long God, i aot long heven i kam, nao hem i flas gud, i olsem woman we bambae i mared, we oli flasem hem gud blong i go long man blong hem. Nao mi harem wan tok we i kamaot long bigfala jea blong God, we i singaot bigfala, i talem se ‘!Yu luk! Naoia God i mekem ples blong hem wetem ol man [Haos tapolen blong God i stap wetem ol man, NW]. Hem bambae i stap oltaem wetem olgeta, nao olgeta bambae oli man blong hem. God bambae i kampani wetem olgeta, mo hem bambae i God blong olgeta. Hem bambae i ravemaot wora blong ae blong olgeta. Nao bambae i no moa gat man i ded mo man we i krae from ded. Bambae i no moa gat man i krae, mo man i harem nogud long bodi blong hem. Ol samting ya blong bifo oli lus olgeta.’ Nao man ya we i stap sidaon long bigfala jea blong hem, hem i talem se ‘!Yu luk! Mi mi stap mekem olgeta nyufala samting.’ Nao hem i talem long mi bakegen, i se ‘Yu raetem tok ya, from we tok blong mi i tru, mo ol man oli save bilif long hem.’ ”​—⁠Revelesen 21:​1-5.

“Nyufala heven” we Baebol i stap tokbaot, hem i Kingdom blong Jisas Kraes we i stap long heven. “Nyufala wol” i no minim wan narafala nyufala graon, be hem i minim wan nyufala sosaete blong man long wol ya nomo. Yes, long nyufala sosaete ya, olgeta man bambae oli obei long Kingdom blong God, mo oli no moa seraot from kala, nesen, no lanwis blong olgeta. (Skelem wetem Ol Sam 96:⁠1.) Heven mo wol blong naoia, oli olsem pija tok tu. Oli minim fasin ya blong wol we i stap long han blong Setan, wetem ol gavman we hem mo ol rabis enjel blong hem, oli stap lidim. Bambae ol samting ya oli lus. (1 Jon 5:19) God bambae i no spolem solwora stret. Be solwora we i raf we Baebol i stap tokbaot, i minim ol nogud man we bambae oli lus. Nyufala Jerusalem i pija blong Jisas mo ol rula we i stap long heven wetem hem. Olgeta ya bambae oli joen tugeta blong rulum ol man long stret fasin. Taem Baebol i talem se bambae “haos tapolen blong God i stap wetem” ol man, hemia i wan pija tok tu. Hem i min se bambae ol man oli obei long God mo oli stap kam fren bakegen wetem hem. Bambae Kraes i mekem wok ya long Jajmen Dei blong wan taosen yia.​—⁠Revelesen 14:​1-4; 20:⁠6.

Aninit long rul blong Kingdom blong God, plante samting bambae oli mekem man i glad. Ol krae, ol samting we i mekem man i harem nogud, ol soa we man i kasem from sik, mo ol narafala samting olsem, bambae oli finis blong olwe. Faswan papa blong yumi, Adam, i mekem sin bifo. From samting ya nao, olgeta man oli ded. Be bambae ded tu i finis. (Rom 5:12) !Bambae olgeta man oli hapi tumas taem ol samting we i mekem oli krae tede, bambae oli lus blong olwe!

Promes ya i no kam long wan man, hem i kam long God hem wan. Hem nao i talem se ol blesing ya bambae oli kamtru. Hem i talem se: “!Yu luk! Mi mi stap mekem olgeta nyufala samting.” Yes, mo Jeova God i talem long aposol Jon, i se: “Yu raetem tok ya, from we tok blong mi i tru, mo ol man oli save bilif long hem.”

Bambae Man i Kasem Ol Samting We Hem i Nidim

Long nyufala wol we God bambae i mekem, olgeta ples oli mas kam wan paradaes. Tok ya i mas kamtru from we Jisas i givim promes ya long nogud man we i stap hang long pos kolosap long hem. Hem i talem long hem, i se: “Tru mi mi talem long yu tede, se bambae yu yu stap wetem mi long Paradaes.” (Luk 23:​43, NW) Long Paradaes ya, bambae ol man oli kasem ol samting we oli nidim, olsem kakae mo haos.

Kakae i sot tede, nao plante milyan man oli ded from. I tru se ol man oli traehad blong givim kakae long olgeta we oli no gat naf kakae. Be fasin griri mo sam narafala samting bakegen, oli blokem ol man we i wantem winim trabol ya. Hemia nao wan eksampel. Wan nyuspepa blong Johannesburg, long Saot Afrika, (Saturday Star) i talem se: “Long Afrika, plante trabol oli kamaot from politik, praes blong bensin i go antap oltaem. Mo tu, ol man oli taed long ol faet mo ol rao we i luk olsem neva bambae oli finis. Olgeta trabol ya oli mekem Afrika i no save kamgud bakegen . . . Sudan i wan long olgeta kantri we i kasem bigfala trabol olsem ya. Long kantri ya, ol man oli ting se long 1991, bitwin 5 mo 6 milyan man oli hanggri, oli no gat naf kakae.” Be long nyufala wol blong God, bambae i no moa gat trabol ya. Aninit long rul blong Kingdom, “bambae i gat plante kakae long ples ya, we ol hil oli fulapgud long ol kakae.”​—⁠Ol Sam 72:⁠16.

Haos i wan narafala samting we man i nidim. Tede, plante man oli gat haos blong stap long hem, be plante narafala man oli no gat haos nating. Milyan man oli stap long sam haos we oli nogud olgeta. Olsem nao, wan magasin (The New York Times) i tokbaot wan kantri blong Is, i se: “Long wan elektronik kampani . . . , ol man mo woman we oli gat 20 yia blong ol, oli no gat haos. Oli mas stap long wet lis 73 yia blong kampani i givim wan haos long olgeta.” Mo wan ripot we gavman i mekem, i talem se sam man oli no gat haos, nao oli mas slip “long ol dok, long ol ofis, mo long ol tolet tu.” !Long nyufala wol, bambae ol samting oli defren olgeta! Long Paradaes ya, “ol man bambae oli wokem ol haos, mo bambae oli save stap long hem. Mo bambae oli planem rop ya we oli mekem waen long frut blong hem mo bambae oli kakae frut blong hem. Bambae oli no wokem haos blong narafala man i stap long hem. Mo bambae oli no planem garen blong narafala man i kakae frut blong hem. From we laef blong olgeta bambae i longfala olsem laef blong wan tri. Mo olgeta man ya we mi mi jusumaot, bambae oli yusum gud ol samting ya we han blong olgeta i wokem.”​—⁠Aesea 65:​21, 22.

Man i stap spolem graon, win, mo wora. Be long nyufala wol we God i mekem promes long hem, bambae ol fasin ya oli finis. Ol samting we oli save spolem laef mo garen, bambae oli lus. Taem ol man oli spolem win, graon, wora, mo ol ples we ol anamol oli stap long ol, long semtaem, oli stap spolem plante kaen gras, tri, mo anamol. Be fasin ya bambae i finis tu. Bambae ol man oli no moa save spolem gas ya oson, nao fasin ya bambae i no moa save spolem laef long wol. Yumi save trastem Jeova God, se bambae hem i finisim ol trabol ya, from we Tok blong hem i talem long yumi se kolosap bambae hem i “spolem ol man ya we oli stap spolem wol.”​—⁠Revelesen 11:18.

Long nyufala wol, bambae i no moa gat faet. Be samting ya bambae i no kamtru from we ol man blong gavman oli tekemaot ol tul blong faet long ol nesen. No gat. God nomo bambae i mekem samting ya mo ol narafala samting we ol politik rula oli no naf blong mekem. Tru ya, bambae hem i karem pis long ol man we oli obei long hem, olsem man we i raetem ol Sam i talem, i se: “Yufala i kam, yufala i luk ol samting ya we Hae God i mekem. Yufala i luk ol bigbigfala wok ya we hem i mekem long wol. Hem i stap mekem ol faet oli finis long olgeta ples long wol. Hem i stap brekem ol bonara, i stap spolem ol spia, mo i stap bonem ol sil long faea.” (Ol Sam 46:​8, 9) Kolosap nao promes blong God long nyufala wol i mas kamtru. Bambae ol man oli no moa save faet, be oli harem gud long tru pis mo seftaem.​—⁠Maeka 4:​2-4.

?Bambae Yu Yu Stap Long Paradaes Ya?

Yu yu save bilif strong long nyufala wol we Jeova God i mekem promes long hem. Hem i no gyaman. (Hibrus 6:​17, 18) Tok blong hem, Baebol, i tru. Mo ol promes we hem i mekem, oltaem oli kamtru.​—⁠Jon 17⁠:⁠17.

Ol Wetnes blong Jeova oli talemaot gud nyus blong ol nambawan blesing we ol man we oli obei long God bambae oli kasem. Yes, oli traehad blong talemaot samting ya long ol man we i gat stret tingting. Yu yu mas traehad naoia blong kasem save long plan blong God mo obei long hem, blong bambae yu save kasem ol nambawan promes blong Baebol. Sipos yu mekem olsem, bambae yu save kasem laef we i no save finis. Yes, Jisas i talem se: “Mo hemia laef ya we i no save finis, we man i save gud long yu, we yu nomo yu God tru, mo man i save gud long Jisas Kraes, we yu yu sanem hem i kam.” (Jon 17:​3, NW) !Nao biaen, bambae yu yu save harem gud long hapi taem we i stap long fored blong yu nomo, from we nyufala wol blong God i kolosap tumas!

[Futnot]