?Wanem i Rong Wetem Fasin Blong Laekem Mane Tumas?

PAUL mo Mary tufala i gat wan bigfala stoa long wan velej blong Afrika we i pua.a Tufala i winim plante mane from we tufala i wok strong long naet mo long dei. Biaen Mary i flas from bigfala haos we hem i jes gat wetem ol sas samting insaed long hem. Long saed blong Pol, hem i gat wan trak we i sas blong stap draevem.

Wan dei wan grup blong ol man we oli stap agensem gavman oli kam luk Pol. Oli askem hem se: “Mifala i wantem evri manis bisnes blong yu i givim [100 dola] long mifala.” Be Paul mo Mary tufala i no wantem joen long faet blong politik, tufala i no fraet blong talem ‘no’ long olgeta. From samting ya, ol man ya oli ting se gavman i stap givhan long tufala long saed blong mane. Nao long wan wiken, taem Paul mo Mary tufala i goaot long taon, ol man oli kam stil long stoa blong tufala, mo oli bonem trak mo gudfala haos blong tufala.

Wan nogud store ya, be yumi save lanem sam samting long hem. Maet plante man we oli wok strong blong kam rij oli no kasem trabol olsem we i spolem ol rij samting blong olgeta, be ?olsem wanem long fyuja? ?From wanem Baebol i talem se “ol man ya we oli wantem kam rijman, be oltaem ol samting blong traem yumi oli stap mekem olgeta oli folfoldaon. Ol samting we oli wantem, we oli krangke, mo we oli stap spolem olgeta, oli olsem trap blong kasem olgeta. Nao fasin ya blong wantem evri samting, hem i save pulum olgeta oli kamdaon olgeta, we laef blong olgeta i kam nogud olgeta”?​—1 Timote 6:9.

Skelemgud Tingting Long Saed Blong Mane

Long saed long Baebol, wan trufala Kristin i mas givim ol samting we ol memba blong famle no ol famle we oli dipen long hem oli nidim. Ol trabol, olsem man i no gat wok no ol sik, samtaem i save mekem se i hadwok. Be, sipos wan Kristin i no wantem givim ol samting ya long famle blong hem, “hem i soemaot we hem i no moa holem fasin blong bilif. Hem i stap longwe moa long God, i winim man we i no bilif nating.”​—1 Timote 5:8.

Long sam velej afsaed long taon, ol man oli laef long ol kakae we oli planem long garen mo long ol mit blong ol anamol we oli stap fidim. Sam man oli no nidim mane tumas, sipos oli nidim wan samting, oli givim sam samting long narafala man blong oli kasem ol samting ya we oli nidim. Be, plante man we oli givim ol samting we famle i nidim oli mekem sam wok we oli save kasem pei long hem. Oli yusum mane ya blong pem kakae mo ol narafala samting blong givhan long famle blong olgeta. Mo tu, mane we oli putumgud i save givhan long olgeta taem oli kasem hadtaem no trabol. Eksampel, oli save yusum mane ya blong pem ol meresin, no oli save yusum mane ya blong wokemgud haos blong olgeta. From samting ya Baebol i talemaot klia se “mane i blong lukaotgud long man” mo hem i “pem olgeta samting we man i nidim.”​—Eklesiastis 7:12; 10:19.

From we mane i save mekem plante samting, i gat denja se man i save gat tingting we i no stret long saed blong paoa blong hem. Wan Kristin i no mas bitim mak long saed blong mane sipos hem i skelem wetem ol narafala samting we oli impoten moa. Eksampel, Baebol i skelem mane wetem fasin waes we God i stampa blong hem, hem i se: “Waes i blong lukaotgud long man olsem we mane i blong lukaotgud long man. Be save i moa gud i winim mane, from we waes i save sevem laef blong man we i kasem hem.” (Eklesiastis 7:12) ?Olsem wanem waes blong God i gud moa bitim mane?

Yumi Lanem Lesen Long Samting We i Kamaot Bifo

Ol samting we oli hapen long Jerusalem long yia 66 K.T. oli soemaot olsem wanem waes blong God i gud moa bitim mane. Afta we ol man Jyu oli ronemaot ol ami blong Rom, nao ol man Jyu long Jerusalem oli ting se ol samting long saed blong bisnes i luk gud. Yes, oli stat blong wokem prapa mane blong olgeta blong makem nyufala fasin fri we oli kasem. Oli raetem ol Hibru tok long ol mane blong olgeta, se “Fasin Fri Blong Saeon” mo “Jerusalem We i Tabu.” Long evri yia, oli wokem ol nyufala mane wetem ol tok olsem “yia tu,” “yia tri,” mo “yia fo,” blong makem ol nyufala mane ya. Ol man blong digim graon oli faenem sam mane wetem ol tok ya “yia faef” long hem, we i stret long yia 70 K.T. ?Ol Kristin we oli man Jyu oli tingbaot mane blong ol man Jyu olsem saen blong fasin fri blong olwe?

No gat. From we oli stap tingbaot waes tok blong Masta blong olgeta. Jisas i bin tokbaot faet ya we ol man Rom oli mekem wetem ol man Jyu long yia 66 K.T. Hem i talem long ol man blong hem se taem samting ya i kamaot, oli mas ‘aot long medel blong Jerusalem.’ (Luk 21:​20-22) Histri i soemaot se ol man Jyu we oli Kristin oli mekem olsem. Oli rere blong lusum ol samting we oli gat mo ol bisnes blong mekem plante mane blong oli aot long Jerusalem. Fo yia biaen, ol ami blong ol man Rom oli kambak bakegen mo oli raonemgud taon ya.

Josephus, man blong histri, we i stap long taem ya i talem se “i gat plante gol long Taon ya.” Be bigfala mane we oli gat i no save sevem Jerusalem long taem ya we kakae i sot, mo oltaem trabol ya i “gru moa” mo “i spolem olgeta famle.” Sam man we oli laef long taon ya oli solemdaon ol gol mane mo oli traem blong ronwe long taon ya. Be ol enemi blong olgeta oli kilim olgeta, oli katem bel blong olgeta blong tekemaot ol mane ya. Josephus i eksplenem se, “I strong tumas blong ol rijman oli stap long Taon ya bitim we oli ronwe long hem; from we ol man oli kilim plante man i ded from mane blong olgeta.”

Long sikis manis nomo afta we ol man Rom oli raonemgud taon ya Jerusalem, nao oli spolemgud hem, bitim wan milyan long ol man we oli stap long hem oli ded from kakae i sot, sik, mo long faet. Fasin blong laekem mane tumas i satem tingting blong plante man, i pulum olgeta blong oli lus, be fasin ya blong folem waes tok i mekem se ol man Jyu we oli Kristin oli save ronwe long trabol ya.

I gat plante narafala taem tu long histri blong man, we mane i no sevem ol man long taem blong trabol. !Fasin blong laekem tumas mane hem i spolem ol man! (Matyu 6:24) Mo tu, hem i save tekemaot fasin glad blong yumi naoia.

Ol Gudfala Samting We Mane i No Save Pem

Tingting blong kam rijman i save mekem se man i no save tingbaot plante gudfala samting we hem i save haremgud long olgeta, mo man i nidim mane from. Eksampel, tingbaot, gudfala famle, ol trufala fren, ol gudfala samting we i stap raonabaot long yumi, gudfala kala blong san taem i godaon, wan bigfala noes blong tanda taem i faerap, mo ol sta long skae, plante defren kaen anamol, mo ol flaoa mo ol tri long bus.

Tru ya, sam rijman oli gat taem blong haremgud long ol samting ya, be plante long olgeta oli bisi tumas blong lukaotgud, no winim moa mane blong olgeta. Maet samting ya i mekem yu yu sapraes, be samtaem ol man we oli gat plante fri taem tu oli no glad. Samting ya i mekem ol man blong stadi tede oli sapraes. Long buk blong Thomas Wiseman (The Money Motive​—A Study of an Obsession) hem i askem se, “?Olsem wanem yumi save eksplenem samting ya we plante man oli wantem tumas, mo oli bilif se hem i save mekem i gud long man, be taem oli kasem, oli harem nogud from mo i spolem olgeta tu?”

Wan samting we i save spolem glad blong wan rijman se i hadwok blong hem i save se hu nao i trufala fren blong hem. King Solomon we i wan rijman i harem olsem se “taem ol gudfala samting oli kam plante, olgeta we oli stap kakae ol gudfala samting ya olgeta tu oli kam plante.” (Eklesiastis 5:11) Plante rijman tu oli stap wari tumas taem oli traem blong lukaotgud long mane blong olgeta no taem oli wantem kam rij moa. Samting ya i spolem gudfala slip blong olgeta. Baebol i eksplenem se: “Man blong wok i save slipgud, nating we hem i kakae plante no smol. Be rijman we i gat plante samting i no save slipgud.”​—Eklesiastis 5:12.

Fasin blong laekem mane tumas i save spolem fasin fren blong man wetem famle no ol fren blong hem, from we mane i save pulum hem blong i stilim no spolem ol narafala. Ol man we oli laekem mane tumas, samtaem oli go blong plelaki. Be sore tumas, tingting blong traem bakegen plelaki i save pulum olgeta blong oli gat kaon. Wan dokta long Saot Afrika i talem se, “Be taem ol man blong plelaki oli kam long mi, plante taem oli bitim mak finis oli no moa save jenis, oli lusum wok blong olgeta finis, ol bisnes blong olgeta, ol haos blong olgeta, mo ol famle blong olgeta tu oli livim olgeta finis.” I tru olsem woning we Baebol i talem se: “Wan man we fasin blong hem i stret bambae hem i kasem plante blesing, be man we i stap wantem kam rij kwiktaem bambae hem i gat fol.”​—Proveb 28:20.

“Hem i Gat Wing . . . Mo Bambae Hem i Flae i Go”

Narafala risen we fasin ya blong laekem mane tumas i save mekem trabol se, ol gavman oli no naf blong wokgud tugeta no oli no save holemtaet paoa blong mane i stap sem mak nomo long olgeta ples long wol; oli no save blokem fasin ya we mane i stap lusum paoa blong hem, no trabol blong salem ol bisnes. Fasin blong stil, gyaman, mo ol samting oli kam sas oli pruvum trutok ya blong God, se: “Yu no mas hadwok blong kasem plante mane. Yu mas finis long fasin ya we yu stap stanap long prapa waes blong yu nomo. ?Yu stap tanem hed blong yu blong lukluk long samting ya? Hemia i wan samting nating ya. From we tru, bambae hem i gat wing olsem wing blong igel, mo bambae hem i flae i go antap long skae.”​—Proveb 23:​4, 5.

Mane i lusum paoa blong hem. Trabol ya i no stap long ol pua kantri nomo. Long ol yia we oli ron biaen long 1900, samting ya i kasem ol rij kantri long sentrol Yurop. Eksampel, bifo long Faswan Bigfala Faet Blong Wol, wan Jeman mak (DM, mane blong Jemani) i stret long wan selen (mane blong Engglan), wan frank (mane blong Franis), no wan lira (mane blong Itali). Ten yia biaen, wan selen, wan frank, wan lira oli bitim no oli stret long 1,000,000,000,000 mak (mane blong Jemani). ?Samting ya i mekem wanem long ol kantri we oli rij? Adam Fergusson i talem long buk blong hem (When Money Dies) i se, “Sipos yumi tingbaot trabol ya we i kamaot long ol kantri blong Yurop we oli joen long ol yia we oli ron biaen long 1920, nao [fasin ya we mane i lusum paoa blong hem] i save mekem fasin griri, raf fasin, no glad, mo fasin blong no laekem man, oli kamaot from fraet, from we sosaeti blong man i mas kasem trabol long samting ya.”

Long 1923, Jemani i ademap paoa long mane blong hem bakegen, hem i tekemaot 12 siro blong mekem se 1,000,000,000,000 mak bifo kwiktaem i kam stret olsem wan nyufala mak (1 mak). Samting ya i stopem mane ya we i lusum paoa blong hem, be i gat ol nogud trabol i kamaot from. Fergusson i eksplenem se: “Fasin ya blong stanemap bakegen paoa blong mane, we hem i spolem plante taosen man, mo i stilim plante milyan man long ol samting we oli gat, mo i kilim hop blong plante milyan man moa, i mekem bigfala kaon we fulwol i mas pem.” I klia se “bigfala kaon” we man ya blong raetem buk i stap tingbaot hemia we fasin blong gavman blong Hitler i kam antap mo Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol.

Trabol ya we bigfala mane long bank i foldaon plante taem bifo, i mas givim woning long ol man naoia we ekonomi blong wol i no stap kwaet. Pikinini blong God, hem wan i givim woning se mane i no save givhan olsem yumi luk plante taem. (Luk 16:9) Be bigfala trabol we i save mekem mane i foldaon bigwan bambae i kam taem Jeova God i mekem jajmen blong hem i kamtru long rabis fasin blong wol ya. “Ol sas samting bambae oli no givhan long man long dei blong kros blong God, be stret fasin nomo bambae i sevem ol man long dei ya.”​—Proveb 11:4.

!Yes i impoten tumas we yumi traehad blong holem stret fasin wetem ol trufala Fren blong yumi, Jeova God mo Jisas Kraes!

Stampa Blong Glad We i No Save Finis

Paul mo Mary, we yumi bin tokbaot fastaem, tufala i Wetnes blong Jeova. Long plante yia finis tufala i joen blong mekem wok blong prij fultaem. Be, from we tufala i wantem kam rij, samting ya i blokem tufala blong tufala i no kam long ol miting blong Kristin kongregesen, mo i blokem tufala blong tufala i no moa talemaot bilif blong tufala long wok blong prij long pablik. Nao tufala i wekap long saed blong speret. Afta we ol man oli stilim ol samting blong tufala, Mary i talem se, “Naoia mi luksave se i krangke blong spenem olgeta taem mo paoa blong mi long ol samting we oli save lus kwiktaem nomo, olsem smok.” Yes, i gud we tufala i lanem wan lesen bifo we i let tumas. Yes, bigfala trabol we fasin blong laekem mane tumas i save spolem wan man long hem, mo hemia i moa nogud se, man i no moa save frengud wetem Jeova God mo Jisas Kraes. Sipos yumi no frengud wetem Jeova mo Jisas, yumi no save gat hop blong laef tru long rabis fasin blong wol ya blong go insaed long nyufala wol blong stret fasin we God i promes finis blong givim long ol man.​—Matyu 6:​19-21, 31-34; 2 Pita 3:13.

From samting ya, nating se yu yu wan rijman no wan puaman, traehad blong blokem fasin ya blong laekem mane tumas. Wokhad blong kasem mo holem bigfala sas samting​—hemia blong mekem Jeova God i glad long yu. Yu save mekem olsem sipos oltaem yu stap tingbaot impoten tok ya we i singaot ol man se: “Tabu Speret wetem hemia we i olsem Woman blong Kraes, tufala i talem se ‘Yu kam.’ Mo olgeta evriwan we oli harem tok ya, oli mas talem olsem tu, se ‘Yu kam.’ Yufala we i tosta, yufala i kam. Yufala we i wantem, yufala i kam tekem wora ya blong laef, we i olsem presen blong yufala.”​—Revelesen 22:17.

[Futnot]

[Tok Blong Pija Long Pej 9]

Tufala saed blong wan mane we oli wokem long taem ya we ol man Jyu oli faet, oli raetem ol tok ya “yia tu” long hem

[Credit Line]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.