Rere Blong Lukaot Long Ol Sipsip Blong God
“Yufala i mas lukaot gud long ol man we God i givim long yufala, olsem we man blong lukaot long ol sipsip i stap lukaotgud long ol sipsip blong hem. Yufala i mas lukaotgud long olgeta, we tingting blong yufala i glad blong mekem, olsem we God i wantem. I nogud yufala i mekem wok ya we tingting blong yufala i no glad.”—1 PITA 5:2.
1. ?From wanem yumi gat tingting se ol Kristin elda oli mas ‘lukaot long ol sipsip blong God we oli glad’?
JEOVA i glad taem hem i lukaotgud long ol man blong hem, olsem man blong lukaot long ol sipsip. (Ol Sam 23:1-4) Jisas Kraes, “gudfala man ya blong lukaot long ol sipsip,” i glad blong givim laef blong hem we i stretgud olgeta, blong sevem ol man we oli olsem ol sipsip. (Jon 10:11-15) Taswe, aposol Pita i askem ol Kristin elda blong ‘oli glad’ taem oli lukaot long ol sipsip blong God.—1 Pita 5:2.
2. ?Wanem ol kwestin yumi save tingbaot long saed blong wok blong lukaot long ol sipsip we ol Kristin elda oli stap mekem?
2 Fasin glad blong wok i wan mak blong ol man blong God. (Ol Sam 110:3) Be wan man blong lukaot no man blong lukaot long ol man olsem man blong lukaot sipsip, i mas go moa long fasin glad blong wan Kristin man. ?Hu i naf blong mekem wok ya olsem ol man blong lukaot long ol sipsip? ?Wok ya blong olgeta olsem man blong lukaot long ol sipsip i olsem wanem? ?Olsem wanem blong mekemgud wok ya?
Lukaot long wan Famle
3. ?Olsem wanem fasin ya we wan Kristin man i stap lukaot long famle blong hem i save soem sipos hem i naf blong kam wan man blong lukaot long sipsip insaed long kongregesen?
3 Bifo we man i save “kam we hem i [man blong lukaot],” hem i mas kasem sam long ol mak we Baebol i givim. (1 Timote 3:1-7; Taetas 1:5-9) Yes, aposol Pol i talem se wan man blong lukaot i mas “wan man we i save lukaotgud long famle blong hem, mo i mas wan man we i save mekem ol pikinini blong hem oli harem tok blong hem.” I gat gudfala risen from samting ya, from Pol i talem se: “?Sipos hem i no save lukaotgud long famle blong hem, weswe bambae i save lukaotgud long [kongregesen] blong God?” (1 Timote 3:4, 5) Taem Taetas i putumap ol elda long kongregesen long aelan blong Krit, hem i mas faenem “man we laef blong hem i stret gud, i no gat poen long hem. Hem i mas gat wan woman blong hem nomo, mo ol pikinini blong hem oli mas bilif long God. Bambae i nogud sipos i gat tok long ol pikinini ya, se oli stap mekem stronghed, no oli stap mekem nogud.” (Taetas 1:6) Yes, fasin ya we wan Kristin man i stap lukaotgud long prapa famle blong hem i impoten blong tingbaot blong luk sipos hem i naf blong tekem bigfala responsabiliti blong lukaot long kongregesen olsem man blong lukaot long sipsip.
4. ?Olsem wanem ol Kristin papa oli soemaot lav long famle blong olgeta, antap long fasin ya blong stadi Baebol oltaem mo prea wetem famle?
4 Ol man we oli lukaotgud long famle blong olgeta oli no jes prea mo stadi Baebol oltaem wetem famle blong olgeta. No gat. Oli rere oltaem blong givhan long ol famle blong olgeta. Long olgeta ya we oli kam papa, samting ya i stat taem wan pikinini i bon. Ol papa we oli fasgud long God oli save se fasin blong folemgud wan gudfala program, samting ya i save mekem ol yangfala pikinini blong olgeta i gruap insaed long program blong ol Kristin wok evri dei. Gudfala fasin blong Kristin papa we i lukaotgud long ol samting ya long famle blong hem i soemaot ol mak olsem blong wan elda.—Efesas 5:15, 16; Filipae 3:16.
5. ?Olsem wanem wan Kristin papa i save tijim ol pikinini blong hem olsem “Masta blong yumi i stap stretem yumi i stap tijim yumi”?
5 Taem wan Kristin papa i lukaot long famle blong hem, hem i folem advaes blong Pol se: “Yufala papa mo mama, bambae yufala i no agensem ol pikinini blong yufala oltaem. Fasin ya bambae i mekem olgeta oli kros. Yufala i mas lukaotgud long olgeta. Yufala i mas stretem olgeta, mo yufala i mas tijim olgeta, olsem we Masta blong yumi i stap stretem yumi, i stap tijim yumi.” (Efesas 6:4) Fasin blong mekem Baebol stadi oltaem wetem famle, hemia mama mo ol pikinini, i givim gudfala jans blong papa i tijim olgeta wetem fasin lav. Olsemia nao hem i “stretem” no i tijimgud ol pikinini. Fasin blong ‘stretem tingting’ we yu mekem long taem ya i save givhan long ol pikinini wanwan blong oli save tingting blong Jeova long sam samting long laef. (Dutronome 4:9; 6:6, 7; Proveb 3:11; 22:6) Long gudfala taem ya we famle i joen tugeta long stadi, papa we i keagud hem i lesingud taem ol pikinini blong hem oli toktok. Hem i yusum ol kwestin we oli kaengud blong pulum ol pikinini blong hem oli tok tru, oli tokbaot ol wari mo ol tingting blong olgeta. Papa i no ting nomo se hem i save finis olgeta samting we oli stap long tingting blong ol yangfala blong hem. Yes, Proveb 18:13 i talem se “man we i ansa long wan bisnes be i no lesin gud long hem fastaem, hem i mekem krangke, mo bambae hem i mas sem from.” Tede, plante papa oli faenemaot se ol pikinini blong olgeta oli stap fesem ol samting we oli defren tumas long ol samting we olgeta oli stap fesem taem oli yangfala. From samting ya, wan papa bambae i traehad blong lanem ol defren saed blong wan bisnes bifo we hem i save talem olsem wanem blong winim trabol ya.—Lukluk Jemes 1:19.
6. ?From wanem wan Kristin papa i mas lukluk long Tok blong God taem hem i givhan long famle blong hem?
6 ?Wanem i hapen taem papa i save ol trabol, ol wari, mo ol tingting blong ol pikinini blong hem? Papa we i lukaotgud long famle blong hem i lukluk i go long Baebol, we hem nao i ‘tijim ol man long ol trutok, mo i blokem ol krangke fasin, mo i tijim ol man long ol stret fasin.’ Hem i tijim ol pikinini blong hem blong oli save olsem wanem blong folem ol rul blong Baebol. Long rod ya, olgeta ya we oli yangfala oli save kam “waes long olgeta samting, bambae oli gat evri samting blong mekem ol gudfala wok we i stap.”—2 Timote 3:16, 17; Ol Sam 78:1-4.
7. ?Wanem eksampel ol Kristin papa oli mas givim long saed blong prea?
7 Ol yangfala we oli fasgud long God oli fesem ol strong traem taem oli stap wetem ol skul fren blong olgeta. ?Nao olsem wanem ol Kristin papa oli save givhan long ol pikinini blong olgeta blong oli no fraet? Oli save givhan taem oli prea wetem olgeta mo oli prea from olgeta oltaem. Nao taem ol yangfala ya oli fesem ol traem, bambae oli mekem olsem papa blong olgeta, bambae oli dipen long God. Bifo we wan yangfala gel we i gat 13 yia i tekem baptaes blong soem se hem i givim laef blong hem finis long God, oli askem sam kwestin long hem nao hem i talem se ol skul fren blong hem oli stap jikim mo daonem hem. Taem hem i pruvum bilif blong hem long blad, we i stanap long Baebol, sam narafala gel oli kilim hem mo oli spet long hem. (Ol Wok 15:28, 29) ?Hem i givimbak no olsem wanem? No gat. Hem i eksplenem se, “Mi gohed blong stap prea long Jeova blong givhan long mi blong mi stap kwaet. Mi tingbaot samting we papa mama blong mi oli tijim mi long taem blong famle stadi blong mifala long saed ya se mifala i mas gat longfala tingting taem mifala i kasem ol nogud traem.” —2 Timote 2:24.
8. ?Olsem wanem wan Kristin elda we i no gat pikinini i save lukaotgud long famle blong hem long wan fasin we i stret?
8 Wan elda we i no gat ol pikinini i save givim ol samting long saed blong speret mo long saed blong bodi long olgeta we oli stap long haos blong hem. Olsem woman blong hem mo ol narafala Kristin famle we oli stap dipen long hem mo oli laef long haos blong hem. (1 Timote 5:8) Fasin blong lukaotgud long famle olsem, hemia wan fasin we wan elda long kongregesen we oli putumap hem blong gat responsabiliti i mas gat. ?Be, olsem wanem ol elda oli mas tingbaot gudfala responsabiliti blong olgeta long kongregesen?
“Oli Glad Nomo” blong Mekem Wok blong Lukaot
9. ?Wanem fasin ol Kristin elda oli mas gat long wok blong olgeta?
9 Long faswan handred yia Kristin Taem, aposol Pol i mekem wok olsem man blong lukaot long haos blong God, hemia Kristin kongregesen we Kraes i hed blong hem. (Efesas 3:2, 7; 4:15) Biaen, Pol i leftemap tingting blong ol man blong bilif long Rom, se: “Long gladhat blong God, hem i givim ol narnarafala paoa ya long yumi, nao yumi mas yusum ol paoa ya, stret long fasin we hem i givim long yumi. Sipos God i givim paoa long yumi blong talemaot tok we i kamaot long hem, yumi mas talemaot stret long mak blong bilif blong yumi. Sipos hem i givim paoa long yumi blong yumi wok blong [kongregesen], yumi mas wok blong [kongregesen]. Sipos i blong yumi tij, yumi mas tij. Sipos i blong yumi leftemap tingting blong ol narafala man, yumi mas mekem olsem. Sipos i blong yumi givim mane blong yumi, yumi mas givim long gladhat. Ol man we oli lida blong [kongregesen], oli mas wok strong. Mo ol man we oli stap givhan long ol narafala man, oli mas mekem olsem we oli glad nomo blong mekem.”—Rom 12:6-8.
10. ?Taem Pol i stap lukaotgud long ol sipsip blong God, wanem eksampel hem i soem long ol elda tede?
10 Pol i talem bakegen long ol man Tesalonaeka se: “Olsem wan papa we i stap lukaot long ol pikinini blong hem, mifala i stap leftemap tingting blong yufala, mifala i stap mekem yufala i haremgud. Mifala i stap tok strong long yufala blong mekem yufala i kam holem ol fasin we oli stret long fes blong God. Hem i stap singaot yufala blong yufala i obei long hem we hem nomo i King blong yufala, mo blong yufala i save kasem gudfala laef blong heven long hem.” (1 Tesalonaeka 1:1; 2:11, 12) Hem i talem tok ya long fasin kaen mo lav i mekem se Pol i save raetem se: “Mifala i stap wetem yufala, mifala i stap mekem i isi long yufala, olsem wan mama we i stap lukaot long ol pikinini blong hem. Mifala i no tingbaot blong talemaot gud nyus ya nomo long yufala. Mifala i rere tu blong lego long laef blong mifala, from we mifala i laekem yufala tumas, mifala i wantem tumas blong givhan long yufala.” (1 Tesalonaeka 2:7, 8) Olsem eksampel blong Pol we i olsem wan papa, ol elda we oli holemstrong wok oli lukaotgud long evriwan we oli stap long kongregesen.
11. ?Olsem wanem ol elda oli save soemaot se oli wantem mekem wok?
11 Fasin kaen, mo fasin blong wantem tumas wok blong givhan, i mas makemaot wok ya blong lukaot we ol Kristin man blong lukaot long ol sipsip oli stap mekem. Fasin blong olgeta i soem plante samting. Pita i givim advaes long ol elda blong oli lukaot long ol man blong lukaot sipsip blong God i no from we ‘tingting blong olgeta i no glad’ no i “blong kasem pei long hem.” (1 Pita 5:2) Long poen ya, William Barclay we i man blong stadi i talemgud, se: “I gat rod blong akseptem wan posisen mo blong mekem wok olsem we hem i no wan gudfala wok, olsem wan wok we i mekem man i taed tumas, olsem wan baden we man i no laekem nating. I isi blong askem man blong mekem wan samting, mo blong hem i mekem, be hem i save mekem long wan fasin we i olbaot mekem se hem i spolem evri samting. . . . Be [Pita] i talem se evri Kristin oli mas wantem tumas blong mekem wok olsem we oli naf blong mekem, nating se oli luksave se oli no naf blong mekem wok.”
Ol Man blong Lukaot Sipsip We Oli Glad
12. ?Olsem wanem ol Kristin elda oli save soem glad long wok?
12 Pita i talem tu se, “Yufala i mas lukaotgud long ol man we God i givim long yufala olsem we man blong lukaot long sipsip i stap lukaot long ol sipsip blong hem. . . we tingting blong yufala i glad blong mekem.” Wan Kristin man blong lukaot hem i lukaotgud long ol man olsem sipsip long fasin glad, from hem nomo i wantem mekem, hem i mekem wok ya aninit long Gudfala Man blong Lukaot sipsip, Jisas Kraes. Tok ya we oli tanem i kam “glad” i minim “oli rere blong mekem.” Taswe, wan Kristin man blong lukaot i stap aninit long paoa blong Jeova, ‘man blong lukaot long sipsip, we hem i prapa man blong lukaot long laef blong yumi.’ (1 Pita 2:25) Wan Kristin man blong lukaot sipsip i glad blong soem respek long tiokratik rod we i stap. Hem i mekem olsem taem hem i lidim olgeta we oli wantem advaes i go long Tok blong God, Baebol. Nating se ekspiryens blong hem bambae i givhan long hem blong gat plante advaes blong Baebol, samting ya i no min se bambae hem i save givim ansa long olgeta trabol kwiktaem. Nating se hem i save ansa blong wan kwestin, maet hem i ting se i waes blong luk long Watch Tower Publications Index no sam indeks we oli olsem. Olsemia nao hem i stap tijim man long tu rod: Hem i soemaot olsem wanem blong oli faenem ol gudfala save mo hem i gat tingting daon mo soem respek long Jeova taem hem i stap pulum tingting blong ol man i go long ol samting we ogenaesesen blong God i wokem.
13. ?Wanem tingting i save givhan long ol elda blong oli givim gudfala advaes, nao sipos oli mekem olsem wanem trabol oli no save kasem?
13 ?Sipos i no gat stret ansa blong wan trabol insaed long ol buk blong Sosaeti, elda bambae i mekem wanem? Yes, bambae hem i prea blong gat fasin luksave mo bambae hem i lukaot sam rul long Baebol we oli stret long bisnes ya. Mo tu maet hem i faenem se i gud blong askem man we i nidim help blong tingbaot eksampel blong Jisas. Elda ya maet i save askem se: “?Sipos Jisas, Bigfala Tija, i stap long ples blong yu, yu ting se bambae hem i mekem wanem?” (1 Korin 2:16) Tingting olsem maet i save givhan long man we i askem kwestin blong mekem wan disisin we i waes. !Bambae i no waes blong wan elda i givim prapa tingting blong hem olsem we hem i wan advaes we i kam long Baebol! Be, ol elda i save tokbaot ol trabol we i strong tumas wetem ol narafala elda. Maet oli save tokbaot ol impoten bisnes olsem long taem blong miting blong olgeta. (Proveb 11:14) Ol disisin we oli kamaot bambae oli mekem se oli agri long wan tingting nomo.—1 Korin 1:10.
Impoten blong Gat Kwaet Fasin
14, 15. ?Ol elda oli mas mekem wanem taem oli stretem wan Kristin we “i mekem samting we i no stret”?
14 Wan Kristin elda i mas gat kwaet fasin taem hem i tijim ol narafala man, antap moa taem hem i givim advaes long olgeta. Aposol Pol i givim advaes se, “Ol brata mo sista. Sipos wan long yufala i foldaon, i mekem samting we i no stret, yufala we speret blong God i stap long yufala, yufala i mas givhan long hem blong stretem hem. Be yufala i mas mekem long kwaet fasin.” (Galesia 6:1) Makem se Grik tok we oli tanem i kam “stretem” i laenap wetem tok we ol dokta oli stap yusum blong tokbaot fasin blong olgeta blong putum simen long wan haf blong bodi blong man blong holem bun i stapgud we i mekem se man i no kam handikap long ful laef blong hem. W. E. Vine, man blong wokem diksonari i tokbaot fasin ya “blong olgeta we oli strong long saed blong speret oli givhan long man we hem i foldaon from sin, i olsem wan haf blong bodi long saed blong speret i aot long ful bodi long saed blong speret.” Ol narafala oli talem se, “putum bak long prapa ples blong hem; blong mekem i kam long stret laen blong hem.”
15 I no isi blong stretem tingting blong yumi wanwan, mo i hadwok moa blong stretem tingting blong wan man we i mekem i no stret. Be fasin blong givhan wetem kwaet fasin, i save mekem man i glad blong harem advaes. Taswe, ol Kristin elda oli mas folem advaes ya we Pol i givim se: “Yufala i mas putum nyufala laef ya blong yufala olsem prapa klos blong yufala. Yufala i mas gat sore long ol man. Yufala i mas mekem i gud long ol man. Tingting blong yufala i mas stap daon. Yufala i mas kwaet man. Mo tingting blong yufala i mas longfala.” (Kolosi 3:12) ?Ol elda oli mas mekem wanem sipos wan man we i nidim fasin stretem, i stronghed? Oli mas “traehad blong . . . kam wan kwaet man.”—1 Timote 6:11.
Lukaot long ol Sipsip Wetem Fasin Keagud
16, 17. ?Wanem denja ol elda oli mas lukaotgud long hem taem oli givim advaes long narafala?
16 Advaes we Pol i givim long Galesia 6:1 i go moa. Hem i talem long ol man we oli strong long saed blong speret se: “Yufala i mas givhan long hem blong stretem hem. Be yufala i mas mekem long kwaet fasin. Mo yufala tu i mas lukaotgud long yufala, blong sam samting bambae i no kam traem yufala.” !Bigfala trabol oli save kamaot sipos ol man oli no lesin long advaes ya! Wetem ol ripot long saed blong haeman blong Anglikan jyos we i mekem rabis fasin long saed blong seks wetem tu man long skul blong hem, nyuspepa ya The Times blong London i talem se hemia i “wan trabol we i stap oltaem: fasin blong man i givim advaes, olsem wan papa no brata i foldaon long traem ya mo i sin from we narafala man i trastem hem.” Wan woman blong raetem nyus i tokbaot tok blong Dokta Peter Rutter se “ol rabis fasin we oli stap kamaot bitwin ol man olsem—ol dokta, ol loea, ol pris mo ol bos blong wok wetem olgeta we oli trastem olgeta—i kam wan nogud fasin blong seks we ol man oli ting nating long hem, fasin ya i olsem wan sik we i spolem tingting blong man.”
17 Yumi no mas ting se ol man blong Jeova oli no save kasem ol traem olsem. Wan man we i mekem wok blong elda longtaem finis, hem i mekem rabis fasin long saed blong seks from we hem i go luk wan sista we i mared finis blong givhan long hem, taem sista ya i stap hem wan. Nating se hem i tanem tingting blong hem from sin ya, brata ya i lusum gudfala wok blong hem. (1 Korin 10:12) ?Olsem wanem nao ol elda oli save go luk ol narafala long wan fasin we bambae oli no foldaon long ol traem? ?Olsem wanem oli save mekem plan blong toktok wetem man hem wan, prea wetem hem, no blong tekem jans blong lukluk long Tok blong God mo ol Kristin buk wetem hem?
18. (a) ?Olsem wanem fasin blong folem rul ya long saed blong hed long famle i save blokem ol elda blong oli no foldaon long sam traem we i no stret? (b) ?Wanem plan oli save mekem taem oli visitim wan sista?
18 Wan samting we ol elda oli mas tingbaot hemia rul long saed blong famle. (1 Korin 11:3) Sipos wan yangfala i wantem faenem ansa long sam samting, traem pulum papa mama blong hem blong oli stap wetem yu tu taem yu toktok wetem hem. Taem wan sista we i mared i askem help long saed blong speret, ?yu save mekem plan blong hasban blong hem i save stap taem yu mekem visit ya? ?Olsem wanem sipos i hadwok blong mekem olsem no man blong hem i no man blong bilif, hem i stap daonem woman blong hem long sam fasin? Nao yu mas folem sem fasin olsem taem yu visitim wan sista we i no mared. I waes blong tu brata we oli naf long saed blong speret blong visitim sista ya. Sipos i no stret, maet yu save jusum wan stret taem blong tu brata i save toktok wetem hem long Haos Kingdom, maet long wan rum we ol narafala man oli no save lesin long olgeta. Taem i gat ol narafala brata mo sista oli stap long Haos Kingdom, be long wan fasin we oli no save lukluk no harem toktok, bambae i no gat samting blong pulum yufala i foldaon.—Filipae 1:9, 10.
19. ?Fasin glad blong lukaotgud long ol sipsip blong God i save givim wanem gudfala frut, mo from ol gudfala man ya blong lukaot, yumi mas soem fasin tangkyu long hu?
19 Fasin glad blong lukaot long ol sipsip blong God i save givim ol gudfala frut—ol sipsip we oli strong long saed blong speret mo oli folem gudfala rod. Olsem aposol Pol, tede ol Kristin elda oli tingbaot ol narafala man blong bilif. (2 Korin 11:28) Antap moa hem i wan bigfala responsabiliti blong lukaot long ol sipsip blong God long ol hadtaem ya. Taswe, yumi glad tumas long gudfala wok we ol brata blong yumi we oli wok olsem ol elda oli stap mekem. (1 Timote 5:17) From blesing we yumi kasem hemia “ol presen we oli go nomo long ol man” we oli glad blong mekem wok blong lukaot long ol sipsip, yumi presem Hemia we i stap Givim “evri samting we oli gud mo evri presen we oli nambawan oli aot long heven nomo oli kam long yumi,” hemia, Jeova, gudfala Man blong Lukaot long sipsip, we i stap long heven.—Efesas 4:8; Jemes 1:17.
?Yu Ansa Olsem Wanem?
◻ ?Olsem wanem wan man i save lukaotgud long famle blong hem?
◻ ?Wanem fasin ol elda we oli stap mekem wok blong lukaot oli mas gat?
◻ ?Olsem wanem ol elda oli save soemaot tingting daon mo kwaet fasin taem oli givim advaes?
◻ ?Wanem samting i save givhan blong mekem fasin stretem long saed blong speret i karem frut?
◻ ?Olsem wanem ol elda oli save blokem ol traem taem oli mekem visit long ol sipsip?
[Tok Blong Pija Long Pej 18]
Wan Kristin elda i mas lukaotgud long famle blong hem
[Tok Blong Pija Long Pej 21]
Mas mekem Kristin wok blong lukaot long ol sipsip wetem kwaet fasin mo wetem fasin luksave