Jyos Long Saot-Amerika i Safa—?From Wanem Plante Milyan Man Oli Lego Jyos?

STAT long mak blong Meksiko long not go kasem en blong Jili, kolosap evri taon no evri velej oli gat wan Katolik jyos we i stap long medel blong olgeta. Be, Joseph E. Davis, bos blong wan kampani we i stap leftemap ol wok blong Katolik i talem se, wan “bigfala jenis i stap kamaot long Saot Amerika.” Hem i talem tu se Saot Amerika, wan ples we bitim tri handred yia finis hem i stap aninit long paoa blong Roman Katolik Jyos, naoia kolosap wan bigfala jenis i save kamaot.

I klia nomo se rul blong Katolik Jyos i stap godaon kwiktaem. I no longtaem i pas, oli faenemaot se namba blong ol man we oli stap go long Katolik i olsem 15 pesen nomo long ful namba blong ol man long Saot Amerika. 1991 Britannica Book of the Year i givim ripot se: “Ol Bisop blong Roman Katolik mo pop oli talem wari blong olgeta se Katolik long Saot Amerika we i stap bifo finis i kam, i stap tanem baksaed long olfala skul ya.” ?From wanem samting ya i kamaot? ?From wanem plante man oli stap lego skul blong Katolik? ?Wanem samting i hapen long ol man we oli no moa stap insaed long skul ya?

Traem Faenem Wan Ansa

Ol lida blong Katolik oli putum fol blong olgeta long “ol smol skul” we oli stap gru kwiktaem. Wan pris blong Yurop we i stap wok long Bolivia i komplen se: “Jyos i olsem wan tri we paoa blong hem i stap lus from ol smosmol skul we oli olsem rabis gras, oli stap spolem tri ya.”

Long Ajentina, oli givim ripot se long evri yia i gat 140 nyufala skul, maet samting ya i mekem se memba blong Katolik Jyos i foldaon long 90 pesen i go long 60 no 70 pesen stat long ol yia we oli ron biaen long 1970. Long Tiwana, Meksiko, 10 pesen long ol tu milyan man we oli stap laef long ples ya oli go joenem ol 327 skul we oli no Katolik. Time magasin i givim ripot se: “Samting we i narakaen se, i gat kolosap plante moa man long Protestan skul long Brasil long ol Sande i bitim ol Katolik.” Yumi no sapraes we wan nyuspepa i talem samting ya se, taem “ol kadinal long Saot Amerika oli go luk pop long taon ya Vatikan blong tokbaot tu impoten samting long saed blong jyos tede,” wan long olgeta hem i “trabol blong ol smosmol skul.”

Long wan miting wetem ol bisop blong Meksiko, pop i talem se plante nyufala skul oli winim olgeta “from we ol pikinini blong jyos oli les mo oli no wantem mekem wok blong olgeta blong prij.” ?From wanem “ol pikinini blong jyos” oli no wantem givim ol nid long speret long ol man Saot Amerika? Plante long olgeta oli respektem Baebol. Wan tok long Última Hora, blong La Paz, Bolivia, i eksplenem se: “Jyos i bitim mak insaed long bisnes blong wol mekem se evridei i stap go moa, i stap lego prapa ples blong hem. Yumi no mas sapraes blong faenemaot, olsem we i stap hapen naoia, se ol pris oli kam moa olsem man blong stadi long fasin joen blong man, ol bisnes man, man blong nyus, no man blong politik bitim we oli haeman blong skul.”

?Oli Man Blong Politik Bitim We Oli Man Blong Prij?

Fasin blong jyos i meksap long politik long ol yia bitwin 1970 mo 1990 i mekem se plante man long ol kantri long Saot Amerika oli no laekem nating skul Katolik from. Wan stadi we i kamaot long 1985 i givim ripot ya long saed blong Maryknoll, hemia ‘Catholic Foreign Mission Society of America’, wetem plante misin blong hem long Saot Amerika, i se: “Maryknoll i win blong tekem mesej blong rebelian blong ‘Marxist-Leninist’ i go stret long pablik from we oli letem hem i wok olsem wan tul blong Katolik Jyos. Mesej blong hem i kasem ol man we oli stap go long jyos, be i no hemia nomo, hem i kasem ol haeman blong mekem loa long Amerika tu.”

Mo tu tingbaot nogud faet ya long ol yia bitwin 1975 mo 1980 we, ol man oli stilim mo kilim 10,000 go kasem 30,000 man Ajentina, oli no tekem olgeta oli pas long kot fastaem. Wan ripot long nyuspepa ya National Catholic Reporter, aninit long haf ya “Blood Taints Church in Argentina,” i talem se: “Ekspiryens ya long Ajentina i kolosap sem mak long hemia we Katolik jyos long Nasi Jemani i mekem, mo bakegen i stanemap kwestin ya blong paoa sipos hem nao we i impoten moa long jyos bitim oda ya blong Gospel se oli mas wetnes long trutok.”

Fasin ya we jyos i wantem paoa long ol gavman blong wol i makem klia se hem i no fren blong God. Baebol i talem se: “?Weswe, yufala i no save se taem yu mekem fren wetem wol yu stap mekem badfren long God? Man we i jusum wol olsem fren blong hem, hem i stap mekem God i enemi blong hem.” (Jemes 4:​4, Katolik Jerusalem Bible) Nao, from samting ya yumi no sapraes se plante man oli no moa lukluk i go long Katolik Jyos blong i lidim olgeta long saed blong speret. ?Be wanem i hapen long ol man we oli lego skul ya Katolik?

Ol Sipsip We i No Gat Man Blong Lukaot Long Olgeta

Oli olsem ol man we ol lida blong skul blong ol man Isrel long faswan handred yia oli no lukaotgud long olgeta. Baebol i talem se Jisas “i sore tumas long olgeta, from we oli harem nogud mo oli trabol tumas, oli olsem ol sipsip we oli no gat man blong lukaot long olgeta.” (Matyu 9:​36, JB) Plante oli aot long Katolik Jyos mo oli go long ol skul we oli stap talem se oli mekem wok blong God. ?Olgeta ya oli lukaotgud moa long ol sipsip ya we oli lusum rod? ?Ol Protestan skul oli wantem stap olsem ol trufala man blong Jisas olsem we hem i talem, i se: “Oli no man blong wol, olsem we mi mi no man blong wol”?​—Jon 17:14.

Plante skul we oli no Katolik oli traem blong soem olgeta se oli stap obei long Baebol bitim we oli stap folem ol kastom blong skul. Plante taem hem i wan gyaman fasin nomo. Ol stampa bilif blong ol Protestan ogenaesesen oli sem mak long ol bilif blong Katolik Jyos mekem se plante man oli save yusum tok blong ol man Andes se: “Es la misma cholita con otra pollera” (Hemia sem smol woman India ya wetem defren grasket).

Eksampel, kolosap olgeta grup blong Protestan skul oli tijim se God hem i wan Triniti, be hemia i no wan tijing blong Baebol. The Encyclopedia of Religion i talem se: “Ol man we oli gat gudhan blong tanem tok blong Baebol mo ol man we oli stadi long ol skul tede oli agri se Hibru Baebol i no talem wan bilif blong Triniti . . . Nyu Testamen tu i no givim wan klia bilif blong Triniti.”a

I klia se ol Protestan oli joen long wol ya mo politik blong hem, sem mak olsem ol Katolik. Buk ya Encyclopedia of Latin America i talem se: “Fasin blong Protestan long Saot Amerika i joen tu long . . . fasin blong pulum ol man blong jyos blong oli vot long wan politik pati. Ol manples pasta, plante taem oli mekem wok blong ol man blong politik mo oli vot long politik pati sipos pati ya i mekem sam gudfala samting blong givhan long jyos.” Latin American Research Review i talem se: “Long Gwatemala, Protestan i joen long ol politik stat taem we hem i kam long kantri ya,” mo i gohed i se hem “i olsem tul blong mekem fasin blong politik mo ol fasin blong ol man blong joen wanples i kam olsem wan skul.”

Fasin blong Protestan i joen long politik plante taem samting ya i pulum hem blong joen long ol faet. Harry Emerson Fosdick, wan long ol haeman blong Protestan long histri blong Amerika, we naoia hem i ded finis, i talem se: “Histri blong yumi long Wes hem i faet nomo. Yumi bonem ol man blong oli faet, trenem ol man blong oli faet; yumi givim glori long faet; yumi stap tinghae long ol man blong faet mo long ol skul blong yumi tu, yumi bin putum flag blong faet . . . Wan saed blong maot blong yumi i givim ona long Jif blong Pis, be narasaed blong maot i bin givim glori long ol faet.”

?Yu Yu Mas Mekem Wanem?

Afta we Baebol i tokbaot gyaman skul olsem wan woman blong rod we i stap mekem nogud wetem ol gavman blong wol, buk blong Revelesen i talem se: “Yufala ol man blong mi, yufala i kamaot long hem. I nogud yufala i stap joen wetem hem long ol sin ya we hem i stap mekem mo bambae yufala i kasem panis wetem hem.”​—Revelesen 18:​4, JB.

Plante man oli luksave se i gat plante nogud fasin insaed long jyos, yet oli fraet blong lego Roman jyos from we hem i wan olfala skul. Be, tingbaot, se fasin blong wosip blong ol man Jyu i blong bifo olgeta, be yet, God i sakemaot ol man Jyu olsem man blong hem taem oli tanem baksaed mo agensem ol trufala tijing blong hem. Ol trufala man blong God oli lego skul blong ol man Jyu taem oli luksave se naoia God i no moa yusum olgeta be hem i stap yusum Kristin kongregesen. ?Olsem wanem yu save luksave trufala Kristin kongregesen tede?

Kolosap wan milyan man blong ol kantri long Saot Amerika oli kam Wetnes blong Jeova long ol twante yia we oli pas. ?From wanem oli mekem ol jenis olsem? Wan nyuspepa long Martínez de la Torre, Verakrus, Meksiko, i ansa long kwestin ya. Hem i talem se: “Kolosap 100 pesen blong ol Baebol studen ya, oli man blong defren skul bifo oli kam ol Baebol studen, plante long olgeta oli Katolik, we oli luksave fasin blong skul i stap go insaed long ol politik mo i stap akseptem mo agri long ol fasin we oli no laenap wetem Baebol olsem fasin blong meksemap trufala bilif wetem ol narafala skul, rabis fasin long saed blong seks, mo raf fasin. Oli glad blong jenis folem ol rul blong Baebol long saed blong gudfala fasin we i no joen long fasin blong wosip long gyaman god no ol kastom we stampa blong olgeta i no klia. Samting ya i mekem se oli joengud long bilif we yu save luk se i defren taem yu mitim olgeta.”

Wan narafala nyuspepa blong Saot Amerika i talem olsem se: “Ol Wetnes blong Jeova oli man blong wok strong, oli gat fasin we i tru, oli fraetgud long God. Oli man blong holemtaet mo laekem ol tijing we oli bin kasem finis mo skul blong olgeta i stanap long ol tijing blong Baebol.” Mifala i invaetem yufala blong stadi Baebol wetem ol Wetnes blong Jeova long ples blong yufala. Bambae yufala i lanem se hop blong olgeta mo fasin blong ful laef blong olgeta i stanap long Baebol. Yes, bambae yu lanem olsem wanem blong mekem wosip long God “long speret mo trutok.”​—Jon 4:​23, 24, NW.

[Futnot]

[Bokis blong pija long pej 21]

OL WETNES BLONG JEOVA LONG SAM KANTRI LONG SAOT-AMERIKA

1971 1992

Kantri Ol Pablisa Ol Pablisa

Ajentina 20,750 96,780

Bolivia 1,276 8,868

Brasil 72,269 335,039

Jili 8,231 44,067

Kolombia 8,275 55,215

Kosta Rika 3,271 14,018

Dominikan Ripablik 4,106 15,418

Ekwado 3,323 22,763

El Salvado 2,181 20,374

Guadelup 1,705 6,830

Gwatemala 2,604 13,479

Honduras 1,432 6,583

Meksiko 54,384 354,023

Panama 2,013 7,732

Paragwae 901 4,115

Peru 5,384 43,429

Porto Riko 8,511 25,315

Urugwae 3,370 8,683

Veneswela 8,170 60,444

TOTAL 212,156 1,143,175