Problem Blong Lanem Fasin Blong Wet

LANEM fasin blong wet from ol samting we yumi wantem maet hem i wan long ol strong lesen we yumi ol man yumi mas akseptem. Ol smol pikinini oli gat fasin ya blong no save wet. !Taem samting i pulum ae blong olgeta, oli wantem, mo oli wantem samting ya naoia! Be maet olsem yu save finis from ekspiryens blong yu, se long laef blong yumi, yumi no save kasem evri samting we yumi wantem. Nating se samting we yumi wantem i stret nomo, yumi mas lanem blong wet long wan stret taem blong kasem ol samting ya. Plante man oli lanem samting ya; ol narafala oli neva lanem.

Ol man we oli wantem kasem glad hat blong God oli gat ol gudfala risen blong lanem fasin blong wet. Jeremaea, wan man blong Jeova bifo long taem blong Kristin, i talem samting ya se: “I gud sipos man i wet, we i stap kwaet nomo, gogo Jeova i sevem hem.” Biaen, Kristin disaepol ya Jemes i talem se: “Ol brata mo sista. Yufala i mas mekem tingting blong yufala i longfala, blong wet gogo Masta blong yumi bambae i kambak bakegen.”​—Lamentesin 3:26; Jemes 5:7.

Jeova i gat prapa taem blong hem blong mekem ol samting we hem i wantem oli kamtru. Sipos yumi no save wet gogo kasem stret taem blong hem blong mekem sam samting, bambae yumi harem nogud mo yumi les, samting ya bambae i spolem fasin glad. Sipos wan man blong God i no gat glad bambae hem i kam slak long saed blong speret, olsem Nehemaea i talem long ol man ples blong hem se: “Glad blong MASTA hem i paoa blong yufala.”​—Nehemaea 8:10, The New English Bible.

I Waes Blong Lanem Fasin Blong Wet

Tingting blong wantem mared no tingting blong hasban mo waef i wantem gat pikinini i stret nomo. Antap moa, i stret nomo blong wantem kasem ol samting we yumi nidim no yumi wantem. Nating se i stret, plante Kristin oli tingting blong wet long wan taem we i stret moa blong kasem ol samting ya we oli wantem, from we oli bilif se i no longtaem fasin blong naoia bambae i finis mo we long nyufala wol blong God, bambae hem ‘i openem han blong hem, nao hem i save mekem we olgeta samting we oli laef oli harem gud, from we oli kasem ol samting we oli wantem tumas.’​—Ol Sam 145:16.

Be, ol man we oli no gat strong Kristin hop ya, bambae oli no luksave risen blong wet. Ol man we oli no trastem Jeova, we “evri samting we oli gud mo evri presen we oli nambawan oli” stap kamaot long hem, oli no wantem fasin waes ya blong wet long fyuja ya we oli no sua long hem sipos i save kam no no gat. Oli laef folem tok ya se: “I gud yumi gohed, yumi kakae, yumi dring, from we tumora bambae yumi ded.”​—Jemes 1:17; 1 Korin 15:32; Aesea 22:13.

Long ol rij kantri bisnes blong mekem pablisiti i yusum rod ya we ol man oli wantem kasem samting kwik taem blong oli haremgud long hem. I pulum tingting blong ol man blong oli mekem i gud long olgeta bakegen. Bisnes i wantem pulum yumi blong bilif se ol naes samting blong mekem man i haremgud long laef oli impoten tumas. Oli stap talem se: ?From wanem bambae yu no save gat, olsem naoia we ol kredit kad, fasin blong pem smosmol, mo rod blong “karem naoia​—pem afta” oli mekem se yu save kasem evriwan mo kasem naoia? Mo tu, ‘!Yu yu nidim beswan; yu mas kea gud long yu wan! !Tingbaot, bambae yu save haremgud long hem naoia no yu save mestem!’ Hemia nao ol toktok we ol man oli stap harem oltaem.

Long semtaem, plante milyan man long ol pua kantri oli gat ol samting we oli nidim nomo​—no maet oli no gat evri samting we oli nidim. ?I save gat wan narafala samting moa blong soemaot se politik mo ekonomi blong man i no stretgud olgeta mo i no stap mekem stret fasin?

Yumi luksave se i waes blong lanem fasin blong wet, taem yumi luk plante milyan man we oli no wantem mekem olsem​—no maet oli no luk risen blong mekem olsem​—oli mekem ol bigfala kaon blong kasem ol samting we oli wantem kwik taem. Ol samting we yumi no save stret taem blong olgeta, olsem ol sik no lusum wok, oli save minim bigfala trabol long olgeta. Nyus pepa ya blong Jemani Frankfurter Allgemeine Zeitung i eksplenem from wanem i gat ripot se wan milyan man long Jemani oli no gat haos, i se: “Kolosap evri taem man i no gat haos from hem i no gat wok no hem i gat ol bigfala kaon.”

Plante man olsem oli lusum tugeta haos mo olting blong olgeta from we oli no save pem kaon blong olgeta. Mo samtaem, wari we i kam antap i save mekem famle i faet. Mared we i no strong i save stat blong brok daon. Plante taem tingting i foldaon mo ol narafala problem long saed blong helt. Long saed blong ol Kristin man, laef blong olgeta long saed blong speret i save foldaon, nao oli save gat rong tingting mo ol fasin we oli no klin. Ol man we oli no waes oli stap wantem evri samting nao biaen oli save lusum kolosap evri samting we oli gat.

Long Plante Man, Hem i Wan Nyufala Traem

Jisas i talem klia se yumi mas lukaotgud, i nogud ‘yumi trabol tumas long laef ya long wol, yumi wantem kam rijman mo yumi wantem tumas ol narafala samting. Nao ol fasin ya oli kam blokem tok ya, i no karem frut long laef blong yumi.’ (Mak 4:19) Yumi mas tingbaot se i no gat rod blong politik i finisim olgeta wari, olsem long saed blong ekonomi, we Jisas i stap tokbaot.

Rul blong Komunis we naoia ol kantri long Is Yurop oli no moa wantem, i yusum wan rod we Gavman i kontrolem ekonomi blong traem mekem se olgeta man oli kasem ol samting i sem mak nomo. I no olsem rod ya we man i fri blong mekem bisnes, be bifo long ol kantri ya, rod we komunis rul i folem hem i lukaotem wanwan man long saed blong ekonomi, hemia samting we kapitalis i no mekem. Be, trabol long laef we Jisas i tokbaot i stap yet, ol man oli sot long kakae mo klos mo oli no fri blong mekem sam samting.

Naoia, plante long ol kantri ya oli yusum nyufala rod we oli save pem mo salem samting we oli wokem, olsemia nao ol man long ol kantri ya oli fesem wan nyufala traem. Wan ripot we i jes kamaot i se: “Fasin blong no gat plante save mo ekspiryens i joen wetem fasin blong wantem kam sem mak olsem ol kantri long Wes long saed blong pem mo salem ol samting.” Blong kasem samting ya “plante man long nyufala Länder long is Jemani oli stap drif i go long hol ya we i olsem trap blong kaon.” Ripot i gohed i se: “Afta long stat we oli glad from fasin fri long ekonomi naoia fasin fraet mo wari i stap gru.” Komunis i jenis i go long kapitalis be ol wari oli stap yet.

Moa fasin fri long politik mo bisnes oli openem doa long ol nyufala rod blong save mekem ekonomi i kam gud moa. Taswe, samting ya i save pulum plante man blong tingting moa blong statem prapa bisnes blong olgeta no go long narafala kantri we oli save gat moa jans blong kasem wok we i gud moa.

Ol disisen olsem, hem i blong wanwan man. I no rong blong wan Kristin i wantem kam gud moa long saed blong ekonomi blong hem. Maet tingting blong kea long famle blong hem i pusum hem, hem i luksave se “man we i no wantem lukaot long famle blong hem, mo antap long hem, we i no save lukaot long olgeta we oli stap long haos blong hem, hem i soemaot se hem i no moa holem fasin blong bilif. Hem i stap longwe moa long God, i winim man we i no bilif nating.”​—1 Timote 5:8.

Taswe, i no stret blong toktok smol from disisen we ol narafala oli mekem. Long sem taem ol Kristin oli mas tingbaot se i no waes blong askem kaon long saed blong mane blong givhan long olgeta, samting ya i save holemtaet olgeta olsem wan trap. Mo tu i no stret blong wantem kasem help long saed blong mane long wan rod we oli save fogetem ol samting long saed blong speret we oli mas mekem mo ol intres we oli mas gat.

Lanem Samting Long Ol Narafala

Long ol yia biaen long Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol, plante taosen man Jemani oli aot long Yurop we faet i bin kamaot long hem mo oli go long ol narafala ples, olsem Ostrelya mo Kanada. Nao plante oli save mekem laef blong olgeta i kam gud moa long saed blong ekonomi, be i no gat wan we i ronwe olgeta long ol wari blong ekonomi we Jisas i stap tokbaot. Fasin blong winim ol problem blong ekonomi samtaem i save mekem se ol nyufala problem oli kamaot​—tingting tumas i go long hom, wan lanwis we i defren olgeta, ol nyufala kakae, ol defren kastom, joen wetem ol nyufala fren, no winim ol defren kaen fasin.

Sam long olgeta ya we oli aot long kantri blong olgeta oli Wetnes blong Jeova. Be i gud se, plante long olgeta oli no letem ol trabol blong laef long narafala kantri i spolem olgeta long saed blong speret. Be i no evriwan. I gat sam we oli foldaon long trap ya we oli wantem kam rij. Oli kam slak long tiokratik laef blong olgeta blong kasem plante rij samting.

Yes samting ya i soem waes fasin blong skelemgud laef blong yumi bifo yumi save mekem ol disisen we oli no waes. Ol tingting blong wantem kasem plante rij samting long bodi bambae i mekem se yumi kam slak long wok blong mekem disaepol, we neva bambae yumi gat jans blong mekem bakegen long fyuja, we hem i wok blong ol Kristin. Samting ya i tru long eni ples we yumi laef long hem, from we i no gat wan kantri we ol man blong hem oli fri long ol wari blong ekonomi.

Faet Long Wan Gudfala Faet

Pol i talem long Timote se: “Yu yu mas traehad blong mekem ol stret fasin, mo blong folem ol fasin blong prea we God i wantem. Bilif blong yu i mas strong, mo yu mas laekem tumas ol man. Yu no mas holem wok gogo kasem en blong hem, mo yu mas kam wan kwaet man. Yu mas faet strong long gudfala faet ya we yumi stap long hem from we yumi bilif, nao bambae yu save kasem laef ya we i no save finis. From we God ya, hem i singaot yu blong yu kasem laef ya.” Long ol Kristin long Korin hem i talem se: “Yufala i mas stanap strong. Yufala i mas no slak bakegen. Oltaem yufala i mas wok strong long ol wok ya blong Masta blong yumi.”​—1 Timote 6:​11, 12; 1 Korin 15:58.

!Nambawan rod blong winim tingting ya blong wantem plante samting long bodi hem i blong folem gudfala advaes ya, mo i tru i gat plante wok blong wan Kristin i mekem! Long sam kantri we i no gat plante man blong talemaot Kingdom, plante man oli gat smol jans nomo blong kasem trutok. Tok we Jisas i bin talem hem i stret nomo, i se: “Tru, i gat plante kakae long garen, be smol man nomo oli stap blong karem i go.”​—Matyu 9:37.

Long ol kantri ya, ol Wetnes blong Jeova oli no letem ol wari long saed blong ekonomi i pulumaot olgeta long wok we i stap long saed blong speret, oli holem jans ya we i stap blong mekem wok ya fulwan. Plante long olgeta taem oli no kasem wok smoltaem, oli gohed moa long wok blong prij. Wok ya we oli mekem i leftemap bigwan Jeova, mo tu hem i givim glad ya we oli nidim blong winim prapa problem blong olgeta long saed blong ekonomi.

Ol Wetnes ya oli putum wok blong prij long fas ples mo oli putum ol trabol blong ekonomi long namba tu ples long laef blong olgeta, samting ya i soem long ol brata sista long ful wol se oli rili trastem Jeova blong i lukaot long olgeta. Promes blong hem se: ‘Fastaem yufala i mas lukaot kingdom blong God, mo blong mekem ol stret fasin we hem i wantem. Nao biaen hem i save givim olgeta samting ya tu long yufala.’​—Matyu 6:33.

Stat long taem ya we trufala wosip i stanap bakegen long 1919, Jeova i no letem ol man blong hem blong oli kam slak. Hem i lukaot long olgeta long taem ya we ol man oli stap ronem olgeta mo long sam ples hem i lukaot olgeta long plante yia taem oli stap mekem wok long fasin haed. Ol Wetnes blong Jeova oli gat strong tingting se wanem we Devel Setan i no save mekem long taem ya we oli man oli stap ronem olgeta, bambae hem i no save mekem long waes trik ya we hem i stap yusum ol samting long saed blong bodi olsem trap.

Lanem Fasin Blong Wet Long Evri Samting

Ol bigfala Haos Kingdom, ol sas samting blong mekem saon, ol Haos Asembli, mo ol naesfala Betel hom oli leftemap nem blong God mo oli soem se hem i stap blesem ol man blong hem. Maet ol Wetnes blong Jeova long ol kantri we longtaem finis gavman i bin putum tabu long wok blong olgeta oli harem se oli gat bigfala wok blong mekem blong kasem mak blong ol narafala kantri. Be wanem i impoten moa se oli stap gohed moa long saed blong speret. Ol blesing blong God long saed blong bodi bambae i kam yet long stret taem blong hem.

Ol man blong Jeova we oli givim laef blong olgeta finis long hem oli mas lukaotgud, i nogud se taem oli stap folem prapa intres blong olgeta, oli stat blong gat tingting se i long taem tumas nao we oli stap laef we oli no kasem plante samting long saed blong bodi. Yumi save from wanem ol man oli wantem tumas blong kasem help moa long saed blong ekonomi mo laef, be ol man blong Jeova oli no fogetem se olgeta man blong God oli wantem kasem help. Ol blaen man oli wantem lukluk bakegen, olgeta we oli sik longtaem oli wantem kam gud bakegen, olgeta we tingting blong olgeta i foldaon oli wantem haremgud, mo olgeta we oli sore oli wantem luk bakegen fren blong olgeta we i ded finis.

From sam samting long laef, evri Kristin oli mas wet long nyufala wol blong Jeova blong winim ol trabol blong olgeta. Samting ya i mas mekem yumi askem yumi wanwan se, ‘?Sipos mi gat kakae blong mi mo klos blong mi, i stret blong mi mas glad long ol samting ya mo wet blong kasem help blong winim ol trabol long saed blong ekonomi?’​—1 Timote 6:8.

Ol Kristin we oli trastem Jeova fulwan oli mas save se sipos oli rere nomo blong wet, bambae oli kasem ol gudfala samting we oli wantem mo oli nidim. Bambae i no gat wan i save wet blong nating. Mifala i talem bakegen ol tok blong Pol se: “Yufala i mas stanap strong. Yufala i mas no slak bakegen. Oltaem yufala i mas wok strong long ol wok ya blong Masta blong yumi. Yufala i save finis se taem yufala i wok blong Masta ya blong yumi, be wok ya bambae i gat frut blong hem.”​—1 Korin 15:58.

?Taswe yu ting se blong lanem fasin blong wet hemia i rili wan bigfala problem? No gat.

[Tok Blong Pija Long Pej 10]

Lanem fasin blong wet i save sevem laef blong yu