Wan Wol We i No Moa Gat Faet​—?Wetaem?

KONSTITUSEN blong Yunaeted Nesen i stanap long Oktoba 24, 1945. Bifo long taem ya, neva ol man oli wokem wan plan blong putum pis long wol, we i bigwan olsem hemia. Wetem 51 kantri we oli joen long hem fastaem, Yunaeted Nesen i kam wan intenasnal ogenaesesen we i bigfala moa bitim ol narafala ogenaesesen bifo. Mo tu, hemia fastaem we wan intenasnal ogenaesesen i gat wan ami blong hem, blong fosem ol kantri blong gat pis mo seftaem, mo blong wokem wan wol we i no moa gat faet long hem.

Tede, wetem ol 185 kantri we oli memba blong hem, Yunaeted Nesen i strong moa bitim olgeta taem bifo. Sipos i olsem, ?from wanem intenasnal ogenaesesen ya we i gat moa paoa bitim ol narawan bifo, i no save mekem ol gudfala promes blong hem oli kamtru fulwan?

Ol Skul Oli Blokem Hem Bigwan

Wan bigfala samting we i blokem hem, hemia wok blong ol skul we oli stap joen long ol bisnes blong wol. I tru, long taem we Yunaeted Nesen i stat, kam kasem naoia, ol bigfala skul long wol oli bin promes blong sapotem ogenaesesen ya. Pop Jon Pol 2 i tokbaot Yunaeted Nesen taem oli makem 50 yia blong hem, mo hem i talem se hem i olsem “tul we i nambawan olgeta blong stanemap mo holemtaet pis.” Ol lida blong skul raon long wol oli gat sem filing olsem hem. Be ol gudfala tok ya blong joenem ol skul mo gavman, i no save haedem trutok ya se ol skul oli blokem ol wok blong Yunaeted Nesen, mo oli mekem trabol nomo long hem.

Long plante handred yia, ol skul nao oli statem mo sapotem moa, fasin blong no laekem nating ol man blong narafala nesen, ol faet, mo fasin blong kilim i ded olgeta man blong wan laen no kastom. Long ol yia we oli jes pas, ol man oli kilim i ded ol man we oli stap raonabaot long olgeta nomo, mo oli talem se oli mekem samting ya from we oli gat strong filing long saed blong skul. Plante taem ol man oli yusum toktok ya “kilim i ded olgeta man long wan laen,” taem oli tokbaot faet we i stap gohed long ol kantri blong Balkan. Be, fasin we plante man oli gat long ples ya blong kilim i ded narafala man from we oli no laekem hem nating, hem i kamaot from ol skul. Hem i no kamaot from ol defren laen mo kastom, from we bighaf blong ol man ya oli kamaot long wan stampa laen nomo. Yes, ol skul nao oli mas karem fol from bighaf blong blad we i ron bigwan long ples we oli kolem Yugoslavia bifo. Mo Yunaeted Nesen i no naf blong stopem.

Stret long poen ya, i no longtaem, wan tija long wan kolej we i tij long saed blong ol skul, i talem se: “Long wol ya we kol woa i finis mo namba blong ol faet long saed blong skul oli stap kam antap, wan long ol faswan impoten samting we yumi mas mekem, hemia blong skelemgud ol skul wetem fasin blong kilim i ded olgeta man blong wan laen, no kala, nating se fasin ya blong skelem i save mekem samfala man oli sem.” I klia se, ol man tede oli stat blong luksave se ol skul nao oli stap blokem wok blong putum pis long wol.

Long 1981, Yunaeted Nesen i talemaot se: “Mifala i wari from fasin we i stap kamaot yet long plante ples blong wol, we plante man oli no wantem lesin mo joengud wetem ol narafala, mo oli no laekem narafala from skul no bilif blong hem. Mifala i tekem wan strong disisen blong mekem enikaen samting we mifala i nidim blong mekem, blong finisim kwiktaem olgeta fasin ya blong no wantem lesin mo joengud wetem ol narafala, mo blong blokem mo faet agensem fasin blong no laekem narafala from skul no bilif.”

Folem toktok ya blong olgeta, Yunaeted Nesen i talemaot se yia ya 1995, hem i Yia Blong Lesin Mo Traehad Blong Joengud Wetem Ol Narafala. Be, ?i tru se i save gat pis mo seftaem long wan wol we i stap seraot from ol skul?

Fyuja Blong Ol Skul

Wan profet tok blong buk ya Revelesen long Baebol, i givim ansa. Hem i yusum wan pijatok blong wan ‘woman blong rod’ we i stap sidaon olsem wan “kwin,” mo hem i “bos long olgeta king long wol.” Woman blong rod ya i stap mekem “rabis lafet blong hem,” mo hem i stap mekem nogud wetem ol gavman blong wol ya. Ol gavman ya oli olsem “wan anamol we i red we i red,” we woman blong rod ya i stap sidaon gud long hem. (Revelesen 17:​1-5, 18; 18:7) Woman ya we i gat bigfala paoa mo i fulap long ol rabis fasin, i karem nem ya “Bigfala Babilon.” Nem ya i kamaot long Babilon blong bifo, hemia stampa ples blong ol skul we oli wosip long aedol. I stret nomo, se tede woman blong rod ya i minim olgeta skul blong wol, we oli stap joen long ol bisnes blong ol gavman.

Profet tok ya i gohed blong talem se, biaen, God bambae i putum wan tingting long hat blong sam haf blong wael anamol ya, we oli rere wetem ol tul blong faet blong tekem aksin. Ale, olgeta ya “bambae oli no laekem woman ya blong rod, bambae oli agensem hem olgeta. Bambae oli tekemaot olgeta samting we hem i gat, oli livim hem i stap neked. Bambae oli kakae ol mit blong bodi blong hem, nao bambae oli bonem hem long faea blong spolem hem olgeta.” (Revelesen 17:16)b Olsem nao, Jeova God hem wan bambae i statem samting ya, taem hem i lidim ol strongfala nesen ya blong faet agensem ol gyaman skul mo finisim olgeta. Olgeta gyaman skul blong wol, wetem ol jyos haos mo haos prea we oli fulap long ol sas samting, bambae oli lus olgeta. Nao bambae ol skul oli no moa blokem ol man blong politik blong putum pis mo seftaem. Be afta we samting ya i hapen, ?bambae i gat pis mo seftaem long wol?

Fasin Blong Ol Man We Oli No Stretgud

?Yumi save sua se sipos ol skul oli lus, bambae i gat wan wol we i no moa gat faet long hem? No gat. Yunaeted Nesen bambae i gohed blong fesem hadtaem. Long wan saed, olgeta man oli wantem pis mo seftaem. Be long narasaed, ol man ya nao oli stap spolem pis mo seftaem. Fasin blong no laekem nating ol narafala man, flas fasin, tingting we i antap tumas, fasin blong tingbaot olgeta nomo, mo fasin blong no gat naf save long plante samting, oli ol fasin blong man we oli stampa blong olgeta rao mo faet.​—Jemes 4:​1-4.

Baebol i talemaot finis se long taem blong yumi, bambae ol man oli “laekem olgeta nomo, bambae oli laekem mane tumas, oli man blong mekem flas, tingting blong olgeta i antap tumas, bambae oli tok nogud long God, oli no obei long papa mama blong olgeta, oli no man blong talem tangkyu, mo oli no gat fasin blong stap tru long God mo long ol narafala man. Bambae oli no gat filing long ol narafala man, oli blokem tingting blong olgeta blong no agri wetem narafala, oli man blong spolem nem blong narafala, oli no save bos long tingting blong olgeta, oli wael olgeta. Bambae oli no laekem ol samting we oli gud, oli man blong spolem ol fren blong olgeta, oli stronghed, mo oli fulap long flas.”​—2 Timote 3:​1-4, NW.

Sekretari-Jenerol Boutros Boutros-Ghali, i agri se “wol ya i gat wan bigfala trabol tumas long saed blong laef mo fasin blong ol man, mo long plante ples, trabol ya i bigwan bitim mak.” I no gat wan rod we man i save wokem wetem waes blong hem, we i naf blong stopem olgeta nogud fasin we oli kamaot from we ol man oli no stretgud.​—Skelem Jenesis 8:21; Jeremaea 17:9.

Jisas Kraes​—Prins blong Pis

I klia se, Yunaeted Nesen i no naf blong putum pis long ful wol. Ol memba blong hem mo ol man we oli sapotem hem, olgeta evriwan oli man nomo we oli no stretgud olgeta, nating se oli putum ol hae mak blong traem kasem. Baebol i talem se “man blong graon i no masta blong rod blong hem. Man i no naf blong jusum wanem rod hem i mas wokbaot long hem.” (Jeremaea 10:23) Antap moa, God i givim woning ya se: “Yufala i no mas trastem ol lida blong wol ya. Ol man ya oli no save sevem yufala.”​—Ol Sam 146:3.

Baebol i talemaot wanem samting bambae Jeova i mekem tru long Pikinini blong hem, “Prins blong Pis.” Aesea 9:​6, 7 i talem se: “Wan pikinini i bon long mifala, mifala i kasem wan boe ya. Mo rul ya we i blong prins, bambae i stap long solda blong hem. Mo bambae ol man oli singaot nem blong hem se Nambawan Man Blong Givim Advaes, Strong God, Papa Blong Olwe, Prins Blong Pis. Mo bambae bigfala rul blong hem olsem prins, mo pis, oli no save finis.”

Ol nesen blong wol ya oli taed finis, from we long ol 50 yia we oli pas, oli bin traehad blong nating nomo. I no longtaem nao bambae oli spolem olgeta skul we oli olsem woman blong rod ya. Biaen, Jisas Kraes, we hem i “King blong ol king, mo Masta blong ol masta,” mo ol ami blong hem long heven, bambae oli finisim olgeta gavman blong man, mo kilim i ded olgeta man we oli no wantem hae rul blong God. (Revelesen 19:​11-21; skelem Daniel 2:44.) Long rod ya nao, Jeova God bambae i mekem se wol ya i no moa gat faet long hem.

[Ol futnot]

[Bokis blong pija long pej 7]

TINGTING BLONG OL KRISTIN LONG SAED BLONG YUNAETED NESEN

Long ol profet tok blong Baebol, plante taem ol wael anamol oli pija blong ol gavman blong man. (Daniel 7:​6, 12, 23; 8:​20-22) Taswe, long plante yia, Wajtaoa magasin i bin talem se ol wael anamol blong Revelesen japta 13 mo 17 oli minim ol gavman blong wol tede. Samting ya i minim Yunaeted Nesen tu, we Revelesen japta 17 i tokbaot olsem wan anamol we i red we i red, we i gat seven hed mo ten hon.

Be, from we Baebol i tokbaot ol gavman olsem, samting ya i no minim se yumi no mas soemaot respek long gavman mo ol lida blong hem. Baebol i talem klia se: “Olgeta sol oli mas stap aninit long ol haeman we oli stap rul, from we i no gat man i save rul sipos God i no letem hem. Ol haeman we oli stap, oli stap long prapa ples blong olgeta from God. Taswe man we i agensem ol haeman ya, hem i agensem plan blong God. Olgeta we oli stanap agens long samting ya, bambae oli mas kasem jajmen blong olgeta.”​—Rom 13:​1, 2, NW.

From samting ya, ol Wetnes blong Jeova, we oli holemtaet fasin blong no joen nating long politik, oli no traem blokem ol plan blong ol gavman blong man. Oli neva stanemap wan grup blong agensem gavman mo oli neva joen long ol fasin blong agensem loa. Defren olgeta, oli luksave se i nidim ol gavman blong holemtaet loa mo oda long medel blong ol man.​—Rom 13:​1-7; Taetas 3:1.

Ol Wetnes blong Jeova oli tingbaot Yunaeted Nesen olsem oli tingbaot ol narafala gavman long wol. Oli luksave se Yunaeted Nesen i gohed blong stap from we God i letem olsem. Folem ol tok blong Baebol, ol Wetnes blong Jeova oli soemaot respek long evri gavman mo obei long olgeta, sipos fasin obei ya i no mekem se oli sin agensem God.​—Ol Wok 5:29.