?Kastom i Agensem Trutok Oltaem?

MARTIN LUTHER i bilif fulwan se hem i stap talem trutok. Hem i bilif se Baebol i sapotem hem. Be, wan man Polan we i stap stadi long ol sta, nem blong hem Copernicus, i no tingting olsemia. Hem i ting se bilif we ol man oli holem longtaem finis i kam i rong.

?Wanem bilif ya? Bilif ya se wol i stap stret long medel blong olgeta samting long skae, mo se evri samting long skae oli stap goraon long wol. Be, Copernicus i talem se, trutok hemia we wol ya i stap goraon long san. Luther i no agri long tingting ya, i se: “Ol man oli lesin long wan man we i stap lukluk ol sta blong talemaot fyuja, mo we i ting se hem i save evri samting. Man olsem i bin traehad blong soemaot se wol i stap goraon, i no heven no skae, no san no mun we oli stap goraon.”​—History of Western Philosophy.

PLANTE taem ol bilif we ol man oli holem longtaem finis i kam, oli agensem ol trufala save, mo ol trutok. Oli save pusum ol man tu blong mekem sam samting we i save spolem olgeta.

Be, samting ya i no minim se, oltaem ol kastom oli agensem trutok. Eksampel, aposol Pol i leftemap tingting blong ol Kristin long taem blong hem, blong gohed blong folem ol kastom we hem i bin soemaot long olgeta. Hem i talem se: “Mi mi presem yufala from we . . . yufala i stap holem ol kastom we mi tijim yufala long hem fastaem.”​—1 Korin 11:​2, NW; lukluk tu 2 Tesalonaeka 2:15; 3:6.

?Pol i minim wanem taem hem i tokbaot “ol kastom”? Insight on the Scriptures, Buk 2, pej 1118, i talem se Grik tok ya we Pol i yusum blong tokbaot “kastom,” pa·raʹdo·sis, i minim “save we man i pasem long narafala man, tru long toktok blong hem no tru long samting we hem i raetemdaon.” Long Engglis, tok ya i minim “ol save, tijing, no fasin we papa mama i pasem i go long ol pikinini blong olgeta, no we oli kam olsem ol tingting mo fasin we bighaf blong ol man oli folem.”a I gud sipos ol Kristin long taem blong aposol Pol oli holemtaet ol kastom we hem i tijim long olgeta, from we oli kamaot long wan gudfala stampa.

Taswe, i klia se, maet wan kastom i tru no i gyaman, i gud no i nogud. Eksampel, wan man Engglan, we i savegud ol waes blong wol, nem blong hem Bertrand Russell, i presem ol man olsem Copernicus we oli laef long ol yia 1500. Hemia from we oli no fraet blong talemaot tingting blong olgeta mo blong tokbaot sam rong long ol bilif we ol man oli holem longtaem finis i kam. Ol man olsem oli “luksave se samting we plante man oli bilivim stat longtaem bifo i kam, maet oli no tru.” ?Yu tu yu luksave se i no waes blong folem ol kastom we yu no save mining blong olgeta?​—Skelem Matyu 15:​1-9, 14.

?Olsem wanem nao long ol bilif mo kastom blong ol jyos? ?Yumi save talem se oli gud nomo mo oli no save spolem yumi? ?Olsem wanem yumi save faenemaot samting ya? ?Yumi mas mekem wanem sipos yumi faenem se sam kastom blong jyos oli agensem trutok? Nekis haf i tokbaot ol kwestin ya.

[Futnot]

[Foto Credit Line blong pija long pej 2]

Cover: Jean-Leon Huens © National Geographic Society

[Foto Credit Line blong pija long pej 3]

Universität Leipzig