Gobak Long Graon Bakegen—?Olsem Wanem?

“YU YU graon nomo, mo bambae yu yu gobak long graon.” Taem faswan man, Adam, i harem ol tok ya, hem i save finis wanem samting bambae i hapen long hem. God i bin wokem hem long graon mo bambae hem i gobak long graon nomo. Bambae hem i ded from we hem i no obei long Man we i Wokem hem, hemia Jeova God.​—Jenesis 2:​7, 15-​17; 3:​17-​19, NW.

Baebol i soemaot se man i kamaot long graon nomo. Hem i talem tu se: “Sol we i mekem sin​—hem bambae i ded.” (Esikel 18:4; Ol Sam 103:14) Ded i mekem plante milyan man oli harem nogud, mo i mekem plante kwestin oli kam antap long saed blong ol fasin we ol man oli mekem long bodi blong ol dedman.

Ol Kastom Blong Bifo Mo Blong Tede

?Ol man blong God bifo, oli mekem wanem long bodi blong ol dedman? Long faswan haf blong Baebol, i gat sam defren fasin we ol man oli mekem long ol dedman, wetem fasin blong berem olgeta long graon tu. (Jenesis 35:8) Olfala Ebraham, woman blong hem, Sera, mo pikinini mo smol bubu blong tufala, Aesak mo Jekob, oli berem olgeta long wan hol blong ston long Makpela. (Jenesis 23:​2, 19; 25:9; 49:30, 31; 50:13) Ol man Isrel oli berem tufala jaj blong olgeta, Gideon mo Samson, long ‘gref blong ol olfala blong tufala.’ (Jajes 8:​32; 16:31) Samting ya i soemaot se ol man blong God bifo, oli laekem moa blong berem ol memba blong wan famle long wan ples nomo. Taem Jisas Kraes i ded long faswan handred yia K.T.,a oli putum bodi blong hem long wan nyufala hol we oli jes katem long ston. (Matyu 27:57-​60) Taswe, yumi luk se bifo, ol man oli berem dedman no oli putum bodi blong olgeta long hol blong ston. Samting ya i gohed yet long plante ples blong wol.

Be, long samfala ples blong wol tede, i no gat plante graon i stap blong berem dedman. Mo praes blong ol graon i hae tumas, mekem se i hadwok blong faenem wan pis graon blong berem ol dedman. Taswe, naoia sam man oli stap traem blong faenem ol narafala rod blong mekem bodi blong dedman i lus.

Naoia long plante ples, ol man oli bonem dedbodi mo sakem ases blong hem samples. Long Engglan, oli folem rod ya long kolosap 40 pesen blong olgeta man we oli ded. Long Swiden, oli bonem bitim 80 pesen blong ol dedbodi long ol taon, mo oli makemaot sam spesel ples long bus blong sakem ases blong ol dedman ya long hem. Long Sangae mo sam narafala taon blong Jaena we oli stap kolosap long solwora, gavman blong taon i putumap sam spesel dei blong yia we ol man oli save godaon long solwora blong sakem ases blong ol dedman.

?Weples i stret blong sakem ol ases ya? I no jes long eni ples. Maet samfala oli fraet se taem oli sakem ases blong dedman olsem, samting ya i save mekem win, wora mo graon i kam doti. Be, samting we i tru se, fasin blong bonem bodi blong dedman, i blokem plante sik we oli save kamaot from ol dedbodi ya. Sam beregraon long Engglan mo sam graon long Yunaeted Stet we oli yusum blong berem dedman be oli no putum ol ston blong makem ol gref, oli gat sam spesel ples we oli planem gras mo flaoa long hem, blong ol man oli save sakem ases blong dedman long hem. Be, ol Kristin oli intres moa blong save tingting blong Baebol long saed blong fasin blong bonem mo sakem ases blong dedman.

?Wanem Tingting Blong Baebol Long Saed Ya?

Profet Aesea i tok agensem “king blong Babilon,” i se: “Oli sakem yu i go we yu no gat wan stret ples blong berem yu long hem.” (Aesea 14:​4, 19) ?Yumi save talem se fasin ya blong sakem ases, hem i daonem wan man, olsem oli mekem long king blong Babilon? No gat, from we i no gat wan vas we i soemaot se oli bin bonem dedbodi blong king ya mo sakem ases blong hem samples.

Jisas Kraes i tokbaot taem we bambae ol dedman oli laef bakegen long wol ya, long Wan Taosen Yia Rul blong hem, i se: “Ol dedman we oli stap long beregraon, bambae oli harem voes blong mi, nao bambae oli aot long beregraon.” (Jon 5:​28, 29) Be, wan narafala profet tok long saed blong laef bakegen, i soemaot se blong mekem wan dedman i laef bakegen, i no nidim blong save stret ples we oli bin berem hem. Revelesen 20:13 i talem se: “Olgeta man we oli ded long solwora oli aot long solwora oli kam. Mo olgeta narafala dedman tu oli kam. Ded i no save holem olgeta, olgeta oli aot long ples blong olgeta, oli kam.” Taswe, i nating nomo se weples no long wanem fasin wan man i ‘gobak long graon bakegen.’ Samting we i impoten, hemia se bambae God i tingbaot hem bakegen mo i mekem hem i laef bakegen. (Job 14:13-​15; skelem wetem Luk 23:42, 43.) Jeova i no nidim sam flas ston blong makem gref blong dedman, blong halpem hem blong tingbaot man ya bakegen. Fasin blong bonem dedman long faea bambae i no blokem God blong mekem man ya i laef bakegen. Mo sipos ol man oli gat stret tingting long saed blong sakem ases blong dedman, mo fasin ya i no joen wetem samkaen lafet blong gyaman jyos, hem i no wan samting we i rong long saed blong Baebol.

Olgeta we oli mekem disisen blong sakem ases blong dedbodi, oli mas tingbaot loa blong kantri. I gud tu we oli tingbaot filing blong ol fren mo famle blong man ya we i ded. I gud sipos ol man blong Jeova oli tingbaot se, nating we Baebol i talem se oli fri blong mekem samting ya, oli mas lukaot se oli no sakem doti long gudnem blong ol Kristin. Samting ya i impoten moa long ol kantri we loa i letem man blong bonem mo sakem ases blong dedbodi, be maet ol man long kantri ya oli no agri fulwan yet long fasin ya. Yes, wan Kristin i mas stap longwe long enikaen fasin no kastom we i stanap long bilif ya se sol blong man i no save ded.

!Taem We Bambae i No Moa Nidim Beregraon!

Sam man we oli laekem moa fasin blong sakem ases blong dedman, oli talem se hemia i minim se dedman ya i fri long beregraon. Be, samting we bambae i rili mekem ol dedman oli fri, hemia taem promes blong Baebol i kamtru, se “laswan blong ol enemi ya we God bambae i winim olgeta, hemia samting ya ded.”​—1 Korin 15:24-​28.

Samting ya i minim se ol gref, ol beregraon, mo fasin blong bonem dedbodi mo sakem ases blong hem, bambae oli samting blong bifo nomo. Yes, bambae i no moa gat ded. God i pusum aposol Jon blong raetem se: “Nao mi harem wan tok we i kamaot long bigfala jea blong God, we i singaot bigfala, i talem se ‘!Yu luk! Naoia God i mekem ples blong hem wetem ol man. Hem bambae i stap oltaem wetem olgeta, nao olgeta bambae oli man blong hem. God bambae i kampani wetem olgeta, mo hem bambae i God blong olgeta. Hem bambae i ravemaot wora blong ae blong olgeta. Nao bambae i no moa gat man i ded mo man we i krae from ded. Bambae i no moa gat man i krae, mo man i harem nogud long bodi blong hem. Ol samting ya blong bifo oli lus olgeta.’ ”​—⁠Revelesen 21:​3, 4.

Olgeta samting ya bambae oli kamtru taem ded we i kamaot from sin blong Adam, hem i lus blong olwe aninit long Kingdom blong God. Long taem ya, olgeta man we oli obei long God, bambae oli no moa nidim blong tingbaot se bambae oli gobak long graon bakegen.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 29]

Sam long ol fasin we ol man tede oli mekem long dedbodi blong man

[Tok blong pija long pej 31]

Sakem ases long Bei blong Sagami, long Japan

[Credit Line]

Courtesy of Koueisha, Tokyo