Krismas—?Holidei Blong Wol No Tabu Dei Blong Jyos?

LONG Jaena, oli putum nem blong man ya se Olfala Man blong Krismas. Long Engglan, oli singaotem hem se Fata Krismas. Ol man long Rasia, oli talem nem blong hem se Olfala Bubu Man Blong Aes. Mo long Yunaeted Stet, oli save hem long nem ya Santa Klos.

Plante man, taem oli tingbaot Krismas, hemia nao samting we oli tingbaot, hapi olfala man ya we i gat bigfala bel mo mustas we i waetgud. Be kolosap evri man i save tu se Santa Klos i no wan trufala man, hem i wan kastom store nomo we i kamaot long wan bisop blong Maera (hemia long kantri we tede oli kolem Teki), biaen long yia fo handred.

Longtaem finis i kam, ol man oli folem plante kastom long ol lafet we oli mekem, mo Krismas i sem mak nomo. Kastom store long saed blong Santa Klos i wan nomo blong plante store we oli joen wetem ol holidei. Samfala man oli talem se ol kastom blong Krismas oli stanap long store blong Baebol. Be samting we i tru se, bighaf blong olgeta oli kamaot long ol kastom blong ol hiten man nomo.

Tingbaot Krismas tri. Buk ya The New Encyclopædia Britannica i talem se: “Plante hiten man long Yurop bifo, oli wosipim ol tri. Nao biaen, oli joen long Kristin skul. Be oli holemtaet wosip blong olgeta, taem oli folem kastom blong ol man Skandinavia long Nyu Yia, hemia blong flasem haos blong olgeta mo haos blong ol anamol wetem ol lif blong tri we oli stap grin oltaem. Oli mekem olsem blong ronem ol devel. Mo tu, oli stanemap wan tri we ol pijin oli save kam stap long hem long taem blong Krismas.”

Wan narafala kastom blong Krismas we plante man oli folem, hemia fasin blong somap ol “holi” [ol grin lif we frut blong olgeta i red], no ol narafala lif we oli stap grin oltaem, blong wokem wan samting we i raon. Fasin ya tu, i kamaot long wosip blong ol hiten man. Ol man Rom bifo, oli yusum ol han blong tri ya “holi” blong flasem haos prea blong olgeta long taem blong Satunalia, hemia wan lafet blong seven dei we oli mekem long koltaem, blong wosip long Satun, god blong garen. Long hiten lafet ya, ol man oli mekem bigfala noes, bitim mak long fasin blong haremgud, mo lego ol stret rul blong laef.

Wan kastom blong Krismas, hemia we man mo woman i stanap aninit long ol lif we oli kolem miselto (olsem pija i soemaot), mo tufala i kiskis. Ating fasin ya i givim naesfala filing blong lav long plante man mo woman. Be kastom ya i stat long Medel Ejes.a Wan skul long Briten bifo, ol Drud, oli bilif se lif blong miselto i gat paoa blong majik. Taswe, oli holem ol lif ya blong blokem ol devel, posen, mo ol narafala nogud samting. Samtaem biaen, ol man oli stat bilif long gyaman tingting ya se sipos man mo woman i kiskis aninit long lif ya miselto, bambae tufala i mared biaen. Samfala oli gohed yet blong folem kastom ya long taem blong Krismas.

Hemia i sam kastom nomo blong Krismas tede, we oli kamaot stret long ol hiten tijing blong bifo, no oli joen wetem olgeta long sam fasin. Be, maet yu tingting se, ?weswe samting ya i save kamaot? ?Olsem wanem wan holidei we oli talem se i makem dei we Kraes i bon, i meksap wetem ol kastom ya we oli no Kristin nating? Samting we i impoten moa se, ?wanem tingting blong God long bisnes ya?

[Futnot]

[Foto Credit Lines Blong Pija Long Pej 2]

Page 3: Santa Claus: Thomas Nast/Dover Publications, Inc., 1978; mistletoe on page 3 and illustration on page 4: Discovering Christmas Customs and Folklore by Margaret Baker, published by Shire Publications, 1994