Wan Kwestin

Plante Witnes blong Jeova oli mekem lafet blong tingbaot dei (anivesari) blong mared. Wan betde i wan lafet blong tingbaot dei we yu bon. Taswe, ?from wanem yumi tingbaot dei blong mared, be yumi no mekem betde?

Blong talem stret, wan Kristin i no nidim blong mekem tufala lafet ya. Be samting ya i no minim se tufala lafet ya oli sem mak. Mo i no minim tu se ol Kristin oli mas tingbaot lafet blong mared olsem lafet blong betde.

Olsem yumi luk finis, yumi save talem se tufala lafet ya oli “anivesari,” from we wan “anivesari,” i minim wan dei we i kamaot evri yia blong makem wan samting we i bin hapen. I save minim wan anivesari blong eni samting, olsem dei we yu gat wan aksiden long trak, dei we yu luk mun i blokem laet blong san, dei we yu go swim wetem famle blong yu, mo plante narafala samting bakegen. I klia se ol Kristin oli no mekem evri “anivesari” i kam olsem wan spesel dei, mo mekem lafet blong tingbaot dei ya. Yumi evriwan i mas tingting long ol defren saed blong wan samting we i hapen, mo tekem disisen se wanem i stret blong mekem.

Eksampel, God i givim klia oda long ol man Isrel se evri yia, oli mas mekem lafet blong tingbaot taem ya we enjel i pasova long haos blong ol man Isrel long Ijip, mo taem ya we oli aot long Ijip long 1513 B.K.T. (Eksodas 12:14) Biaen, ol man Jyu, mo Jisas tu, oli tingbaot dei ya. Be oli mekem folem rod we God i soem, oli no holem wan pati mo givgivim presen long olgeta. Ol man Jyu oli tingbaot dei we oli dediketem bakegen tempel, olsem wan spesel anivesari. I tru, Baebol i no givim oda blong tingbaot impoten taem ya. Nating se i olsem, Jon 10⁠:​22, 23 i soem se Jisas i no agensem olgeta we oli mekem lafet ya. Biaen, ol Kristin oli mekem wan spesel miting long dei blong tingbaot ded blong Jisas. I tru se, oli mekem miting ya blong obei long wan klia oda long Tok blong God.​—Luk 22:19, 20.

?Olsem wanem long ol lafet blong tingbaot dei blong mared? Long sam kantri, ol hasban mo waef oli gat kastom blong tingbaot dei we oli joen long mared, wan plan we God i stamba blong hem. (Jenesis 2:​18-​24; Matiu 19:​4-6) I tru, Baebol i no tokbaot mared olsem wan nogud samting. Jisas i joen long wan lafet blong mared, mo hem i givhan blong mekem ol man oli haremgud long lafet ya.​—Jon 2:​1-​11.

Taswe yumi no sapraes sipos wan man mo woman, tufala i mekem lafet blong tingbaot dei we tufala i mared long hem, blong tingtingbak long glad we i kamaot long taem ya, mo long disisen we tufala i mekem blong wok gud olsem hasban mo waef. I stap long tufala blong tekem disisen sipos tufala i wantem stap tufala nomo long hapi taem ya, no sipos tufala i wantem se sam famle mo gudfala fren oli joen wetem tufala. Taem ya i no mas kam wan eskius nomo blong mekem wan bigfala lafet we plante man oli joen long hem. Long taem ya, bambae ol Kristin oli wantem folem ol rul we oli lidim olgeta long laef evridei. Taswe, i stap long wanwan man blong mekem disisen se bambae hem i tingbaot dei blong mared blong hem, no no gat.​—Rom 13:13, 14.

Ale, ?olsem wanem long fasin blong mekem betde? ?Baebol i talem sam samting long saed ya?

Long stat blong laswan handred yia ya, ol Baebol Studen (hemia nem blong ol Witnes blong Jeova bifo), oli mekem betde. Plante blong olgeta oli holem sam smol buk we oli kolem Daily Heavenly Manna. Insaed long buk ya, i gat ol vas blong Baebol we i blong ridim long ol wanwan dei, mo plante Kristin oli putum wan smosmol foto stret long pej we betde blong ol Baebol Studen i stap long hem. Mo tu, Wajtaoa blong Febuwari 15, 1909, i talem se long wan asembli long Jaksonvil, Florida, Yunaeted Stet, ol brata oli singaot brata Russell, we i presiden blong Sosaeti long taem ya, blong go antap long platfom. ?From wanem? Oli mekem wan sapraes long hem, oli givim sam bokis blong grep, paenapol mo aranis olsem presen long betde blong hem. Stori ya i soem long yumi ol fasin we ol Kristin oli bin folem long bifo. Long taem ya, ol Baebol Studen oli tingbaot Desemba 25 olsem betde blong Jisas. Taswe, evri yia, oli mekem wan spesel kakae blong Krismas long hedkwota long Bruklin.

I tru se, biaen ol man blong God oli gru bigwan long saed blong spirit. Long ol yia 1920, laet blong trutok i kam moa klia, nao oli luksave ol samting ya:

Jisas i no bon long Desemba 25. Dei ya i kamaot long wan hiten skul. Baebol i givim oda long yumi blong tingbaot dei we Jisas i ded long hem, be i no betde blong hem, no betde blong wan narafala man. Fasin ya i laenap wetem Prija 7⁠:​1, mo gudfala frut we i kamaot long laef blong wan man we i stap tru long God, i impoten moa i bitim dei ya we hem i bon long hem. I no gat wan vas long Baebol we i talem se wan trufala man blong God i mas tingbaot dei we hem i bon long hem. Baebol i tokbaot sam betde we ol hiten man oli mekem, mo i tokbaot ol rabis fasin we oli kamaot long ol betde ya. I gud yumi lukluk stori blong ol betde ya.

Faswan, hem i betde blong Fero, long taem blong Josef. (Jenesis 40:20-​23) Wan haf blong Encyclopædia of Religion and Ethics blong Hastings, i tokbaot ol betde, i se: “Taem yumi luk kastom blong mekem betde, i klia se hem i joen long fasin blong kaontem taem. Mo ol fasin we ol man oli folem long kastom ya, oli joen wetem sam rul blong ol skul bifo.” Biaen, buk ya i tokbaot Sir J. Gardner Wilkinson, wan man blong stadi long ol olfala samting blong Ijip, i se: “Evri man Ijip i tinghae tumas long dei mo aoa we hem i bon long hem. Mo ating oli mekem olsem ol man Pesia, we evri man wanwan i mekem betde blong hem wetem bigfala glad, i mekem ol kaen pleplei blong welkamem ol fren blong hem, mo i mekem ol kakae we oli tes gud tumas.”

Wan narafala betde we Baebol i tokbaot, hemia betde blong Herod, mo long taem ya, oli katem hed blong Jon Baptaes. (Matiu 14:​6-​10) Buk ya, The International Standard Bible Encyclopedia (1979 edition), i givim save ya se: “Ol man Gris bifo, oli mekem betde blong ol god mo blong ol hae man. Oli yusum Grik tok ya genéthlia blong tokbaot ol betde olsem, mo tok ya genésia i minim lafet blong betde blong wan hae man we i ded finis. Long 2 Makabi 6⁠:​7, yumi faenem sam tok we oli talem se evri manis, ol man oli mekem betde (genéthlia) blong Antiokus 4, mo long betde ya nao, oli fosem ol Jyu blong ‘joen long ol sakrefaes’ blong lafet ya.’ . . . Taem Herod i mekem betde blong hem, hem i folem wan kastom blong ol man Gris. Bifo we ol man Gris oli rulum Isrel, i no gat pruf se ol man Isrel oli mekem betde.

I tru se, ol trufala Kristin tede oli no wari bitim mak long stamba blong evri lafet mo kastom, mo olsem wanem ol samting ya oli joen wetem ol skul bifo. Be tu, oli neva gat tingting blong sakemaot ol samting we Tok blong God i soem klia se i stret. Tufala betde we Baebol i tokbaot, oli betde blong ol hiten man mo oli joen wetem fasin we i raf olgeta. Taswe, Baebol i soem se ol nogud samting oli kamaot long tufala betde ya. Ol trufala Kristin oli no mas fogetem poen ya.

From samting ya, ol wanwan Kristin i gat raet blong mekem disisen sipos hem i wantem mekem anivesari blong mared blong hem no no gat, be long saed blong betde, i gat plante risen we i soem se ol Kristin oli no save mekem.