‘Long Denja Long Medel Solwota’

LONG medel blong naet, wan bot we i gat 276 man long hem, i stap kam klosap wan aelan long Solwota blong Mediterenian. Ol boskru mo ol pasenja oli taed tumas from ol bigfala win we i bin saksakem olgeta blong fotin dei finis. Taem san i stap kam antap, oli luk wan bei, ale oli traem gosoa wetem sip. Be nao fored blong sip i fas long sanbij, mo ol bigfala wef oli brekem timba long haf. Olgeta man blong sip oli jyamdaon mo oli traem swim i go so kasem aelan blong Molta. Sam oli swim, sam oli holem sam plang no sam pis blong sip we solwota i brekemaot ol timba blong hem long af. Ol man blong sip oli taed mo oli kolkol, be oli traehad blong kamaot long ol bigfala wef blong solwota mo swim go kasem sanbij. Long ol pasenja ya i gat wan Kristin man, hemia aposol Pol. Hem i stap long sip ya from we oli sanem hem i go long Rom blong pas long kot.​—Ol Wok 27:27-​44.

Taem sip i rek long aelan blong Molta, hemia i no fastaem we laef blong Pol i stap long denja from solwota. Sam yia bifo, hem i raetem se: “Tri taem mi mi stap long sip we i rek, mo wan taem, mi mi stap swim long solwota long wan fulnaet mo wan fuldei bakegen.” (2 Korin 11:​25-​27) Ol trep we Pol i mekem oli halpem hem blong mekem wok we God i givim long hem, wok olsem ‘aposol blong ol man we oli no laen blong Isrel.’​—Rom 11:13.

?Ol man long faswan handred yia oli wokbaot olsem wanem? ?Olsem wanem ol defren trep ya oli halpem ol faswan kongregesen blong ol Kristin man? ?I gat denja long ol trep ya? ?Wanem kaen sip oli yusum long taem ya? ?Mo olsem wanem long ol pasenja?

Rom i Nidim Sip Blong Mekem Bisnes Blong Hem

Ol man Rom oli kolem Solwota blong Mediterenian se Mare Nostrum​—Solwota blong Yumi. Rom i kontrolem rod blong ol sip long solwota, i no from faet nomo, be blong sam narafala risen bakegen. Plante taon blong Rom oli gat wof blong olgeta no ol man Rom oli yusum ol narafala taon olsem wof. Wan eksampel, Rom i gat prapa wof blong hem klosap long Ostia, be taon blong Korin i yusum wof blong Lekaum mo Kengkria, mo taon blong Antiok long Siria i yusum wof blong Selusia. From we ol defren wof ya oli wok gud tugeta, mekem se ol nius oli save pas kwiktaem i go long ol bigfala taon, mo tu, i mekem i isi blong lidim wok blong gavman long ol ples we Rom i rul long olgeta.

Rom i dipen bigwan long ol sip blong karem kakae i kam long olgeta. I gat klosap wan milyan man long Rom, taswe oli nidim bigfala saplae blong sid​—bitwin 250,000 mo 400,000 tan evri yia. ?Ol sid ya oli kam wea? Flavius Josephus i talem tok blong Agrippa 2, we hem i se: ‘Not Afrika i stap fidim Rom eit manis long wan yia, mo Ijip i sanem plante sid long ol fofala manis we i stap.’ I nidim plante taosen sip blong karem ol sid i go kasem taon blong Rom.

Ol man Rom oli laekem ol beswan kakae nomo. Taswe, ol bisnes man we oli kam long sip oli karem ol defdefren kaen kakae. Ol kantri olsem Saepras, Gris, mo Ijip, oli sanem ol sas ston, ol ston blong wokem haos, mo mabel i kam. Ol timba blong wokem haos oli kamaot long Lebanon. Waen i kam long Smana, Damaskas i sanem ol nat, mo Palestaen i sanem ol frut blong pamtri. Oel blong skin wetem kaojuk oli kam long Silisia, Maelitas mo Laodisia i sanem skin blong sipsip, ol kaliko oli kamaot long Siria mo Lebanon, ol flas kaliko we oli red oli kam long Taea mo Saedon. Ol kala blong pentem kaliko oli kam long Tuatira mo glas i kam long Aleksandria mo Saedon. Silik, koten, ol samting we oli wokem wetem tut blong anamol, mo ol lif we oli gat gudfala smel, oli samting ya oli kam long India.

?Yumi save talem wanem long saed blong sip ya we i rek long Molta wetem Pol i stap long hem? Hemia “wan sip we i aot long Aleksandria, i stap go long Itali.” (Ol Wok 27:6) Ol sip blong sid oli stap long han blong ol man Gris, ol man Fonisia, mo ol man Siria. Trifala kantri ya oli lidim mo lukaot long prapa sip blong olgeta, be, gavman blong Rom i rentem ol sip ya. Wan man we i stap stadi long histri, nem blong hem William M. Ramsay, i talem se: “Gavman blong Rom i luk se i moa isi blong mekem kontrak wetem sam man blong oli mekem wok blong olgeta, i bitim we Rom hem wan i lukaot long bigfala wok long saed blong ol wokman mo ol ting we ol sip oli nidim.”

Pol i finisim trep blong hem i go kasem Rom, long wan narafala sip we i karem nem ya “Kasto mo Polakis.” Sip ya tu i wan sip blong Aleksandria. Hem i bin angka long Puteoli long Gulf blong Nepels, long wan wof we ol sip blong karem sid oli angka long hem. (Ol Wok 28:11-​13) Ol sip we oli angka long Puteoli​—we narafala nem Posuoli​—oli lego kago blong olgeta long ples ya, nao ol man oli karem i go olbaot long kantri, no sam smol bot oli karem haf blong ol kago ya i go long not, folem Tiba Riva go kasem Rom.

?Sam Pasenja Long Sip Blong Kago?

?From wanem Pol mo ol soldia we oli stap lukaot long hem, oli mekem trep ya wetem wan sip blong kago? Blong ansa long kwestin ya, i gud blong save olsem wanem ol man long taem ya oli mekem trep blong olgeta tru long solwota.

Long faswan handred yia, i no gat ol sip we oli karem ol pasenja. Long taem ya ol sip we oli yusum blong wokbaot, hemia ol sip blong mekem bisnes nomo. Plante defren man oli wokbaot long ol sip​—i gat ol man we oli wok long pablik ofis blong gavman, ol waes man blong wol, ol prija, ol kleva, ol man blong plei myusek mo singsing, ol man blong spot, ol bisnes man, ol turis, mo ol man we oli mekem trep i go long wan tabu ples blong wosip.

I gat sam smosmol bot we oli karem man mo kago, be olgeta ya oli stap klosap long kantri. Ating Pol i yusum wan bot olsem taem hem i aot long Troas blong “kamkros long Masedonia.” Ating Pol i yusum ol smosmol sip ya plante taem, blong go olgeta kam long Atens. Mo tu, maet Pol i bin yusum ol smol bot taem hem i aot long Troas i go kasem Patara, tru long ol aelan klosap solwota blong Esia Maena. (Ol Wok 16:​8-​11; 17:14, 15; 20:​1-6, 13-​15; 21:​1) Fasin blong yusum ol smol sip olsem, i halpem man blong no westem taem blong olgeta, be ol smol sip ya oli no save go longwe long dipsi. Taswe, ol sip we Pol i bin tekem long Saepras, long Pamfilia mo ol narafala sip we hem i tekem long Efesas i go kasem Sisaria, Patara go kasem Taea, oli ol bigfala sip. (Ol Wok 13:​4, 13; 18:21, 22; 21:​1-3) Sip we Pol i tekem mo we i rek long Molta, i wan bigfala sip. ?Ol sip ya oli bigwan olsem wanem?

Sam tingting we oli kamaot long ol buk oli pusum wan man blong hae save, blong talem se: “Ol man blong bifo oli yusum sam smol sip we oli naf blong karem 70 no 80 tan nomo. Long taem blong ol man Gris, i gat plante sip we oli naf blong karem 130 tan. Plante sip oli naf blong karem 250 tan, ol sip ya oli bigwan moa i bitim ol narafala. Long taem blong ol man Rom, ol sip we oli yusum blong karem ol haeman blong Rom, oli bigwan moa mo oli naf blong karem 340 tan. Ol sip we oli bigwan oli bitim ol narafala sip, oli save karem bitim 1300 tan.” Long ol yia wan handred K.T., sam man oli raetem se, bigfala sip blong sid blong Aleksandria nem blong hem Isis, i longfala olsem 55 mita, i bigfala olsem 14 mita, insaed long sip, ples we oli putum olting blong salem i dip olsem 13 mita, mo ating sip ya i save karem i bitim 1000 tan blong sid mo ating klosap wan handred pasenja.

?Olsem wanem ol man we oli mekem trep oli save harem gud long ol sip olsem? Faswan samting we oli yusum ol sip ya blong mekem, hemia blong karem kago, taswe ol pasenja oli no impoten. Oli no kasem kakae no sam samting bakegen, oli kasem wota nomo. Sam oli slip long dek, ating aninit long wan tapolen we oli stanemap long naet mo tekemaot evri moning. I tru se, ol pasenja oli gat raet blong yusum kijin blong mekem kakae blong olgeta, be oli mas karem prapa sospen, bedsit, mo narafala samting blong olgeta we oli nidim blong kuk, kakae, swim, mo slip.

Wokbaot Long Solwota​—?I Sef?

Ol kapten blong sip long faswan handred yia, oli no gat ol spesel mesin blong makemaot rod blong sip​—olsem kampas. Oli stap yusum ae blong olgeta nomo blong lidim sip. From samting ya, trep i save gohed gud nomo taem weta i klia gud​—plante taem hemia long en blong manis Mei go kasem medel blong manis Septemba. Long Maj mo Epril, mo afta long Septemba, ol bisnes man blong sip oli save aot wetem sip blong olgeta. Be long koltaem, smok mo klaod oli mekem i hadwok blong luk graon mo oli haedem san long dei mo sta long naet. Long taem ya i no gat sip nating i wokbaot long solwota, (Latin, mare clausum) stat long Novemba 11 go kasem Maj 10. Long taem ya, oli yusum sip nomo, sipos i gat wan samting we i impoten tumas blong mekem. Ol sip we oli gohed yet blong wokbaot afta long manis Maj, oli save gat trabol from we koltaem i mekem oli fas long wan narafala haba.​—Ol Wok 27:12; 28:11.

Nating se i no isi samtaem blong mekem trep long solwota mo i dipen bigwan long weta, ?man i save kasem sam gudfala frut taem hem i mekem trep i go long wan narafala kantri? !Yes! Ol trep long solwota oli mekem man i no taed tumas, ol trep ya oli no sas tumas, mo oli spid moa. Taem win i oraet, wan sip i save kavremap 150 kilometa long wan dei. Sipos man i wokbaot leg hem i save kavremap 25 kasem 30 kilometa nomo long ol wan dei.

Spid blong sip i dipen oltaem long win. Trep we man i mekem aot long Ijip blong go kasem Itali, i hadwok from we oli mas faet oltaem agensem win, nating se weta i gud. Sotkat we ol sip oli tekem i pastru long Roj no long Maera, no sam narafala haba blong Lisia long Esia Maena. Wan dei, afta we sip ya Isis, we i stap karem sid, i lego Aleksandria, i angka 70 dei long Piraeus. Ol bigfala win we oli blu i kam long not wes oli mekem se trep we sip ya bambae i mekem blong kambak long Itali, ating i tekem 20 no 25 dei. Be, sipos man i mekem semfala trep ya long leg i pastru long kantri, bambae oli tekem bitim 150 dei long gudfala weta.

Karem Gud Nius Long Narafala Kantri

Pol i save gud ol denja we oli save kamaot taem sip i mekem trep long taem we weta i nogud. Wan taem tu, hem i bin givim advaes long olgeta we oli wantem klaem long sip i go long solwota, afta long manis Septemba no eli long manis Oktoba, i se: “Ol fren. Mi mi luk we bambae yumi gat plante trabol long rod ya blong yumi. Bambae i isi nomo blong yumi lusum ol kago ya, wetem sip ya, mo ating yumi tu, bambae yumi lus.” (Ol Wok 27:​9, 10) Be, ofisa blong ami i no wantem harem tok blong Pol, mekem se sip i rek long Molta.

Long en blong wok blong hem olsem wan misinari, Pol i rek fo taem. (Ol Wok 27:​41-​44; 2 Korin 11:25) Nating se i olsem, ol wari long saed blong denja we i stap long solwota, i no blokem ol man blong talemaot gud nius blong pastru long solwota. Oli yusum olgeta rod blong seremaot mesej blong Kingdom. Mo from we oli obei long oda blong Jisas, wok blong givim witnes i kasem olgeta ples long wol. (Matiu 28:19, 20; Ol Wok 1:8) From we olgeta ya oli wok wetem strong tingting, mo from bilif blong olgeta we oli folem eksampel blong ol faswan Kristin, from tabu spirit blong Jeova tu, gud nius i kasem olgeta ples blong wol ya.

[Foto Credit Line Blong Pija Long Pej 31]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.