Jusum Gud Ol Wod

OL WOD oli gat bigfala paoa. Be blong ol wod oli karem tingting we yu wantem givim, yu mas jusum gud olgeta. Maet wan wod i stret blong yusum samtaem, be long wan narafala taem wod ya i no stret. Sam wod oli save soemaot gud samting we yu stap tokbaot, be sipos yu yusum olgeta long taem we i no stret, maet oli “stikim man.” Maet yu yusum sam wod we oli no stret sipos yu no tingting gud fastaem, mo yu no tingbaot ol man. Sam wod oli gat tu mining, mo wan long tufala mining ya i save daonem man no mekem man i kros. (Prov. 12:18; 15:1, NW) Be “gudfala tok” we i leftemap tingting blong man, i mekem hem i harem gud. (Prov. 12:25) I no isi blong faenem ol stret wod, nating se yu yu waes. Baebol i tokbaot Solomon, se hem i traehad blong faenem “ol toktok blong givhan” mo ‘ol tok we oli stret gud.’—Pri. 12:10.

Long sam lanwis, i gat sam spesel wod we man i talem taem hem i toktok long ol olfala mo ol haeman. Be i gat ol narafala wod we man i yusum, taem hem i toktok long olgeta we oli gat sem yia olsem hem no oli yangfala moa. Sipos wan man i no folem ol rul ya, ol man oli ting se hem i no gat respek. Mo tu, maet i gat sam wod we ol manples oli yusum folem kastom, blong soemaot respek long sam man. Be i no stret we yu yusum ol wod ya blong tokbaot yu wan. Baebol tu i tokbaot fasin blong ona long narafala, be hem i putum rul we i strong moa i bitim loa blong man mo kastom. Baebol i talem se ol Kristin oli mas “ona long olgeta man.” (1 Pita 2:17) Olgeta we oli folem advaes ya wetem fulhat blong olgeta, oli toktok wetem respek long ol olfala mo ol yangfala tu.

Plante man we oli no tru Kristin, oli talem ol tok we i doti mo ol tok swea. Maet oli ting se ol tok olsem oli givim paoa long tok blong olgeta. Sipos no, maet oli yusum ol tok ya from we oli no save plante narafala wod blong yusum. Maet wan man i yusum ol tok ya bifo we hem i save Jehova. Sipos i olsem, ating i had blong hem i jenisim ol tok ya. Be hem i save jenisim. Spirit blong God i save givhan long hem. Be man ya tu i mas traehad blong lanem plante moa gudfala wod, mo blong yusum olgeta. Hemia ol wod we oli givhan long ol man, mo we oli leftemap tingting blong narafala.—Rom 12:2; Efes. 4:29; Kol. 3:8.

Ol Wod We i Isi Blong Kasem Save Long Olgeta. Wan stamba samting we yu mas mekem blong toktok gud, se yu mas yusum ol wod we i isi blong kasem save long olgeta. (1 Kor. 14:9) Sipos yu yusum ol wod we i had blong kasem save long olgeta, bambae i olsem se yu stap toktok long wan lanwis we ol man oli no save.

I gat sam spesel wod we ol man oli yusum evri dei long wok blong olgeta. Be sipos yu yusum ol wod ya long wan narafala fasin, maet tok blong yu i givim defren tingting. Mo tu, nating se yu yusum ol wod we ol man oli kasem save long olgeta, be sipos yu tokbaot tumas smosmol poen, bambae tingting blong olgeta i fasfas nao oli tingting long narafala samting.

Sipos brata we i givim tok i tingbaot ol man we oli stap lesin, bambae hem i jusum ol wod we olgeta man oli save, nating we oli skul gud no nogat. Brata ya i folem fasin blong Jehova blong tingbaot ‘olgeta we oli no gat nem.’ (Rom 12:16) Sipos hem i yusum wan wod we plante man oli no save, hem i mas joenem wod ya wetem ol isi tok we i save mekem mining blong hem i kamaot klia.

Sipos yu jusum gud ol isi tok, ol tingting we yu givim oli gat bigfala paoa. I isi moa blong kasem wan tingting we man i talem long sot tok nomo, mo long ol isi wod. Yu save joenem ol sot tok ya wetem sam toktok we i longfala tu, olsem nao, bambae tok blong yu i rongud, i no katkat. Be sipos yu wantem we ol save i stap longtaem long tingting blong ol man, i gud yu yusum ol wod we oli isi, oli sot, mo oli klia.

Ol Defdefren Wod, Mo Wod We i Givim Stret Mining. I gat plante gudfala wod we yu save yusum. I moa gud yu yusum defdefren wod, i bitim we yu yusum ol semfala wod oltaem blong tokbaot evri samting. Sipos yu yusum defdefren wod, bambae tok blong yu i gat mining mo i pulum tingting blong man. ?Yu save mekem wanem blong lanem plante moa wod?

Taem yu ridim wan buk, i gud yu makem ol wod we yu no save mining blong olgeta. Yu save jekem olgeta long diksonari, long wan lanwis we yu save. Nao yu save jusum sam long ol niufala wod ya, mo yu traehad blong yusum olgeta long fasin we i stret. Yu mas meksua se yu talem gud ol wod ya, mo yu mas joenem olgeta wetem ol narafala wod we oli mekem mining blong olgeta i kamaot klia. Yu no mas yusum olgeta blong pulum tingting blong man i kam long yu. Sipos yu lanem plante moa wod, bambae yu save eksplenem ol samting long ol defren rod. !Be yu mas lukaot! Taem wan man i talem nogud ol wod no i yusum wan wod long fasin we i no stret, olgeta we oli lesin oli save ting se hem i no save gud long samting we hem i stap tokbaot.

Risen from wanem yumi wantem lanem ol niufala wod, i no blong mekem ol man oli sapraes long yumi, be i blong givim save long ol man. Ol strong wod mo ol longfala wod oli pulum tingting blong ol man i kam long yumi nomo. Be yumi wantem serem save we i impoten tumas, mo yumi wantem we ol man oli glad blong lesin long save ya. Yu mas tingbaot waes tok ya blong Baebol se: “Taem waes man i tok, ol man oli glad long hem, mo oli wantem moa blong oli gat save.” (Prov. 15:2) Taem yu jusum ol gudfala wod we oli stret blong eksplenem samting we yu stap talem mo i isi blong man i kasem mining blong olgeta, ol man oli harem gud long tok blong yu. Tok ya bambae i givim paoa long man, bambae i no mekem we man i les blong lesin long yu mo i wantem slip.

Taem yu stap lanem plante niufala wod, yu mas lanem tu blong yusum ol wod ya long stret fasin. Maet i gat tu wod we mining blong tufala i klosap sem mak, be maet yu mas yusum tufala long tu defren fasin. Sipos yu luksave samting ya, bambae ol tok blong yu i klia moa, mo bambae i no mekem ol man oli harem nogud. Yu mas lesin gud long olgeta we oli toktok gud. Long sam diksonari, taem oli talem mining blong wan wod, oli raetem ol narafala wod tu we mining blong olgeta i klosap sem mak long mining blong wod ya, mo ol wod we mining blong olgeta i defren olgeta. Yu save faenem ol defren wod blong eksplenem wan tingting, mo ol wod we mining blong olgeta i klosap sem mak be maet i defren smol nomo. Hemia i save givhan bigwan taem yu stap lukaot stret wod blong eksplenem samting. Bifo we yu yusum wan niufala wod, yu mas save gud mining blong hem, yu mas save stret rod blong talem, mo wetaem i stret blong talem.

I moa gud yu yusum ol wod we oli talemaot stret wanem i hapen, i bitim ol wod we oli givim bigfala tingting nomo. Maet brata we i givim tok i talem se: “Long taem ya, plante man oli sik.” Be hem i save talem long defren fasin tu, maet hem i talem se: “Long en blong Wol Wo Wan, samwe long 21 milian man oli ded long sam manis nomo, from sik ya Flu blong Spen.” !Ating yu luksave se laswan ya i moa gud olgeta! Brata i no talem se “long taem ya” nomo be hem i talem wetaem stret. Hem i no talem “plante man” nomo be hem i talem hamas man stret. Mo hem i no talem “sik” nomo be hem i talem wanem sik stret. Sipos yu wantem mekem sem mak, yu mas gat stret save long ol samting we yu stap tokbaot, mo yu mas jusum gud ol wod.

Sipos yu jusum ol stret wod, yu save go stret long poen mo yu no toktok tumas. Taem yu yusum plante wod, ol tingting oli no kamaot klia. Taem yu yusum ol isi tok, i no had blong ol narafala oli kasem ol impoten poen mo blong oli holem olgeta long tingting blong olgeta. Mo tu, taem yu yusum ol isi tok, i moa isi blong givim save we i stret. Nambawan eksampol blong ol isi tok ya, hemia tijing blong Jisas Kraes. Yu save lanem plante samting long eksampol blong hem. (Ridim Matiu 5:3-12 mo Mak 10:17-21.) I gud yu lanem blong jusum ol stret wod mo yu no toktok tumas.

Ol Wod We Oli Mekem Se Tok Blong Yu i Laef, i Tajem Hat, Mo i Pulum Tingting. Taem yu lanem ol niufala wod, i gud tu blong lanem plante wod we oli save mekem se tok blong yu i laef, i tajem hat, mo i pulum tingting. I gud yu traem faenem ol wod we oli soemaot aksen mo oli mekem tok i laef. Ol wod we oli eksplenem gud samting oli pulum man blong i lesin gud. Mo yu mas traem faenem ol wod we oli tajem hat long narafala, oli kaen, mo oli mekem man i haremsave se tok blong yu i kamaot long hat blong yu.

Long Baebol i gat plante wod we oli mekem mining i kamaot klia. Jehova i yusum profet Amos blong talemaot se: “Yufala i mas lego ol rabis fasin, mo yufala i mas traehad blong folem stret fasin. . . . Fasin we i no stret, yufala i mas tanem baksaed long hem, be fasin we i stret, yufala i mas glad long hem, mo oltaem yufala i mas folem.” (Amos 5:14, 15) Profet Samuel i talem long King Sol se: “Tede, Hae God i brekem paoa blong yu finis.” (1 Saml. 15:28) Taem Jehova i toktok long Esikel, hem i yusum ol wod we oli strong, se: “Ol laen blong Isrel . . . olgeta evriwan oli stronghed, mo oli no save lesin nating.” (Esik. 3:7) Jehova i soemaot klia se samting we Isrel i stap mekem i nogud tumas, taem hem i askem se: “?I stret blong man i ravem mi? . . . Be yufala i stap ravem mi.” (Mal. 3:8) Taem Daniel i tokbaot samting we i traem bilif blong sam man blong God long Babilon, hem i yusum ol wod we oli pulum tingting blong man. Hem i talem se Sadrak, Mesak, mo Abednego, trifala i no bodaon long aedol, nao from samting ya, “Nebukadnesa i kros tumas, . . . gogo ae blong hem i red we i red.” Nao hem i talem long ol man blong hem se oli mas fasem trifala, mo oli mas sakem trifala i go long “bigfala faea ya we i laet we i laet.” Ol wod we Daniel i yusum oli mekem yumi kasem save se faea ya i hot bitim mak. Hem i talem se king i tok strong long ol man blong hem se oli “sakem seven hip faeawud i go wantaem long hol ya blong faea.” Yes, faea ya i hot we hot, mekem se ol man blong king we oli go klosap long hem, oli ded wantaem. (Dan. 3:19-22) Sam dei bifo we Jisas i ded, hem i toktok blong tajem hat blong ol man Jerusalem, i se: “Plante taem, mi mi wantem putum han blong mi i goraon long yufala, olsem we faol i pulum ol pikinini blong hem oli kam haed aninit long wing blong hem, be yufala i no glad. Yufala i luk. God i lego yufala finis, ples blong yufala i emti i stap.”—Mat. 23:37, 38.

Sipos yu jusum gud ol wod, tok blong yu i save gat bigfala paoa long tingting blong ol man. I gud yu yusum ol wod we oli mekem se, long tingting blong olgeta, oli save “lukluk” mo “tajem” samting we yu tokbaot. Yu save mekem olsem we oli “testem” mo “smelem” ol kakae, oli “harem” ol noes we yu tokbaot mo ol toktok blong man we yu talem. Olsemia, bambae yu pulum ol man blong oli tingting gud long wanem we yu stap talem, from we yu mekem tok blong yu i laef.

Ol wod we oli mekem ol tingting oli kamaot klia, oli save mekem tu we man i laf no i krae. Oli save mekem tingting blong man i strong. Oli save givhan long man we tingting blong hem i foldaon blong i harem gud bakegen. Mo oli save tajem hat blong man mo pulum hem blong i lavem God moa. Ol gudfala wod we Baebol i yusum oli gat bigfala paoa finis long plante man long olgeta ples blong wol. Oli givhan long olgeta blong oli putum tingting blong olgeta i stap strong long ol gudfala promes, long ol vas olsem Ol Sam 37:10, 11, 34; Jon 3:16; mo Revelesen 21:4, 5.

Taem yu ridim Baebol mo ol buk blong ‘slef we i stret mo waes,’ bambae yu luk we oli yusum plante defdefren wod. (Mat. 24:45, NW) Yu no mas livim ol wod ya oli stap long ol buk ya nomo. Yu save jusum olgeta we yu laekem tumas, mo yu yusum olgeta long ol tok blong yu.

Ol Tok i Mas Stret Long Ol Rul Blong Lanwis Blong Yu. Sam man oli luksave se samtaem ol tok blong olgeta oli no stret long ol rul blong lanwis blong olgeta. ?Oli save mekem wanem?

Sipos yu stap skul yet, i gud yu traehad blong lanem ol rul blong lanwis blong yu, mo yu lanem blong jusum gud ol wod. Sipos yu no kasem save long wan rul, yu save askem long tija blong yu. I no naf we yu lanem blong toktok nomo. I gat wan impoten risen from wanem yu mas toktok gud, ol narafala yangfala long skul oli no gat risen ya. Yu yu wantem kam wan man blong talemaot gud nius, we yu save toktok gud long ol man.

Taem yu yu yangfala, maet yu toktok lanwis nomo. Maet yu no skul gud. ?Olsem wanem nao? Yu no mas harem nogud. Yu mas traehad blong kam gud, blong yu save talemaot gud nius long fasin we i moa gud. Taem yumi lesin long ol toktok blong narafala, yumi lanem moa ol rul blong lanwis blong yumi. Taswe, yu mas lesin gud long ol tok blong ol brata we oli givim tok longtaem finis i kam. Taem yu ridim Baebol mo ol buk we oli tokbaot Baebol, yu save makem olsem wanem ol wod oli joen blong mekem wan ful toktok, yu luksave ol wod we yu mas ridim olsem grup, mo yu makem se oli yusum ol wod ya blong tokbaot wanem samting. Nao yu save folem eksampol ya long ol toktok blong yu.

Ol man blong singsing mo plei long ol muvi, oli yusum sam wod mo fasin blong toktok we oli no stret long ol rul blong lanwis blong yumi. Plante man oli folem toktok blong ol man ya. Ol man we oli salem drag, brekem loa, mo slip olbaot, oli gat prapa fasin blong olgeta blong toktok. Oli yusum sam wod we ol narafala man oli yusum, be ol wod ya oli gat defren mining. I no waes we ol Kristin oli toktok olsem ol man ya. Sipos yu toktok olsem, bambae ol narafala oli ting se yu yu sem mak long ol man blong wol, mo se fasin blong laef blong yu tu i olsem olgeta.—Jon 17:16.

Yu mas lanem blong toktok gud evri dei long laef blong yu. Sipos yu no traehad blong toktok gud evri dei, bambae yu no toktok gud tu long ol spesel taem we yu stap wetem ol narafala man. Be sipos yu toktok gud evri dei long laef blong yu, bambae i isi blong yu toktok gud taem yu mekem ol tok long miting mo taem yu talemaot trutok long wok blong prij.