?Yu Yu Naf Blong Mekem Wol i Kam Moagud? — Wajtaoa LAEBRI LONG INTENET

?Yu Yu Naf Blong Mekem Wol i Kam Moagud?

“Politik i no naf blong putumbak ol stamba fasin we i save holem ol man oli stap gud tugeta. Hem i no naf blong stanemap bakegen ol rul long saed blong gudfala fasin. Ol beswan rod we ol gavman oli yusum blong wok, oli no save pulum ol man mo woman oli gobak long ol gudfala fasin blong fren tugeta bifo mared no blong mared folem loa. Hem i no save mekem ol papa oli tinghevi long wok blong lukaotem pikinini blong olgeta, mo i no save putumbak fasin sem we ol man bifo oli gat taem oli mekem wan nogud samting . . . Bighaf blong ol problem we oli stap givim hadtaem long yumi oli kamaot from we man i no luksave fasin we i stret, mo loa i no naf blong tekemaot ol problem olsem.”

WAN man we i bin wok long gavman blong Yunaeted Stet i talem toktok ya. ?Yu yu agri long tok ya blong hem? ?Sipos yes, wanem i save stretem ol problem blong tede we oli kamaot from griri fasin, fasin blong no gat lav insaed long famle, fasin blong man we i no bos long hem wan, fasin blong no gat save, mo ol narafala samting we sloslou oli stap spolem fasin blong ol man blong joengud wanples? Sam man oli ting se i no gat rod blong stretem ol trabol ya, taswe oli gohed nomo blong stap bisi long evri dei laef blong olgeta. Sam narafala oli hop se wan dei wan bigfala lida we i gat spesel paoa blong pulum ol man, maet wan lida blong jos, bambae i girap mo lidim olgeta long stret rod.

Tu taosen yia bifo, ol man oli wantem mekem Jisas Kraes i kam king blong olgeta from we oli luksave se God i sanem hem i kam mo hem i nafgud blong kam wan lida. Be, taem Jisas i kasem save tingting blong olgeta, kwiktaem nomo hem i ronwe. (Jon 6:14, 15) Biaen, hem i eksplenem long gavman blong ol man Rom se: “Kingdom blong mi i no blong wol ya.” (Jon 18:36, NW ) Long taem blong yumi, smol man nomo oli mekem olsem Jisas—ol lida blong skul tu we oli talem se oli biaen long Jisas, be oli no mekem olsem hem. Sam long olgeta ya oli bin traem blong mekem se wol ya i kam moa gud. Blong mekem olsem, oli traem blong gat paoa antap long ol lida blong wol, sipos no, olgeta wan oli holem wan wok insaed long politik. Yumi luksave ol samting ya taem yumi tingbaot wanem we i hapen long ol yia 1960 mo 1970.

Ol Jos Oli Traehad Blong Mekem Wol i Kam Moagud

Long en blong ol yia 1960, sam lida blong skul long ol kantri blong Latin Amerika oli faet strong blong givhan long ol puaman mo ol man we oli stap harem nogud from trabol we narafala i mekem long olgeta. Blong mekem olsem, oli wokem wan tijing we i soemaot se Kraes i no kam blong sevem man long sin mo ded nomo, be i sevem ol man long saed blong politik mo ekonomi tu. Long Yunaeted Stet, sam lida blong skul oli wari tumas from we ol gudfala fasin blong laef i stap lus, nao oli stanemap wan ogenaesesen we nem blong hem Moral Majority. Mak blong ogenaesesen ya i blong putum sam man insaed long politik, we oli save putumap ol loa we i pulum man blong tinghae long ol gudfala fasin insaed long famle. Ol grup olsem hemia oli kamaot long plante kantri blong ol Muslim tu, mo oli traem stopem ol kruked fasin mo ol fasin we oli bitim mak taem oli mekem ol man oli folem moa ol loa blong Koran.

?Yu yu bilif se traehad blong ol man ya i mekem se wol i kam moagud? Plante samting i soem se ol gudfala fasin blong laef oli stap gohed yet blong lus, mo fasin seraot we i stap bitwin ol rijman mo ol puaman i stap kam bigwan moa. Samting ya i tru moa long ol kantri we oli folem tijing ya we i talem se Kraes i sevem man long saed blong politik mo ekonomi.

Grup blong Moral Majority i no naf blong kasem ol bigfala mak blong hem long Yunaeted Stet. From samting ya, long 1989, man we i statem ogenaesesen ya, nem blong hem Jerry Falwell, i stopem ogenaesesen ya bakegen. Biaen, plante narafala ogenaesesen oli tekem ples blong hemia. Be, Paul Weyrich, faswan man we i yusum tok ya “Moral Majority” i raetem long niuspepa ya Christianity Today se: “Nating sipos man i win long politik, be hemia i no naf blong mekem ol plan we hem i ting se oli impoten, oli kamtru.” Hem i raetem tu se: “Olgeta kastom mo bilif blong man oli kam olsem samting nating nomo. Yumi stap long wan taem we ol rul, no kastom, oli foldaon bigwan, mo hemia i mekem trabol long politik tu.”

Cal Thomas, wan man blong raetem ol buk, i talemaot se long tingting blong hem, i rong blong yusum politik blong traem mekem laef blong man i kam moagud. Hem i talem se: “Trufala jenis i save kamaot nomo stat long wan man i go long narawan, be i no from we man i win long wan eleksen. Faswan problem blong yumi man, i no stap long politik mo ekonomi, be hem i long saed blong gudfala fasin blong laef mo ol fasin long saed blong spirit.”

?Olsem wanem yu save stretem ol problem long saed blong fasin mo spirit, long wan wol we i no gat rul mo we ol man oli jusum long prapa tingting blong olgeta nomo wanem we i gud mo wanem we i nogud? ?Sipos ol man we oli gat paoa mo gudfala tingting—olsem ol lida blong skul mo narafala man—oli no naf blong mekem wol ya i kam moagud, hu i naf blong mekem? Haf we i kam biaen bambae i soem long yumi se i gat wan ansa long ol kwestin ya. Ansa ya i soemaot bigfala risen from wanem Jisas i talem se Kingdom blong hem i no blong wol ya.

[Foto Credit Line blong pija long pej 2]

[Foto Credit Line blong pija long pej 3]