Baebol i Talem Wanem
?I Stret We Ol Kristin Oli Prij Long Ol Narafala?
MAET yu yu gruap long wan kantri we i tabu blong tokbaot skul afsaed long famle no afsaed long jos. From samting ya, maet yu yu kros taem wan man no woman i kam long haos blong yu blong tokbaot Baebol. Samfala oli kros from we oli tingbaot ol faet mo raf fasin we ol skul oli bin mekem long ol yia we oli pas. Ol skul ya oli talem se oli bin mekem olsem blong sevem ol man.
Long ol yia we oli pas, long plante kantri, ol man blong jos oli fosem ol narafala blong joen long jos blong olgeta. Olgeta ya oli no joen long jos from we oli lavem Kraes, be from we ol man blong jos oli talem se sipos oli no joen bambae oli mas ded. Plante man oli ronwe blong haed, oli livim hom mo kantri blong olgeta, mo plante oli lusum laef blong olgeta—ol man blong jos oli fasem samfala long pos mo bonem olgeta long faea. Ol samting ya i hapen from we ol man ya oli no wantem joen long skul blong ol man we oli stap fosem olgeta.
Baebol we i kamaot long God i no agri long fasin blong fosem man blong jenisim skul blong hem. ?Hemia i min se i rong blong serem bilif blong yumi wetem ol narafala? Baebol hem wan i givim ansa.
Tij Wetem Paoa
Fastaem, tingbaot eksampol blong Jisas Kraes. Hem i wan nambawan tija we i gat bigfala paoa long laef blong ol man we oli lesin long hem. (Jon 13:13, 15) Long Bigfala Toktok blong hem antap long hil, hem i tijim ol man long fasin we i isi be i gat paoa. From samting ya, ol man “oli sapraes tumas long tok blong hem, from we tok blong hem i gat paoa.” (Matiu 7:28, 29) Tu taosen yia biaen, hemia long taem blong yumi, ol tijing blong hem oli gat bigfala paoa yet long laef blong ol man we oli stadi long olgeta. Profesa Hans Dieter Betz i agri wetem tingting ya i se: “Bigfala Toktok blong Jisas antap long hil i gat moa paoa long ol man i bitim skul blong ol man Jiu, Kristin skul, mo kastom blong ol rij kantri.”
Jes bifo we Jisas i go antap long heven, hem i givim wan oda we i mekem se wok we hem i statem blong tijim ol man, bambae i gohed mo i kam bigwan afta we hem i ded. (Jon 14:12) Hem i talem long ol disaepol blong hem blong go long ol man long olgeta kantri, mo “tijim olgeta blong oli folem olgeta tok” we hem i bin talem long olgeta. Jisas i soemaot klia from wanem oli mas mekem wok ya, hem i se: “Yufala i mas . . . pulum olgeta oli kam man blong mi.”—Matiu 28:19, 20; Ol Wok 1:8.
Tingbaot eksampol blong aposol Pol tu. Afta we hem i kam wan Kristin, hem i no sem blong serem niufala bilif blong hem wetem ol narafala. (Ol Wok 9:17-19, 22) Oltaem Pol i stap go long haos prea blong pruvum “we Baebol i talemaot i klia we Mesaea bambae i mas harem nogud long bodi blong hem gogo i ded, mo we God bambae i mekem hem i laef bakegen.” Hem i save olsem wanem blong “mekem plante toktok from ol tok blong Baebol,” blong “pulum [ol laen blong Isrel mo ol man Gris] blong oli bilif long Jisas.” Wan buk i talem mining blong Grik tok we oli tanem i kam “pulum,” se, “mekem man i tingting gud, kasem save, no tingbaot, ol gudfala fasin, we i save gat paoa long hem mo jenisim tingting blong hem.” Toktok blong Pol i gat paoa blong pulum ol man, taswe “oli tanem tingting blong olgeta.”—Ol Wok 15:3; 17:1-4, 17; 18:4; 19:26.
Fosem No Pulum—?Weswan?
Long taem blong yumi, ol man oli yusum tok ya “mekem proselaet.” Tok ya i min se man i fosem narafala blong jenisim skul blong hem. Baebol i no agri long fasin ya. Baebol i tijim se God i wokem ol man blong oli fri blong jusum wanem we oli wantem. Hem i givim janis long olgeta mo i putum wok long olgeta blong jusum wanem samting bambae oli mekem long laef blong olgeta. Hemia i min se oli mas jusum fasin blong wosip we bambae oli folem.—Dutronome 30:19, 20; Josua 24:15.
Jisas i respektem raet ya we God i givim long ol man. Hem i neva yusum bigfala paoa blong hem blong fosem narafala blong bilif long ol tok blong hem. (Jon 6:66-69) Samting we i pulum ol man blong folem hem, hemia ol gudfala toktok we hem i talem blong mekem olgeta oli tingting gud, wetem ol parabol mo kwestin we hem i askem blong faenemaot tingting blong olgeta. Ol samting ya i mekem se ol tijing blong hem oli tajem hat blong olgeta. (Matiu 13:34; 22:41-46; Luk 10:36) Jisas i tijim ol disaepol blong hem blong soemaot semfala respek long ol narafala.—Matiu 10:14.
I klia se Pol i folem eksampol blong Jisas taem hem i stap prij. Hem i pulum ol man taem hem i mekem olgeta oli tingting gud long ol tok blong Baebol, be hem i respektem ol filing mo tingting blong olgeta. (Ol Wok 17:22, 23, 32) Hem i save se lav blong God mo Kraes i mas pusum yumi blong mekem wok blong Man ya we i Wokem yumi. (Jon 3:16; 21:15-17) Ale, yumi wanwan i mas mekem disisen blong yumi.
Disisen Blong Yumi Wanwan
Ol man we oli gat stret tingting, oli no hareap blong tekem ol bigfala disisen long laef, olsem, wanem haos bambae oli pem, weples bambae oli wok, mo olsem wanem bambae oli tijim ol pikinini blong olgeta. Fastaem, oli tektaem blong faenemaot ol defdefren rod we oli save folem, tingting dip long olgeta, mo ating oli askem advaes long sam narafala. Afta we oli mekem ol samting ya, oli jes tekem disisen.
I nidim we yumi tektaem moa mo traehad moa, taem yumi mekem disisen long saed blong wosip long God. Disisen ya bambae i gat paoa long laef blong yumi naoia, mo long janis we yumi gat blong kasem laef we i no save finis long fiuja. Long faswan handred yia, ol Kristin long Berea oli kasem save long samting ya. Nating se aposol Pol i tijim olgeta long gud nius, be olgeta tu oli ridimgud ol tok blong Baebol evri dei blong jekem sipos tijing we Pol i stap givim long olgeta i tru. From samting ya, “plante long olgeta oli bilif long Jisas.”—Ol Wok 17:11, 12.
Tede, ol Witnes blong Jeova oli gohed long wok we Jisas i stanemap, blong tijim ol man mo pulum olgeta oli kam man blong Kraes. (Matiu 24:14) Oli respektem raet blong ol narafala blong jusum prapa skul blong olgeta. Be oli folem eksampol we Baebol i soemaot, taswe oli talemaot bilif blong olgeta long ol narafala. Yes, oli bilif se wok we oli mekem i save sevem laef blong man, taswe oli yusum ol trutok blong Baebol blong mekem ol man oli tingting gud.—Jon 17:3; 1 Timoti 4:16.