Oli Kilim Plante Man i Ded Long Nem Blong Kraes

Oli Kilim Plante Man i Ded Long Nem Blong Kraes

Man blong Wekap! long Meksiko i raetem stori ya

“Long Lames, ol pris oli girap oli singaot strong se: ‘!Ol pikinini blong tabu Mama Jos, yufala i go faet! !Gavman i wantem bos long jos!’ ”—⁠Pedro Rosales Vargas, we i luk samting ya.

?FROM wanem ol man blong jos oli rere blong faet from bilif blong olgeta? ?Wanem i save hapen taem ol man oli yusum ol tul blong faet blong protektem skul blong olgeta? Samting we i hapen long taem blong Cristero Rebelian long Meksiko i givhan long yumi blong luksave ansa blong tufala kwestin ya. Narafala nem we oli putum long rebelian ya folem nem blong olgeta we oli joen long hem, hemia Cristeros.

Enciclopedia Hispánica i eksplenem nem ya i se: “Cristeros, hemia nem we oli putum long ol Katolik long Meksiko we oli girap agensem Presiden Plutarco Elías Calles long yia 1926. Oli mekem olsem from we presiden ya i mekem i strong tumas long jos. Hem i klosem sam jos haos mo sam narafala ples blong jos.” Gavman nao i faswan blong putum nem ya Cristeros long ol rebol, hemia from we oltaem oli stap singaot se: “!King ya Kraes bambae i laef longtaem!” Be stamba problem we i mekem faet ya i kamaot, i stat longtaem bifo.

Stamba Problem

Long 1850, gavman i putumap sam loa blong jenisim sam samting long saed blong jos. Be long 1917, oli jes mekem tingting blong olgeta i strong blong folem ol loa ya. ?From wanem oli mekem ol loa ya? Wan risen i blong “mekem ol graon blong jos i kam graon blong gavman.” (Historia de México) Gavman i no wantem se Katolik Jos i hivimap plante mane mo graon. Taem oli talemaot strong tingting blong olgeta blong folem ol loa ya, kwiktaem nomo ol pris oli tok, ale gavman i arestem plante pris.

Oli wantem mekem ol jenis ya long Meksiko (1910-1920) blong givim sam graon long ol puaman. Taswe, oli niufala loa ya oli givim raet long gavman blong tekemaot graon long olgeta we oli gat plante, mo givim i go long ol puaman. Oli kolem niufala tingting ya se ‘agraria.’ Be ol pris oli no wantem. Hemia from we ol niufala loa ya bambae oli mekem se plante pris we oli rij mo oli gat graon, bambae oli lusum plante samting blong olgeta. Jos i talem se hem i no agensem tingting ya blong givim graon long ol puaman, ale hem i talemaot wan plan we i defren long hemia we gavman i wantem folem.

Samfala oli ting se jos i wantem nomo blong halpem ol rijman we oli gat bigfala graon, wetem plante pris tu we oli rij. Be sam pris we oli kolem ol agraria, oli agri long plan ya blong givim graon long ol puaman. Tufala tingting ya we i stap insaed long jos i mekem se jos mo gavman tufala i raorao moa.

Long stat blong yia 1925, Plutarco Elías Calles, we i jes kam presiden blong Meksiko, i stat blong tekem strong aksen blong folem ol loa long niufala konstitusen. Hem i sakemaot plante pris blong Katolik we oli no blong Meksiko, i sanem olgeta oli gobak long kantri blong olgeta. Mo tu, taem ajbisop blong Meksiko i talemaot se ol pris bambae oli agensem ol loa blong konstitusen we oli agens long jos, oli arestem hem. Oli tekemaot sam jos haos mo sam narafala haos we oli stap long han blong jos. Plante man oli ting se oli mekem olsem from we oli no wantem se jos long Meksiko i save sanem bigfala mane i go long Vatikan long Rom.

Long Julae 1926, ol bisop long Meksiko oli girap oli talemaot se bambae i no moa gat jos seves long ol jos haos. Gavman i ting se hemia wan trik nomo blong pulum ol man blong oli girap agensem gavman. Nating se i olsem wanem, be taem oli stopem ol jos seves, Cristero Rebelian i faerap wantaem.

Faet i Stat

Ol pris oli pusum plante taosen Katolik blong oli faet from skul blong olgeta. Taem oli maj i go blong faet, oli karem pija blong Meri blong Guadalupe olsem flaeg blong olgeta. Sam Cristeros oli bin ting se ol lida blong jos bambae oli faet from jos blong olgeta, be bighaf blong ol bisop mo pris oli no joen long faet ya from we oli fraet se gavman bambae i panisim olgeta. Plante lida blong jos oli go haed long haos blong ol rijman. Ol man olbaot nao oli mekem bigfala faet ya blong protektem jos.

Be i gat sam pris we oli tekem saed long faet ya. Buk ya The Cristiada, (Buk 1, The War of the Cristeros), i talem se samwe long 100 pris blong Katolik oli no agri wetem Cristeros, be 40 oli agri long faet ya. Faef pris bakegen oli girap oli go joen wetem ol man we oli stap faet.

Rebelian ya i nogud tumas. Hem i mekem se long plante ples, ol man oli kam pua bitim mak. Mo tu, i gat plante stori i kamaot se ol Cristeros oli holem sam yangfala man, mo oli fosem olgeta blong faet. Sam ripot oli talem se ol Cristeros mo ami blong gavman tugeta, oli go oltaem long haos blong sam famle, mo oli tekem kakae blong olgeta. Mo i gat sam ripot se tufala ami evriwan oli repem sam gel mo kilim samfala i ded.

Ol Cristeros mo ami blong gavman tugeta i mekem ol rabis samting, mo oli kilim i ded plante man we oli no joen long faet nating. Ol namba oli soemaot se faet ya i nogud tumas—⁠70,000 man oli ded long tri yia blong faet.

Oli Stopem Faet

Long Jun 1929, Katolik Jos i saenem wan kontrak wetem gavman, ale oli no moa badfren. Long Ogis, faet i finis. Be oli no bin askem tingting blong ol Cristeros taem oli mekem kontrak ya. Ol Cristeros oli no kasem save olsem wanem jos i save agri wetem gavman, from we long tingting blong olgeta, gavman ya we i enemi blong jos i enemi blong God tu. Ol Cristeros oli harem nogud, be biaen oli obei long oda blong ol lida blong jos mo oli gobak long ples blong olgeta. Gavman i promes se bambae i no moa mekem i strong tumas long jos mo bambae i letem jos i mekem Lames bakegen. Be oli no tekemaot ol loa agensem ol skul.

Samfala oli talem se Cristero Rebelian i kamaot from we samfala long Katolik Jos oli wantem kasem bakegen paoa we jos i gat bifo we oli putumap ol niufala loa. Nating se faet ya i kamaot, be ol loa ya oli stap long Meksiko gogo kasem yia 1992. Long taem ya, oli putumap wan niufala loa long saed blong ol skul. Oli no trastem gud ol skul yet. Oli blokem yet ol pris mo pasta blong oli no joen long politik. Jos i save gat graon, be gavman i stap bos yet long ol graon we jos i kasem bifo 1992. Nating se ol loa ya oli stap, be plante pris long Meksiko oli joen yet long politik.

?Faet Ya i Karem Wanem Frut?

?Olsem wanem? ?Faet ya we Cristeros i mekem from bilif blong olgeta, i mekem wan gudfala samting i kamaot? María Valadez we i laef long taem blong faet ya, i talem se: “Mi mi ting se ol man oli ded blong nating nomo. Faet ya i krangke.” Pedro Rosales Vargas we yumi ridim tok blong hem long stat blong stori ya, i tokbaot ol nogud frut we i kamaot, i se: “Ol man oli kilim ol narafala i ded, nating se oli blong semfala skul nomo. Hemia nao from wanem mi no gat papa mama. Oli kilim papa blong mi i ded.”

Nating se ol skul oli luk ol nogud frut blong Cristero Rebelian, be oli joen yet long ol faet. Yumi luk samting ya long Not Aealan mo long kantri ya we bifo oli kolem Yugoslavia. Wan samting nomo i save blokem ol trabol ya, hemia sipos ol man oli folem trufala skul we Kraes i stanemap. Jisas i talem se ol man blong hem oli “no man blong wol ya,” hemia i min se oli no joen long politik. (Jon 17⁠:16; 18⁠:36) Wan taem, aposol Pita i wantem yusum naef blong faet blong blokem ol man oli no holem Jisas, ale Jisas i talem long hem se: “Yu putumbak naef blong yu long paos blong hem. Man we i stap tekem naef blong faet, hem bambae i ded long naef blong faet.”—⁠Matiu 26⁠:⁠52.

?Ol Kristin Oli Mekem Wanem Taem Ol Narafala Oli Agensem Olgeta?

?Olsem wanem sipos ol man oli wantem blokem ol trufala Kristin blong oli no moa mekem wosip long God? ?Ol Kristin oli no save mekem wan samting? Si, oli save mekem samting. Long faswan handred yia, taem samfala oli mekem nogud long ol Kristin, ol Kristin oli yusum ol rod we oli no agensem loa blong soemaot se oli gat raet blong mekem wosip. Oli askem long ol kot blong halpem olgeta. Samtaem oli bin go kalabus from bilif blong olgeta, be samting ya i no mekem se oli lego bilif. Mo tu, samting ya i no mekem se oli brekem loa blong Baebol nao oli joen long politik.—⁠Ol Wok 5⁠:27-42.

Ol faswan Kristin oli no yusum ol tul blong faet blong soemaot se oli gat raet blong folem skul blong olgeta. Ol trufala Kristin oli no kilim ol man blong narafala skul i ded, antap moa, oli no kilim ol man we oli blong skul blong olgeta. Oli folem tok we Masta blong olgeta i tijim olgeta long hem, se: “From we yufala i stap lavlavem yufala, bambae olgeta man oli luksave se yufala i man blong mi.”—⁠Jon 13⁠:⁠35.

[Tok blong pija long pej 20]

Wan pris long medel blong tufala Cristero soldia

[Credit Line]

[Tok blong pija long pej 21]

Presiden Plutarco E. Calles

[Credit Line]

[Tok blong pija long pej 21]

Sam lida blong Cristero Rebelian

[Credit Line]