Long Olgeta Ples Blong Wol Gudfala Fasin i Stap Lus
LONG wan buk we David Callahan i raetem i no longtaem (The Cheating Culture), hem i se: “Long evri ples, ol man oli stap giagiaman mo trikim narafala.” Hem i tokbaot olkaen fasin giaman long Yunaeted Stet, wetem “ol yangfala long haeskul we oli stilim ol ansa blong narafala long ol eksam,” ol man we oli brekem loa mo “kopi” ol CD blong miusik mo sinema, “ol wokman we oli stilim taem mo olting blong masta,” “ol man we oli giaman long gavman se oli sik blong oli save kasem mane,” mo ol man blong plei spot we oli yusum drag. Afta, hem i talem se: “Sipos yumi joenem ol samting ya wetem ol narafala nogud fasin we oli agensem ol stret rul mo oli agensem loa, yumi luk se yumi gat wan bigfala problem long wol. Yes, ol gudfala fasin oli stap lus.”
Niuspepa ya The New York Times i tokbaot taem ya we Hariken Katrina i kilim Yunaeted Stet long yia 2005. Samting we i kamaot afta long hariken ya, “i bitim eni samting we i bin hapen long ol yia bifo. I gat ol trik blong stilim mane, ol plan blong pulum narafala blong foldaon long trap, wetem ol nogud desisen mo mastik blong gavman. Tru ya, i bitim mak.” Wan woman long palemen blong Yunaeted Stet i talem se: “Oli no sem blong wokem ol trik blong stilim narafala, oli no fraet blong wokem ol rabis plan, mo oli westem mane bitim mak—mi no save bilivim ol samting we i hapen.”
I tru, i gat sam man yet we oli save sore mo mekem i gud long narafala. (Ol Wok 27:3; 28:2) Be plante man oli talem se: “?Sipos mi halpem narafala, bambae mi mi kasem wanem?” Yes ol man oli folem rul ya se oli mas lukaot long olgeta wan fastaem, mo oli wantem kasem samting blong olgeta nomo.
Long olgeta yia we oli pas, plante gavman olsem Rom we oli bin rul antap long plante kantri, oli lusum paoa blong olgeta. Yumi makem se, ol kantri ya oli lusum paoa taem ol rabis fasin we man i no sem blong mekem, mo fasin we man i tingbaot hem wan nomo, i kam antap. ?Olsem wanem tede? ?Maet ol rabis fasin blong naoia i wan saen se klosap nao wan bigfala trabol we i bitim ol trabol blong bifo bambae i kasem wol? Baebol i bin talemaot se “bambae ol fasin nogud oli kam bigwan moa.” Samting ya bambae i soemaot se yumi stap klosap long en blong wol ya. ?I tru se ol fasin nogud ya oli stap kam antap bitim mak long evri ples blong wol?—Matiu 24:3-8, 12-14; 2 Timoti 3:1-5.
Long Fulwol, Gudfala Fasin i Lus
Wan ripot long niuspepa ya Africa News long Jun 22, 2006, i tokbaot “wan woksap long saed blong olkaen rabis fasin blong seks, mo fasin blong lukluk ol doti pija,” we i stap long ol pua ples long Uganda. Ripot ya i talem se, “fasin blong woman blong rod mo ol drag oli kam antap bigwan from we ol papa mama oli no kea long ol pikinini blong olgeta.” Niuspepa i talem se: “Long polis stesen long vilej ya Kawempe, Masta Dhabangi Salongo, jif blong ol polis we oli wok blong Protektem Ol Pikinini Mo Famle, i talem se fasin blong mekem nogud wetem pikinini mo raf fasin insaed long famle i stap kam antap tumas.”
Wan dokta long India i talem se: “Ol rul mo ol gudfala fasin we oli olsem wan strong fandesen blong laef blong ol man, oli stap lus.” Wan woman India we i stap mekem ol sinema i talem se: “Plante moa man oli yusum drag, mo ol rabis fasin blong seks oli stap kam antap tumas naoia. Hemia wan narafala saen bakegen se India i stap draon long ol ‘rabis fasin blong Amerika mo Yurop.’ ”
Hu Peicheng, sekretari jenerol blong Grup We i Stadi Long Saed Blong Seks Long Jaena, i talem se: “Bifo, ol man oli save wanem i stret mo wanem i no stret, mo oli traehad blong folem ol rul ya. Be naoia, oli mekem enikaen fasin we oli wantem.” Niuspepa ya China Today i talem se: “Plante moa man oli stap talem se i oraet nomo sipos ol mared man mo woman oli slip olbaot.”
Wan niuspepa blong Inglan (Yorkshire Post) i talem se: ‘I luk olsem we evriwan oli stap tekemaot klos blong olgeta mo yusum seks olsem wan rod blong salem samting. Long taem blong papa mama blong yumi, fasin ya bambae i mekem ol man oli kros bitim mak. Tede, yumi harem ol tok blong seks mo luk ol rabis fasin blong seks raonabaot long yumi, mo klosap olgeta man oli ting se i oraet nomo blong lukluk ol doti pija blong seks.’ Niuspepa i gohed moa i se: “Fastaem ol yangfala we oli no gat 18 yia oli no gat raet blong lukluk sam kaen buk mo sinema, be naoia ol man oli ting se i oraet blong ful famle i lukluk ol samting ya. Mo ol grup we oli wok blong blokem fasin ya blong lukluk ol doti pija blong seks oli talem se, ol man we oli wokem ol buk mo sinema ya oli wokem bighaf blong olgeta speseli blong ol pikinini.”
Buk ya The New York Times Magazine i talem se: “[Sam yangfala] oli tokbaot [fasin blong olgeta blong slip olbaot] olsem we oli tokbaot kakae we oli bin tekem long dina. Hem i olsem nating nomo.” Buk ya Tweens News we i “blong givhan long ol papa mama blong oli tijim ol pikinini we oli gat 8 kasem 12 yia,” i talem se: “Wan smol gel i raetem wan leta long prapa hanraet blong hem nomo, mo ol tok blong hem i spolem hat blong man we i ridim. Hem i se: ‘Mama blong mi i stap fosem mi blong fren wetem ol boe mo slip wetem olgeta. Mi mi gat 12 yia nomo . . . !Plis yufala i mas halpem mi!’ ”
!Yes, taem blong yumi i defren! Wan niuspepa blong Kanada (Toronto Star) i talem se, i no longtaem i pas, “yumi no save tingbaot se bambae man i stap wetem man mo woman wetem woman olsem ol kapol we oli mared, tingting ya i mekem evri man oli kros.” Be tede i defren. Barbara Freemen, we hem i tija blong histri long Carleton Yunivesiti, Ottawa, i talem se: “Naoia ol man oli talem se, ‘Samting we mi mi mekem long laef blong mi, hemia bisnes blong mi nomo. Mi no wantem we narafala i pusum nus blong hem long bisnes blong mi.’ ”
I klia se long ol yia we oli pas, ol gudfala fasin oli lus kwiktaem long plante ples blong wol. ?Wanem i mekem bigfala jenis ya i kamaot? ?Wanem tingting blong yu long ol jenis ya? ?Oli soemaot wanem long saed blong fiuja blong yumi?