?Wol Ya i Stap Long Denja?

SOLWOTA mo win we i stap kam hot moa, hem i wan trabol we i denja tumas i bitim ol narafala trabol we i save spolem laef blong man long wol. Wan niuspepa (Science) i talem se, ol man blong hae save oli wari tumas from we oli “luksave se yumi ol man yumi statem samting we bambae i gohed blong jenisim plante samting mo yumi no naf blong stopem.” Sam narafala man oli no bilivim toktok ya blong ol man blong hae save. I tru, plante man oli agri se wol ya i stap kam hot moa, be oli no save agri long risen from wanem i stap kam hot moa, mo oli no save agri tu long frut we bambae i kamaot from problem ya we i stap. Oli ting se maet wok blong ol man nao i mekem sam problem olsem i kamaot, be oli no ting se hem i stamba blong problem ya. ?From wanem oli no save agri?

Wan risen hemia se save long saed blong ol samting we oli stap wokem weta long wol, oli plante tumas mo man i no kasem fulwan save blong hem yet. Mo tu, plante grup we oli wok blong protektem envaeronmen oli stap yusum ol save we ol saentis oli faenem, olsem save long saed blong tempraja we i stap kam hot moa mo risen we i mekem se tempraja i olsem, ale oli stap talem prapa tingting blong olgeta blong eksplenem ol samting we ol saentis ya oli faenem.

Win i Kam Hot Moa—?Hemia i Tru?

Yunaeted Neson i sponsarem wan grup blong ol man blong hae save we oli blong defdefren kantri blong wol (IPCC), blong oli stadi long ol jenis we i stap hapen long weta. I no longtaem i pas, olgeta ya oli givim wan ripot we i talem se “i tru tumas” we wol i stap kam hot moa, mo “klosap i sua fulwan” se bigfala fol blong samting ya i stap long ol man. Sam man oli no agri wetem olgeta ya, antap moa oli no agri long toktok ya se bigfala fol blong samting ya i stap long ol man. Oli talem se ol taon nomo oli stap kam hot moa from we oli stap kam bigwan moa. Mo tu, simen wetem aean we ol man oli yusum blong bildim ol taon, ol samting ya oli stap holem hot blong san, mo taem tudak i kam, i tektaem blong oli kam kolkol. Ol man we oli no agri wetem ripot ya (blong IPCC) oli talem se hem i no rili tru, from we hem i stanap long stadi we oli mekem long ol taon nomo be i no long ol rural eria.

Be i gat sam man olsem olfala Clifford we i laef long wan aelan klosap long Alaska, we oli stap luk wetem prapa ae blong olgeta se i gat jenis i stap kamaot long ples blong olgeta. Ol man long vilej blong olfala Clifford oli stap wokbaot krosem solwota we i strong olsem aes blong go long big aelan. Long big aelan ya nao oli save kasem ol anamol we oli olsem dia (oli kolem caribou mo moose) we hemia mit blong ol man long vilej ya. Be from we win mo solwota i stap kam hot moa, fasin blong laef we ol man blong aelan ya oli lan long hem, i jenis. Olfala Clifford i talem se: “Rod we taed blong solwota i folem, hem i jenis, aes i jenis, mo taem blong Solwota ya Chukchi i kam strong olsem aes, hem tu i . . . jenis.” Olfala ya i storian se, bifo, solwota i stap kam strong olsem aes long en blong manis Oktoba, be naoia oli mas wet go kasem en blong Disemba blong hem i kam strong olsem aes.

I gat wan solwota long not blong wol olgeta, we oli kolem Northwest Passage. Oltaem sip i no save pas long ples ya from we aes i kavremap gud. Be long 2007, hem i faswan taem long histri we ol sip oli save pas from we win mo solwota i kam hot moa nao aes i no moa fulap tumas long ples ya. Wan saentis we i wok blong stadi long sno mo aes long Yunaeted Stet, i talem se: “Samting we yumi luk long yia ya [2007] hem i stret wetem ol ripot we oli talem se hot taem i stap kam longfala moa.”

Win We i Stap Raonem Wol —Wan Impoten Samting Blong Laef

Ol man oli talem se wan risen from wanem i gat jenis ya, hemia se win ya we i stap raonem wol hem i jenisim wok blong hem. Taem hot blong san i kasem wol blong yumi, i gat raonabaot 70 pesen blong hot ya we win, graon, mo solwota i holem. Hemia wan gudfala samting from we sipos win, graon, mo solwota i no holem hot ya, bambae wol blong yumi i kolkol we i kolkol (tempraja blong hem bambae i 18 digri Selsius aninit long siro). Afta we win, graon, mo solwota oli holem hot ya finis, oli lego hot ya i gobak antap long skae, hemia oli kolem infrared radiation. Fasin ya i mekem we wol ya i no kam hot bitim mak. Be taem i gat doti i go long win, wok ya we win i stap mekem, i jenis, from we ol doti ya oli blokem hot blong i no gobak antap long skae. Samting ya nao i save mekem we wol i kam hot moa.

I gat sam kaen gas we oli stap long win ya we i raonem wol, mo ol gas ya nao oli givhan long wok blong holem hot blong san mo lego hot ya i gobak long skae. Ol gas ya i gat carbon dioxide, nitrous oxide, mo methane, wetem smok we i kamaot long solwota. Be long ol 250 yia we oli pas, ol gas ya long win we i raonem wol, i kam plante we plante tumas. Samting ya i kam antap moa afta we ol man oli stat wokem ol bigbigfala faktri mo oli stat yusum moa ol samting olsem jakol mo oel. Wan narafala samting we i mekem ol gas blong win ya we i raonem wol i kam plante moa, hemia from namba blong ol anamol we ol man oli stap fidim blong oli kakae. Sitsit blong ol anamol ya i sakem plante tumas methane mo nitrous oxide i go long win. Be sam man blong hae save oli talem se i gat sam narafala risen from wanem wol i stap kam hot moa, mo oli talem se samting ya i stat finis bifo we ol man oli wokem ol samting ya we oli stap afektem hot blong wol.

?Hemia Wan Jenis We i Hapen Oltaem Nomo Long Wol?

Sam man oli no agri se i fol blong ol man nao we wol i stap kam hot moa. Olgeta ya oli talem se longtaem finis i kam, wol i stap wok olsemia. Oli talem se plante milian yia bifo, i bin gat taem we aes i kavremap plante haf blong wol, oli kolem ol taem ya se ol yia blong aes, mo wol i no hot olsem naoia. Mo oli talem se i bin gat taem tu we wol i bin hot moa. Blong pruvum samting ya oli tokbaot kantri ya Grinlan, we tede hem i kolkol tumas, be longtaem bifo i bin gat gras mo ol tri blong hot ples we oli gru long kantri ya. Be ol man blong hae save oli luksave wan samting, se taem oli traem faenemaot moa long saed blong tempraja blong wol long ol taem bifo we bifo olgeta, be oli no rili save faenemaot se i olsem wanem.

?Ale, wanem nao we maet i jenisim tempraja blong wol ya moa i bitim ol wok blong man? I gat plante narafala samting we ol man oli tokbaot. Wan, hemia sam samting long san we long Inglis oli kolem sunspots mo solar flares, we ol man oli talem se oli save jenisim amaon blong hot we san i stap sakem. Antap long hemia, rod we wol i stap folem blong goraon long san i stap jenis oltaem, mo i tekem plante taosen yia blong mekem ol jenis ya, samting ya tu i mekem se sam samtaem wol i stap klosap moa long san. Mo tu, i gat das blong ol volkeno, mo rod blong solwota blong goraon long wol, hemia tu i save jenis.

Ol Man Oli Traem Wokem Weta

Sipos tempraja blong wol i stap kam antap—nomata wanem risen blong hem—?samting ya bambae i mekem wanem long yumi mo long wol ya? I hadwok blong talem stret se wanem i save hapen from jenis ya. Be tede, ol man blong hae save oli wokem ol nambawan kompiuta, we insaed long ol kompiuta oli putum ol program we oli givhan long olgeta blong talem se weta bambae i olsem wanem. Long ol program ya ol man oli putum save long saed blong ol samting we oli wokem weta, save long saed blong ol loa we oli kontrolem ol samting raonabaot long yumi, mo ol narafala samting we i stap hapen raonabaot long wol we i afektem weta.

Ol man oli no save bos long weta we i stap long wol be oli save yusum ol program ya long kompiuta blong faenemaot wanem bambae i hapen sipos i gat ol narakaen jenis long weta. Eksampol, insaed long kompiuta oli save mekem olsem we san i kam hot moa, nao kompiuta bambae i soem long olgeta se hot blong san ya bambae i mekem wanem long aes we i stap long not mo saot blong wol, olsem wanem long tempraja blong win mo solwota, hamas smok i kamaot long solwota, presa blong win bambae i olsem wanem, bambae i mekem wanem long ol klaod, win, mo ren tu, evri samting ya oli mekem insaed long kompiuta nomo. Oli save faenemaot tu se taem wan volkeno i bosta mo i sakem asis blong hem, samting ya i save mekem wanem long weta. Oli save faenemaot se weta bambae i olsem wanem sipos namba blong ol man long wol i kam antap, mo sipos oli katem plante tri, mo fasin blong man blong yusum graon, mo ol jenis long gas we i stap raonem wol. Ol man blong hae save oli wantem tumas blong mekem we ol program ya long kompiuta oli kam gud moa, we oli naf moa blong talemaot samting we i save hapen long weta blong yumi.

?Ol program ya we man nomo i wokem oli rili talem samting we i stret? Hemia i dipen sipos ol save we man i putum i go insaed long ol program ya oli stret save, mo i dipen tu long hamas save we ol man oli putum long kompiuta. Ol save we oli putum long ol kompiuta ya oli save soemaot weta we i jenis smol nomo no weta we i jenis bigwan we i save mekem wan disasta i hapen. Be wan niuspepa (Science) i talem se weta blong yumi long wol samtaem “hem i save mekem samting we yumi sek long hem.” Wan jenis we i hapen finis mo we i mekem ol man blong weta oli sek bigwan, hemia taem bigfala aes we i stap long Not blong wol i ronaot long wan spid we i hareap tumas. Nating sipos ol lida blong wol ya oli gat smol save nomo se wanem frut bambae i kamaot from ol samting we man i stap mekem naoia, mo wanem frut i save kamaot tu sipos man i no mekem wan samting naoia, hemia i sud naf finis blong pulum olgeta blong oli tekem sam desisen naoia we i save mekem ol trabol blong tumora oli no kam bigwan tumas.

Grup blong ol man blong hae save (IPCC) i tingbaot samting ya, ale oli mekem tes long sikis defren kompiuta we oli gat program blong soemaot weta. Oli traem faenemaot wanem i save hapen sipos ol man oli no lukaot gud long ol samting we oli stap sakem i go long win we i raonem wol. Oli traem faenemaot wanem i save hapen sipos ol man oli gohed nomo folem fasin we oli stap mekem naoia. Mo oli traem faenemaot wanem i save hapen sipos ol gavman oli putum ol strong loa blong blokem man blong sakem doti olbaot. Wanwan long ol traem ya we oli mekem long kompiuta i soemaot defdefren samting we i save kamaot long weta. Folem samting we oli faenemaot, oli tokbaot plante defdefren loa we ol gavman oli save stanemap long saed ya. Sam long ol loa ya mo sam jenis we oli wantem mekem, hemia blong blokem man blong oli no yusum tumas ol samting we oli sakem doti long win (ol doti we oli kamaot long jakol mo oel), putum bigfala faen long man we i brekem ol loa long saed ya, yusum moa ol paoa olsem lektrik we i kamaot long niuklia, mekem ol mesin mo folem ol fasin we oli save mekem graon, wota, mo win i stap klin.

?Man i Save Trastem Save We Ol Kompiuta Ya Oli Soemaot?

Sam man we oli jikim ol program ya we ol man blong hae save oli wokem, oli talem se ol program ya oli stanap long “ol save we oli smol tumas,” mo “i gat sam narafala save long saed blong weta we ol program ya oli no holem.” Oli talem tu se kompiuta i stap givim ol risal we oli defdefren. Wan man blong hae save we i joen long storian blong grup ya (IPCC) i talem se: “Sam long yumi we oli mekem wok ya blong faenemaot mo kasem save weta blong yumi we i no isi nating blong kasem save long hem, oli harem se wok ya i bigfala tumas i bitim save blong olgeta, ale oli no moa sua sipos yumi man yumi naf blong save gud ol wok blong weta, mo sipos yumi naf blong kasem save from wanem weta i olsem.”a

Be sam man oli tok se sipos yumi no tekem aksen from we yumi gat tingting se ol ripot ya oli no sua, be yumi stap pleplei wetem fiuja blong yumi. Ol man ya oli talem se, sipos bigfala trabol i kamaot long wol ya, bambae yumi talem wanem taem ol pikinini blong yumi oli askem yumi se from wanem yumi no bin mekem wan samting. Maet ol program ya long kompiuta oli soemaot samting we i tru, no maet oli no tru, be i klia finis se wol ya i stap long trabol. Ol man oli spolem wol ya taem oli sakem ol doti long win mo graon, oli katemdaon ol tri mo bus blong bildim ol bigfala taon, mo plante kaen anamol, tri, mo flaoa oli lus evriwan finis. Hemia sam samting we man i no save agiu long hem se i tru no i giaman, from we i klia nomo blong man i luk.

Wetem save we yumi gat finis, ?yu ting se olgeta man long wol, evriwan bambae oli rere blong jenisim fasin blong laef blong olgeta blong sevem naesfala hom blong yumi, mo blong sevem yumi ol man tu? Mo tu, sipos wok blong man nao i stap mekem se win mo solwota i kam hot moa, be hemia i min se yumi mas mekem jenis naoia, yumi no mas ting se i gat plante handred yia yet blong mekem jenis. Ating yumi save talem tu se blong mekem jenis long saed ya, man i mas lukluk long sam long ol stamba risen we i mekem se i gat plante problem i kamaot long wol—hemia fasin we man i wantem tumas samting, man i tingbaot hem wan nomo, man i no gat save, gavman i no mekem gud wok blong hem, mo fasin we ol man oli no wantem save long saed blong ol problem we i stap hapen. ?I tru se i gat rod yet blong jenisim ol samting ya no hemia wan drim nomo? ?Sipos hemia wan drim nomo, i min se fiuja blong yumi i nogud? Bambae yumi tokbaot kwestin ya long nekis haf.

[Futnot]

[Bokis/Tok blong pija long pej 5]

?OLSEM WANEM BLONG FAENEMAOT TEMPRAJA BLONG WOL?

Tingbaot se yu stap long wan bigfala rum, ale yu wantem save tempraja blong hem. ?Bambae yu mekem olsem wanem? ?Bambae yu putum samting blong makem tempraja (thermometer) long wanem ples long rum ya? I nogud blong putum samting blong makem tempraja long wan ples we i hae tumas from we win we i hot, oltaem hem i stap go antap. I min se win we i stap klosap long siling blong rum ya bambae i hot moa i bitim win we i stap klosap long floa. Mo tu i nogud blong putum samting ya klosap long wan windo, long ples we san i save kilim, mo i nogud tu blong putum long ples we i dak tumas we i no gat san nating. Yu mas tingbaot kala blong ples we yu putum samting ya tu, from we kala blak i pulum hot moa i bitim kala waet.

Taswe yu mas gat plante samting ya blong makem tempraja, we bambae yu save putum wanwan long defdefren ples long rum ya. Ale taem yu karem ol defdefren namba blong tempraja blong ol defdefren ples insaed long rum ya, yu save faenemaot medel namba, se hem i wanem. Be i no naf blong mekem samting ya wan taem nomo, from we evri dei mo evri manis, weta i jenis. Taswe sipos yu wantem kasem stret namba blong tempraja we i stap long rum ya, yu mas gohed blong mekem samting ya i no long wan manis nomo be blong plante manis lelebet. !Hemia long saed blong wan rum nomo, be tingbaot sipos man i wantem mekem samting ya long fulwol ya blong faenemaot tempraja blong graon, win, mo solwota! Ating bambae i hadwok tumas blong kasem stret tempraja. Nating se i no isi, i impoten tumas blong faenem tempraja olsem, from we hem i givhan long ol man blong oli save wanem ol jenis we oli stap kamaot long weta.

[Credit Line]

NASA photo

[Bokis blong pija long pej 6]

?NIUKLIA PAOA NOMO I ROD YA?

Ful wol i yusum moa paoa blong lektrik naoia i bitim olgeta taem bifo. Sam gavman oli stap tingting blong yusum niuklia paoa blong wokem lektrik from we fasin ya blong bonem oel mo jakol i stap sakem olkaen gas i go long win, we ol gas ya oli stap holem hot blong san. Oli ting se rod ya blong niuklia i moagud from we i no sakem rabis gas long win. Be niuklia paoa tu i save mekem trabol i kamaot.

Franis i wan long olgeta kantri long wol we i dipen plante long niuklia paoa blong wokem lektrik blong hem. Wan niuspepa (International Herald Tribune) i talem se, evri yia ol enjin blong niuklia paoa blong Franis oli yusum moa long 19 bilian kiubik meta blong wota blong stap kolkol. Long hot taem blong yia 2003, hot wota we i stap kamaot long ol enjin blong wokem lektrik long Franis, klosap nomo i mekem we ol reva oli kam hot tumas nao i putum denja long win, wota, anamol mo ol narafala laef samting. From samting ya oli mas satem daon sam stesen blong niuklia paoa. Problem ya i save kam moa nogud sipos wol ya i stap kam hot moa.

Man ya, David Lochbaum, we wok blong hem i blong lukaot long ol stesen blong niuklia paoa mo hem i memba blong wan grup blong ol saentis (Union of Concerned Scientists) i talem se: “Fastaem, yumi mas winim problem blong saed long jenis long weta, ale biaen yumi save gat niuklia paoa.”

[Bokis/Map blong pija long pej 7]

OL DISASTA BLONG 2007 WE OLI KAMAOT FROM WETA

Long yia 2007, i gat 14 disasta we i mekem se ofis blong Yunaeted Neson (United Nations Office for the Coordination of Humanitarian Affairs) i mas askem ol kantri blong wol blong givhan. Long 2005 finis, i gat 10 disasta we i mekem se Yunaeted Neson i mas askem help blong narafala kantri. Be long 2007 ya ol disasta oli kam antap, ale Yunaeted Neson i mas askem plante help moa. Long ples ya i gat wan lis blong sam long ol disasta ya we oli hapen long 2007. Taem yu ridim ol ripot ya, i gud blong tingbaot se plante ples we ol disasta ya oli kasem olgeta, oli no stap kasem disasta olsem oltaem.

◼ Briten: Bitim 350,000 man oli kasem trabol from bigfala wota we i ron long ples blong olgeta. Lastaem we ol man ya oli bin luk bigfala wota olsem, hem i bitim 60 yia finis. Long Inglan mo Wels i gat plante tumas ren long manis Mei go kasem Julae. Long yia 1766 we oli stat blong raetemdaon namba blong ren we i foldaon, kam kasem tede, i no gat wan taem we i gat bigfala ren olsem long trifala manis ya.

◼ Wes Afrika: Bigfala wota we i ron long ples ya i mekem trabol long 800,000 man we oli stap long 14 kantri blong Wes Afrika.

◼ Lesoto: Ples i hot tumas mekem se i gat draetaem we i spolem ol garen blong ol man long kantri ya. Samwe long 553,000 man oli nidim kakae we narafala kantri i sanem i kam.

◼ Sudan: Bigbigfala ren we i foldaon long ples ya i spolem ol haos blong 150,000 man. Klosap 500,000 man oli kasem help blong narafala kantri.

◼ Madagaska: Ol strongfala hariken mo bigfala ren oli spolem gud aelan ya. I gat 33,000 man oli mas muvaot long haos blong olgeta, mo ol garen blong 260,000 man i lus.

◼ Not Koria: I gat samwe 960,000 man we oli trabol bigwan from bigfala wota we i ron, we i mekem se graon i brok, mo sofmad i ron bigfala.

◼ Banglades: Bigfala wota i ron mo i mekem trabol long 8.5 milian man mo i kilim i ded bitim 3,000 man wetem 1.25 milian anamol we man i stap fidim blong kakae. Klosap 1.5 milian haos oli brobrok no oli lus olgeta.

◼ India: Bigfala wota i ron long ples ya tu mo i mekem trabol long 30 milian man.

◼ Pakistan: Bigfala ren we hariken i karem i kam long kantri ya i mekem we 377,000 man oli muvaot long haos blong olgeta mo plante handred man oli ded.

◼ Bolivia: Bitim 350,000 man oli trabol bigwan from bigfala wota we i ron, mo 25,000 man oli muvaot long ples blong olgeta.

◼ Meksiko: Bigfala wota i ron long ples ya, mo klosap 500,000 man oli lusum haos blong olgeta, mo bitim wan milian man i trabol bigwan.

◼ Dominikan Ripablik: Bigbigfala ren we i foldaon longtaem long ples ya i mekem wota i kam antap mo graon i brok tu, mo 65,000 man oli mas muvaot long ples blong olgeta.

◼ Yunaeted Stet: Ol bigbigfala faea we oli bonem ol bus long drae ples long saot blong Kalifonia oli mekem we 500,000 man oli mas ronwe long hom blong olgeta.

[Credit Line]

Based on NASA/Visible Earth imagery