Wachtowa ONLAIN LAIBRI
Wachtowa
ONLAIN LAIBRI
Bileez Kriol
  • BAIBL
  • POBLIKAYSHANZ
  • DI MEETIN DEHN
  • bt chap. 8 pp. 60-67
  • Di Kangrigayshan “Mi Injai Pees fi Wahn Wail”

No veedyo avaylabl fi dis.

Sari, wahn ero hapm wen di veedyo mi-di load op.

  • Di Kangrigayshan “Mi Injai Pees fi Wahn Wail”
  • Gi Wahn Gud Witnis Bowt Gaad Kingdom
  • Lis a Sobhedin
  • Ada Infamayshan
  • “Wai Yu Di Persikyoot Mi?” (Aks 9:1-5)
  • “Saal, Mi Brada, di Laad Jeezas . . . Sen Mi” (Aks 9:6-17)
  • Saal Mi Staat tu “Preech Bowt Jeezas” (Aks 9:18-30)
  • “Lata Dehn Staat tu Bileev” (Aks 9:31-43)
  • Jeezas Chooz Saal
    Laan Fahn Peepl Eena di Baibl
  • Dayvid ahn Saal
    Laan Fahn Peepl Eena di Baibl
Gi Wahn Gud Witnis Bowt Gaad Kingdom
bt chap. 8 pp. 60-67

CHAPTA 8

Di Kangrigayshan “Mi Injai Pees fi Wahn Wail”

Paal, hoo yoostu persikyoot Kristyanz, geh fi bee wahn zelos preecha a di gud nyooz

Dis chapta bays pahn Aks 9:1-43

1, 2. Weh Saal mi plan fi goh du da Damaskos?

DEHN mi ga wahn groop a man weh mi-di goh da Damaskos fi du sohnting eevl. Dehn mi hayt Jeezas disaipl dehn soh moch dat dehn mi-di plan fi foas dehn owta dehn hows, tai dehn op, ahn shaym dehn. Ahn dehn jreg dehn fronta di Jooish Sopreem Koat soh dat dehn ku geh ponish.

2 Saal, di leeda a di groop, mi don involv eena wahn merda.a Hihn mi wach wen di ada man dehn weh mi deh wid ahn stoan tu det wan a Jeezas faytful disaipl—Steeven. (Aks 7:57–8:1) Saal neva hapi jos di persikyoot Jeezas disaipl dehn da Jeroosalem, bot hihn mi aalso mek it ih bizniz fi fain ahn persikyoot ada Kristyanz fahn ada sitiz. Saal plan da-mi fi kompleetli dischrai di daynjaros rilijos groop weh dehn kaal “Di Way.”—Aks 9:1, 2; reed di baks weh naym “Di Atariti Weh Saal Mi Ga da Damaskos.”

3, 4. (a) Weh mi hapm tu Saal? (b) Weh kweschanz wi wahn diskos?

3 Sodn-wan, wahn brait lait flash rong Saal. Di man dehn weh mi-di chravl lang wid ahn si di lait ahn dehn mi soh sopraiz dat dehn neva noa weh fi seh. Saym taim Saal gaahn blain, ih jrap da grong, an ih hyaa wahn vais fahn hevn seh: “Saal, Saal, wai yu di persikyoot mi?” Saal mi shak, soh ih aks: “Da hoo yoo, Laad?” Saal mi kyaahn bileev weh dehn ansa ahn: “Ai da Jeezas, di wan weh yoo di persikyoot.”—Aks 9:3-5; 22:9.

4 Mek wi diskos dehnya kweschan: Weh wi ku laan fahn weh Jeezas mi tel Saal? How wee ku benifit wen wi stodi bowt wen Saal mi geh fi bee wahn Kristyan? Weh wi ku laan fahn how di kangrigayshan mi yooz di taim a pees weh dehn mi ga afta Saal mi geh fi bee wahn Kristyan?

DI ATARITI WEH SAAL MI GA DA DAMASKOS

How Saal mi geh di atariti fi ares Kristyanz da wahn farin siti? Di Jooish Sopreem Koat ahn di hai prees mi ga atariti oava di Jooz, noh mata wehpaat dehn deh. An ih luk laik di hai prees mi aalso ga di atariti fi gi aadaz fi sen kriminalz da Jeroosalem fi dehn koat kays. Soh di eldaz fahn di sinagag dehn da Damaskos wuda du weh di letaz fahn di hai prees seh fi du rait away.—Aks 9:1, 2.

Di Roamanz mi don gi di Jooz di atariti fi joj dehn oan leegal kays. Dat da di reezn wai “faiv difrent taim, di Jooz lash [Paal] 39 taimz.” (2 Kor. 11:24) Di buk a 1 Maccabees aalso menshan dat wahn leta fahn wahn Roaman ofishal tu Ptolemy VIII a Eejip eena 138 B.C.E mi seh: “If sohn man weh gi chrobl kohn tu unu fahn [Judeeya], sen dehn tu Saiman di hai prees soh dat hihn ku ponish dehn akaadn tu fi dehn laa.” (1 Macc. 15:21) Eena 47 B.C.E, Joolyos Seeza mi taak bowt di atariti weh di hai prees dehn mi ga ahn di rait weh dehn mi ga fi joj eni mata weh ga fi du wid Jooish kostomz.

“Wai Yu Di Persikyoot Mi?” (Aks 9:1-5)

5, 6. Weh wi ku laan fahn weh Jeezas tel Saal?

5 Wen Jeezas mi stap Saal pahn di road kloas tu Damaskos, Jeezas neva aks ahn: “Wai yu di persikyoot mi disaiplz?” Insted, ih mi aks ahn: “Wai yu di persikyoot [mee]?” (Aks 9:4) Dis shoa wi dat wen Jeezas disaipl dehn di sofa, da laik if Jeezas di sofa tu.—Mach. 25:34-40, 45.

6 If yoo di goh chroo wahn chraiyal er persikyooshan bikaaz yu da wan a Jeezas falowaz, yu ku bee shoar dat Jehoava ahn Jeezas di si weh yu di goh chroo. (Mach. 10:22, 28-31) Da chroo, Jehoava mait noh tek weh di prablemz weh yu di fays rait away. Bot, memba weh mi hapm wen dehn mi stoan Steeven tu det? Ahn memba wen Saal mi jreg owt di disaipl dehn fahn owta dehn oan hows da Jeroosalem? (Aks 8:3) Jeezas neva stap non a dehndeh ting fahn hapm. Bot, Jehoava ahn Jeezas mi gi Steeven ahn di ada disaiplz di help ahn schrent weh dehn mi need fi stay faytful.

7. Weh yu mos du fi help yu bayr op wen yu di fays persikyooshan?

7 Weh yu mos du fi bayr op wen yu di fays persikyooshan? (1) Mek op yu main fi stay laayal, noh mata weh hapm. (2) Aks Jehoava fi help yu. (Fil. 4:6, 7) (3) If sohnbadi du yu sohnting bad, lef it eena Gaad han. (Roam. 12:17-21) (4) Chros dat Jehoava wahn gi yu di schrent fi bayr op til hihn si dat da di rait taim fi tek weh di chraiyal.—Fil. 4:12, 13.

“Saal, Mi Brada, di Laad Jeezas . . . Sen Mi” (Aks 9:6-17)

8, 9. How Ananaiyas mi feel bowt ih asainment?

8 Afta Jeezas ansa Saal kweschan, “Da hoo yoo, Laad?” Jeezas mi tel ahn: “Get op ahn goh da di siti, ahn wahn man wahn tel yu weh fi du.” (Aks 9:6) Sins Saal mi blain, di man dehn weh mi deh wid ahn mi kehr ahn da Damaskos. Rait deh, Saal mi pray an ih mi faas fi chree dayz. Meenwail, Jeezas mi taak bowt Saal tu Ananaiyas, wahn Kristyan weh “aala di peepl weh mi liv deh mi taak gud bowt.”—Aks 22:12.

9 Yoo ku imajin how Ananaiyas mosi mi feel? Tink bow dis. Jeezas, di Hed a di kangrigayshan, mi-di taak dairekli tu hihn, an ih chooz ahn fi wahn speshal asainment! Jeezas tel ahn dat hihn da-mi di wan weh mi haftu goh taak tu Saal. Da chroo, dis da wahn speshal asainment, bot da wahn fraitnin wan tu. Soh Ananaiyas tel ahn: “Laad, lata peepl tel mi bowt dis man, bowt aala di kruwil tingz ih du tu yu hoali peepl da Jeroosalem. Ahn hihn ga atariti fahn di cheef prees dehn fi ares aala dehn wan weh bileev eena yoo.”—Aks 9:13, 14.

10. Weh wi laan bowt Jeezas fahn di way how hihn mi chreet Ananaiyas?

10 Jeezas neva skoal Ananaiyas wen Ananaiyas tel ahn how ih mi feel bowt Saal. Insted, ih mi giv ahn gud inschrokshanz bowt weh fi du, an ih mi kain tu ahn wen ih eksplayn tu ahn wai ih giv ahn da asainment. Dis da weh Jeezas mi seh bowt Saal: “Ah don chooz dis man fi bayr witnis eena mai naym tu di nayshanz, tu di king dehn, ahn tu di peepl a Izrel. Kaaz Ai wahn shoa ahn playn-wan humoch tingz ih wahn haftu sofa eena mai naym.” (Aks 9:15, 16) Ananaiyas mi obay Jeezas an ih hori gaahn du weh Jeezas koman ahn fi du. Ih gaahn luk fi Saal an ih tel ahn: “Saal, mi brada, di Laad Jeezas, weh mi apyaa tu yu pahn di road wen yu mi-di kohn lang di way, sen mi soh dat yu ku si agen ahn geh ful op a hoali spirit.”—Aks 9:17.

11, 12. Weh wi laan fahn di akonk bowt Jeezas, Ananaiyas, ahn Saal?

11 Wi laan lata tingz fahn di akonk bowt Jeezas, Ananaiyas, ahn Saal. Fi egzampl, wi laan dat Jeezas di dairek di preechin werk, jos laik weh ih mi pramis ih wahn du. (Mach. 28:20) Aalso, Jeezas noh taak tu wee di saym way ih mi taak tu Ananaiyas ahn Saal, bot hihn di dairek di preechin werk chroo di faytful ahn waiz slayv. (Mach. 24:45-47) Di Govanin Badi in chaaj fi sen owt poblishaz ahn painyaaz fi fain peepl weh waahn laan moa bowt Jeezas. Laik weh wi laan eena chapta sevn, wahn lata dehnya peepl pray fi mek Gaad help dehn, ahn noh lang afta dat Jehoava Witnisiz goh preech tu dehn.—Aks 9:11.

12 Ananaiyas mi aksep ih asainment an ih mi geh bles bikaaz ih obay. Yoo obay di koman fi gi wahn gud witnis bowt Gaad Kingdom, eevn if ih mek yu feel nervos? Som a wi feel nervos ahn frayd wen wi preech tu peepl weh wi noh noa. Ada bradaz ahn sistaz fain it haad fi preech tu peepl da dehn bizniz plays, pahn di schreet, oava di foan, er chroo letaz. Ananaiyas mi geh di korij fi preech tu Saal, ahn hihn mi ga di privilij fi help Saal geh di hoali spirit.b Ananaiyas mi ga sokses bikaaz ih mi chros Jeezas an ih mi si Saal az ih fyoocha brada. Saym way soh, jos laik Ananaiyas, wi ku chros dat Jeezas da di wan weh di dairek di preechin werk. Aalso, wi need fi shoa peepl dat wi kay bowt dehn, wi waahn put wiself eena fi dehn sichuwayshan, an wi waahn si dehn az wi fyoocha bradaz ahn sistaz.—Mach. 9:36.

Saal Mi Staat tu “Preech Bowt Jeezas” (Aks 9:18-30)

13, 14. Weh yu ku laan fahn Saal egzampl if yu di stodi di Baibl ahn yu noh geh baptaiz yet?

13 Di tingz weh Saal mi laan mi moov ahn fi noh ways taim ahn fi mek di chaynjiz eena ih laif. Soh afta ih staat tu si agen, ih geh baptaiz an ih staat meet wid di kangrigayshan da Damaskos. Bot dat da neva aal weh hihn mi du. Di Baibl seh dat “rait away ih gaan da di sinagag dehn fi preech bowt Jeezas; an ih mi-di preech dat Jeezas da Gaad Son.”—Aks 9:20.

14 Yoo di stodi di Baibl bot yu noh baptaiz yet? Maybi yu ku bee laik Saal ahn noh ways taim fi aplai weh yu di laan ahn mek chaynjiz eena yu laif. Da chroo, Saal mi witnis wahn mirakl weh Jeezas mi du, ahn dat mi toch ih haat. Fi shoar dis mi moov ahn fi geh baptaiz. Bot ada peepl mi geh fi si sohn mirakl weh Jeezas mi du tu. Fi egzampl, wahn groop a Farisee mi wach wen Jeezas mi kyoar wahn man wid wahn kripl han. Ahn lata Jooz mi noa dat Jeezas mi rezorek Lazaros. Stilyet, wahn lata dehn neva kay fi fala Jeezas, ahn som a dehn mi eevn deh gens ahn. (Maak 3:1-6; Jan 12:9, 10) Bot Saal da neva laik dehn. Wai Saal kuda mi mek chaynjiz wail adaz neva waahn chaynj? Hihn kuda mi du dis onli bikaaz hihn mi ga moa rispek fi Gaad dan fi man, ahn bikaaz ih mi reeli tankful fi di mersi weh Jeezas mi shoa ahn. (Fil. 3:8) Soh, weh wi laan fahn Saal egzampl? If wi noh di preech di gud nyooz er if wi noh baptaiz yet, wi noh waahn notn hoal wi bak fahn du dehnya ting ahn reech wi goal.

15, 16. (a) Weh Saal mi du wen ih gaan da di sinagag dehn? (b) How di Jooz da Damaskos mi rispan?

15 Yoo ku picha how di peepl mosi mi gaan aan wen dehn si Saal staat tu preech bowt Jeezas da di sinagag dehn? Som a dehn mi soh shak ahn beks dat dehn aks: “Dis da noh di saym man weh yoostu persikyoot dehn wan eena Jeroosalem weh kaal pahn Jeezas naym?” (Aks 9:21) Wen Saal mi eksplayn wai hihn mi chaynj ih atichood bowt Jeezas, “hihn mi-di proov dat Jeezas da di Krais.” (Aks 9:22) Bot eevn if wi chrai eksplayn sohnting az gud az pasabl, wi mait stil kyaahn kanvins evribadi. Ih haad fi chaynj peepl weh prowd er di tinkin a peepl weh liv dehn laif akaadn tu chradishan. Bot Saal neva giv op, hihn mi kantinyu preech.

16 Chree yaaz layta, di Jooz da Damaskos stil mi deh gens Saal, ahn dehn mi-di plan fi kil ahn anaal. (Aks 9:23; 2 Kor. 11:32, 33; Gal. 1:13-18) Wen Saal mi fain owt bowt di Jooz plan, hihn mi mek op ih main fi lef di siti widowt kaal tu moch atenshan. Look mi seh dat joorin di nait, “ih [Saal] disaipl dehn” mi help ahn eskayp chroo wahn windo eena di waal. (Aks 9:25) Soh, di skripcha proov dat eevn doa peepl mi deh gens ahn, som peepl mi did rispan tu di gud nyooz ahn geh fi bee Kristyan.

17. (a) How sohn peepl rispan wen dehn hyaa di mesij fahn di Baibl? (b) Weh wi shuda kantinyu du, ahn wai?

17 Wen yoo mi fers staat tel yu frenz ahn famili bowt di tingz yu mi laan fahn di Baibl, yu praabli mi ekspek dehn fi aksep er bileev weh yu di tel dehn bikaaz weh di Baibl seh mek sens. Ih ku bee dat som a dehn mi aksep di mesij, bot noh aala dehn. Maybi som a yu famili membaz mi eevn ton gens yu. (Mach. 10:32-38) Bot, az yu kantinyu laan fi bee wahn beta teecha a di Baibl ahn werk haad fi set wahn gud egzampl az wahn Kristyan, dehn wan weh mi ton gens yu mait chaynj dehn tinkin.—Aks 17:2; 1 Peet. 2:12; 3:1, 2, 7.

18, 19. (a) Weh mi hapm wen Baarnabas mi difen Saal? (b) How wi ku kapi Baarnabas ahn Saal egzampl?

18 Wi ku andastan wai di disaipl dehn neva bileev dat Saal da-mi wahn Kristyan wen ih mi reech Jeroosalem. Bot wen Baarnabas mi difen Saal, ih mi help di ada apasl dehn fi bileev dat Saal da-mi reeli wan a Jeezas disaipl. Soh, dehn mi aksep Saal ahn hihn mi stay wid dehn fi wahn lee wail. (Aks 9:26-28) Saal mi kyaaful wen ih mi preech, bot dat neva meen dat hihn mi shaym bowt di gud nyooz. (Roam. 1:16) An eevn doa hihn yoostu kruwil ahn persikyoot di Kristyanz da Jeroosalem, ih mi shoa korij wen ih mi preech. Wen di Jooz da Jeroosalem mi hyaa dat Saal, di wan weh mi wahn help dehn geh rid a aala di Kristyanz, mi ton wan a Jeezas falowaz, dehn mi bloo beks! Soh dehn disaid fi kil ahn. Di Baibl seh dat “wen di bradaz geh fi fain owt bowt dis, dehn kehr ahn da Seezareeya, ahn den dehn sen ahn da Tarsos.” (Aks 9:30) Saal ahn di Kristyan kangrigayshan mi benifit bikaaz hihn mi obay di dairekshan weh Jeezas mi giv ahn chroo di bradaz.

19 Baarnabas mi kain, ahn hihn da-mi di wan weh mi help Saal. Fi shoar dis mi mek Saal ahn Baarnabas ga wahn kloas frenship. Yoo shoa di saym kainis laik Baarnabas? Yoo wilin fi help di nyoo poblishaz eena di kangrigayshan, preech wid dehn, ahn help dehn geh kloasa tu Jehoava? If yu du dat, yu wahn geh lata blesinz. If yu da wahn nyoo poblisha, yoo aksep di help weh adaz di gi yu, jos laik Saal? Wen yu werk lang wid bradaz ahn sistaz eena servis weh ga lata ekspeeryens ahn weh spirichwali machoar, ih wahn help yu bee wahn beta teecha a di gud nyooz. Yu wahn aalso bee hapiya, ahn yu wahn ga sohn kloas frenship weh wahn laas fareva.

“Lata Dehn Staat tu Bileev” (Aks 9:31-43)

20, 21. How Gaad servants eena di paas ahn tudeh mek gud yoos a di pees weh dehn injai fi wahn wail?

20 Afta Saal mi geh fi bee wahn disaipl an eskayp Jeroosalem, “di Kristyanz eena di ayrya a Judeeya, Gyalilee, ahn Samayrya mi injai pees fi wahn wail.” (Aks 9:31) How di disaiplz mi yooz da taim a pees? (2 Tim. 4:2) Di akonk seh dat dehn mi “groa schrang.” Di apasl dehn ahn di ada rispansabl bradaz mi help bil op di fayt a di disaiplz ahn help di kangrigayshan fi “fyaa Jehoava an alow di schrent fahn di hoali spirit fi gaid di way dehn mi liv.” Fi egzampl, Peeta mi yooz da taim fi help schrentn di fayt a di disaiplz da Lida ahn Sharon. Ahn dis mi mek lata peepl weh liv deh staat tu bileev “eena di Laad.” (Aks 9:32-35) Di disaipl dehn neva alow werk er dehn persnal laif fi dischrak dehn fahn tek kyaa a wan anada ahn fahn preech di gud nyooz. Bikaaz a dat, “di amonk a disaiplz mi-di groa.”

21 Rong 1990, Jehoava Witnisiz fahn lata konchri mi geh fi “injai pees fi wahn wail.” Sohn govament weh yoostu persikyoot Jehoava servants fi yaaz mi looz dehn powa sodn-wan ahn dat mi mek it eeziya fi preech wehpaat di preechin werk mi deh anda ban. Towznz a Jehoava Witnisiz mi yooz dis apachooniti fi preech eena poblik, ahn wahn lata peepl mi geh fi lisn tu di gud nyooz.

22. How yu ku yooz di freedom weh yu ga rait now?

22 Weh yu di du wid di freedom weh yu gat? If yu liv eena wahn konchri wehpaat evribadi free fi praktis dehn rilijan, fi shoar Saytan wahn chrai temp yu fi spen moa taim di geh mateeryal tingz insteda serv Jehoava. (Mach. 13:22) Noh mek notn dischrak yu! Yooz di freedom ahn pees weh yu ga rait now fi gi wahn gud witnis bowt Gaad Kingdom ahn fi inkorij di kangrigayshan. Memba, yu sichuwayshan ku chaynj sodn-wan.

23, 24. (a) Weh wi laan fahn di akonk bowt Tabita? (b) Weh wi mek op wi main fi du?

23 Mek wi luk pahn di egzampl a wahn disaipl weh naym Tabita, er Dorkas. Shee mi liv da Japa, wahn tong weh noh tu faar fahn Lida. Shee da-mi wahn faytful sista. Ih mi yooz ih taim ahn di tingz ih mi ga fi “du wahn lata gud tingz ahn shee mi help poa peepl.” Bot sodn-wan shee mi geh sik an ih mi ded.c Wen Dorkas mi ded, di disaiplz da Japa mi soh sad, espeshali di wido dehn weh shee yoostu help. Wen Peeta mi reech wehpaat dehn mi-di geh fi shee badi redi fi beri, hihn mi du wahn mirakl weh di apasl dehn neva du bifoa. Peeta mi seh wahn pryaa den ih bring bak Tabita tu laif! Yoo ku imajin how di disaiplz ahn di wido dehn mosi mi feel wen dehn si dat Tabita mi alaiv? Dehnya ivent mosi mi schrentn dehn fayt fi di chraiyalz weh dehn mi wahn soon fays. Ahn di akonk tel wi dat “peepl aal chroo Japa mi hyaa bowt dis, ahn lata dehn staat tu bileev eena di Laad.”—Aks 9:36-42.

Wahn sista di gi flowaz tu wahn oalda sista weh sik.

How yu ku kapi Tabita fayt?

24 Wi laan too impoatant tingz fahn weh mi hapm tu Tabita. (1) Wi laif ku chaynj kwik-wan. Soh wans wi ga laif, ih veri impoatant fi ga wahn gud naym wid Gaad! (Eccl. 7:1) (2) Jehoava wahn kip ih pramis bowt di rezorekshan. Jehoava mi si aal di kain tingz weh Tabita mi du, an ih mi bles ahn. Saym way soh, hihn wahn memba aal weh wi du far ahn, an ih wahn rezorek wi if wi ded bifoa Armagedon kohn. (Heeb. 6:10) Soh, eevn if wi di goh chroo “bad taimz” er if wi di “injai pees fi wahn wail,” mek wi kantinyu gi wahn gud witnis bowt Jeezas.—2 Tim. 4:2.

SAAL DI FARISEE

Di “yong man weh mi naym Saal” weh geh menshan eena di akonk a Steeven eena di buk a Aks da-mi fahn Tarsos. Tarsos da-mi di kyapital a di Roaman siti a Silaisya. Tudeh wi noa da ayrya az paat a di sowt a Türkiye. (Aks 7:58) Wahn big amonk a Jooz mi liv eena da siti. Saal ihself mi rait: “Ah geh serkomsaiz ayt dayz afta Ah baan. Ah kohn fahn di nayshan a Izrel, fahn di chraib a Benjamin. Ai da wahn Heebroo ahn mai payrents da-mi Heebroo tu. Ai da-mi wahn Farisee weh mi fala di Laa.” Dat da praabli wai dehn mi rispek hihn wahn lat!—Fil. 3:5.

Saal di Farisee.

Saal mi kohn fahn wahn big siti weh mi faymos fi du bizniz, ahn da-mi di senta a di Greek kolcha. Bikaaz Saal mi groa op da Tarsos, hihn mi noa how fi taak di Greek langwij. An ih mi praabli geh ih baysik ejukayshan da wahn Jooish skool. Saal mi aalso laan fi mek tent, wahn chrayd weh lata peepl eena ih hoamtong mi noa fi du. Ih pasabl dat fan ih yong ih mi laan da chrayd fan ih pa.—Aks 18:2, 3.

Di buk a Aks aalso menshan dat Saal da-mi wahn Roaman sitizn. Ih ku bee dat wan a fi hihn ansestaz da-mi wahn Roaman sitizn. (Aks 22:25-28) Wee noh noa how dat mi hapm, bot wateva di kays, bikaaz dehn da-mi Roaman sitiznz, dehn da-mi impoatant peepl. Ahn bikaaz a ih bakgrong an ejukayshan, hihn mi andastan gud-wan chree difrent kolcha: Jooish, Greek, ahn Roaman.

Praabli, wen Saal mi rong 13 yaaz oal, hihn mi chravl da Jeroosalem, bowt 520 mailz fi kantinyu ih ejukayshan. Da Jeroosalem, hihn mi geh fi bee wahn styoodent a Gamalyel, wahn teecha weh di Farisee dehn mi rispek wahn lat.—Aks 22:3.

Wi ku seh dat di kaina ejukayshan weh Paal mi geh da-mi sohnting laik yooniversiti ejukayshan. Ih mi inklood teechinz a di Skripchaz ahn Jooish laa, ahn dehn mi haftu memoraiz dehn tu. Eni a Gamalyel styoodent weh mi mek gud proagres kuda mi ga wahn gud kareeya. Ahn, laik weh wi reed eena di Baibl, Saal da-mi wan a dehn. Hihn mi seh: “Ah mi werk haada eena di Jooish rilijan dan lata Jooz rong mai oan ayj, an Ah mi fala di chradishan a mi ansesta dehn wid aala mi haat.” (Gal. 1:14) Da saym zeel weh Saal mi ga fi Jooish chradishan da weh mek ih persikyoot di nyoo Kristyan kangrigayshan.

TABITA MI DU “LATA GUD TINGZ”

Tabita di gi wahn gif tu sohnbadi weh di bayg fi help.

Tabita da-mi wahn memba a di Kristyan kangrigayshan da Japa. Di ada disaiplz mi lov ahn bikaaz “shee mi du wahn lata gud tingz ahn shee mi help poa peepl.” (Aks 9:36) Jos laik lata Jooz weh liv da ayryaz wehpaat Jooz ahn peepl weh da noh Joo liv, Tabita mi ga too naym—wan da-mi Heebroo er Aramayik ahn di ada wan da-mi Greek er Latin. Ih Greek naym da-mi Dorkas an ih Aramayik naym da-mi Tabita, weh meen “Gazel.”

Ih luk laik Tabita mi geh sik ahn sodn-wan ih mi ded. Ih frenz mi fala di kostom a dehn taim ahn dehn wash ih badi bifoa dehn beri ahn. Den dehn put ih badi eena wahn opstayz room, maybi da fi shee oan hows. Dehn wuda naamali beri di persn di saym day ih ded er di neks day bikaaz ih ku geh veri hat da di Middle East. Bot di Kristyanz da Japa mi hyaa dat Peeta mi deh kloas bai da wahn tong weh naym Lida, bowt 11 mailz fahn Japa. Soh dehn disaid fi sen too man fi aks Peeta fi hori kohn. (Aks 9:37, 38) Wahn ekspert mi seh: “Ih mi kaman fi sen mesinjaz too bai too bikaaz da way wan mesinja ku si dat weh di ada wan di seh da chroo.”

Weh mi hapm wen Peeta reech? Di akonk seh: “Dehn kehr ahn opstayz; an aala di wido dehn gaan op tu ahn; dehn mi-di baal ahn shoa ahn aala di difrent kaina kloaz weh Dorkas mi mek wen shee mi alaiv.” (Aks 9:39) Wan a di tingz weh di bradaz ahn sistaz mi lov bowt Tabita da dat ih yoostu soa kloaz ahn roab fi dehn. Di akonk noh seh if shee mi pay fi mateeryal weh ih mi yooz er if ih mi onli du di werk. Wateva di kays, doh, dehn mi lov ahn bikaaz shee mi kain tu adaz an ih “mi help poa peepl.”

Peeta mosi mi feel fi di wido dehn wen hihn gaan da di opstayz room. Wahn ekspert weh naym Richard Lenski seh: “Dis mi veri difrent fahn di naizi wuman dehn weh mi-di baal owt lowd ahn di peepl weh mi-di play di floot da Jairos hows. Di way di peepl mi-di moan fi Tabita neva luk fayk laik dat.” (Mach. 9:23) Dehn mi reeli eena payn fi si dat dehn fren weh dehn lov wahn lat mi ded. Di Baibl noh menshan if shee mi ga wahn hozban, soh lata peepl bileev dat shee mi singl.

Wen Jeezas mi sen owt ih apasl dehn fi preech, ih mi gi dehn di powa fi “rayz op bak di ded.” (Mach. 10:8) Peeta mi don si Jeezas rezorek peepl, inkloodin Jairos daata, bot wi noh ga no proof dat wahn apasl mi eva du wahn mirakl laik dat bifoa. (Maak 5:21-24, 35-43) Peeta mi sen peepl owta di opstayz room ahn den ih pray haad. Aftawodz, Tabita mi oapm ih aiy ahn sidong. Jos imajin how hapi di Kristyanz mi hapi fi si dat dehn preshos sista weh dehn mi onli lov mi alaiv!—Aks 9:40-42.

a Reed di baks weh naym “Saal di Farisee.”

b Moas a di taim, onli di apasl dehn mi ga di powa fi gi adaz di gif dehn weh kohn fahn di hoali spirit. Eena dis kays, doh, ih mi difrent bikaaz Jeezas mi gi Ananaiyas di powa fi gi Saal di gif dehn weh kohn fahn di hoali spirit. Afta Saal mi geh fi bee wahn Kristyan, hihn neva kip kantak wid eni a di 12 apasl dehn fi wahn lang taim. Bot, moa dan laikli hihn mi-di preech joorin da taim. Soh Jeezas mi mek shoar dat Saal mi ga di powa weh ih mi need fi noh giv op eena ih asainment.

c Reed di baks weh naym “Tabita Mi Du ‘Lata Gud Tingz.ʼ”

    Bileez Kriol Poblikayshanz (2013-2025)
    Lag Owt
    Lag Een
    • Bileez Kriol
    • Shayr
    • Setinz
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kandishanz fi di Yoos a Dis Websait
    • Praivasi Palisi
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Lag Een
    Shayr