Än Jiowa we Kapas A Manau
Menlapen Pworaus Seni ewe Puken Kölün Kechü
EWE soufos Jeremaia a küna pwönütään ewe pworausen kapwüng a fen esilefeili ükükün 40 ier. Met meefien ena soufos lupwen a pwisin küna taloon ewe telinimw a echeni? Lon ewe kapasen le poputaan ewe puken Kölün Kechü lon ewe Septuagint lon fosun Krik, a apasa, “Jeremaia a motiu, kechiu me ngüngüres woon Jerusalem ren ei kölün kechiu.” Jeremaia a makkei ena puk lon 607 B.C.E. atun a chüen ffataffatöch an chechchemeni än ekkewe sounfiun Rom pwelli Jerusalem ükükün 18 maram, iwe, mwirin ra kenalo. Iwe, ewe puk a pwäralo ükükün watteen än Jeremaia letipeta. (Jeremaia 52:3-5, 12-14) Ese mwo fis lon uruwon aramas pwe emön a pwäralo ena ükükün watteen letipechou me letipeta fän iten eü telinimw.
Ewe puken Kölün Kechü a för seni küüküün nimachö köl. Ekkewe fachö, ir kölün kechiu; ewe animachöön eü iotek. Lon ekkewe fachö köl akkom, eü me eü wokisin a poputä ren eü me eü mesen mak lon tettelin ekkewe 22 mesen mak lon fosun Ipru. Inaamwo ika ewe animachöön köl a wor 22 wokisin mi poputä ren ekkewe 22 mesen mak, nge rese tettelöch.—Kölün Kechü 5:1.
‘MESEI A TTON REN KECHIU’
(Kölün Kechü 1:1–2:22)
“Iei esap chüen masou ewe telinimw Jerusalem mi ur ren aramas me lom. A fokun iteföüla me lein ekkewe mwü, nge iei a usun chök eman fefin mi mä pwülüan. I emon finesamol me lein ekewe telinimw, nge iei aramas ra nöuni amanau.” A ina ussun an a poputä än ewe soufos Jeremaia kölün kechiueiti Jerusalem. Ewe soufos a aweweei popun an a fis ena kitetter, a erä: “Ewe Samol mi Lapalap a atolonga lon riaföü pokiten chomongun an kewe tipis.”—Kölün Kechü 1:1, 5.
Lon kapas monomon, Jerusalem a ussun chök emön fefin mi mä pwülüwan, iwe, a eis: “Oupwe nenengeni o küna, ika mi wor och riaföü usun ei riaföü.” A iotek ngeni Kot ussun chon koputan kewe: “Kopwe apwüngüür usun ka apwüngüei pokiten ai kewe tipis meinisin. Üa ngüngü fän chomong, lelukei a apwangapwang.”—Kölün Kechü 1:12, 22.
Fän an riäfföü watte, Jeremaia a apasa: “A atatakisi pöchökülen Israel meinisin lon an song mi fokun watte. Esap mochen alisikich, lupwen chon oputach kewe ra feito. An lingeringeritikich a usun chök eu ekkei lon Israel mi kenala mettoch meinisin mi nom ünükün.” Ewe soufos a ngüngüres me pwäri alolloonun an letipeta ren an apasa: “Mesei a tton ren kechü, leuti a fokun weires. Letipeta a sasewu me lon lelukei pokiten feiengauen nei aramas, pwal pokiten än ekewe semirit me mönükol aiengau won alen ewe telinimw.” Pwal mwo nge ir mi pwerelo ünükkün ra mäirü, iwe, ra apasa: “Ifa usun, iei ewe telinimw ra aita ngeni pwe a unusen mürina, chon fanüfan ra pwapwaiti?”—Kölün Kechü 2:3, 11, 15.
Pölüen Kapas Eis Ussun Ekkeei Wokisin:
1:15—Ifa ussun Jiowa a “puri [nöün] aramas ussun eman a puri föün irän wain”? Lupwen ekkewe chon Papilon ra ataielo ewe telinimw mi ussun chök emön föpwül esaamwo tori mwän, a fokkun watte kusuloon chcha pwe a ussun chök än emön puri föün irään wain. Jiowa a oesini ussun me mutatä an epwe fis, ina popun, sipwe tongeni erä pwe i a ‘puri föün irään wain.’
2:1—Ifa ussun ‘a aturätiu seni läng lingen Israel we won pwül’? Pokiten ekkewe “lang ra tekia seni ewe fonufan” fän ekkoch, koturutiuen mettoch mi tekia a liosutiu ren ar koturutiu “seni lang won pwul [fönüfan].” “Lingen Israel we”—ewe ling me manaman a eäni atun än Jiowa feiöch a nom woon—a koturutiu lupwen Jerusalem a talo me Juta a pöönnülo.—Aisea 55:9.
2:1, 6—Met weween “longolongun pechen” me “imwen” Jiowa? Ewe soumakken kölfel a kölü: “Sipwe feilo ngeni leenien imwan; sipwe fel unukkun longolongun pechen!” (Kölfel 132:7) Ina minne, lon Kölün Kechü 2:1, “longolongun pechen” Jiowa a wewe ngeni imwan we imwenfel. Ekkewe chon Papilon ra ‘kenala imwen [Jiowa]’ pwe a ussun itä nge ina eü chök kükkün imw le masies.—Jeremaia 52:12, 13.
2:16, 17—Fän iten an epwe tettelöch me ren tettelin ekkewe mesen makken fosun Ipru, sap ewe engol me awonuen wokisin epwe poputä ren mesen mak ayin me ewe engol me afisuen ren pe? Lape ngeni fansoun, ekkewe soumak ra kan makkei köl me ren tettelin ekkewe mesen makken fosun Ipru. Iwe nge, rese föri ina ussun ika ese weweöch. Än aramas tufichin wewefichiti masouan a lamot lap seni ar repwe chök ätetteliöchü fän iten epwe älisi aramas ar repwe chechchemeni ekkewe wokisin. Siwilin ekkena ruu mesen mak a pwal fis lon köl 3 me köl 4 lon Kölün Kechü.—Kölün Kechü 3:46, 49; 4:16, 17.
2:17—Menni “kapasen apwüng” Jiowa a apwönüetä woon Jerusalem? A weneiti Lifitikos 26:17, iwe, a apasa: “Üpwe ü ngenikemi, nge oupwe kuf ren chon oputakemi. Chokewe mi oputakemi repwe nemenikemi. Iwe, ämi oupwe sü, ngei esap wor eman a tapwerikemi.”
Ekkoch Lesen Fän Itach:
1:1-9. Jerusalem a kekkechiu lepwin, me chönün mesan ra supwutiu woon sapan kewe. Ra pöönnülo ekkewe asamalapen Sion meinisin me nöün kewe souasor ra ngüngü. Ewe telinimw fengen me nöün kewe föpwül ra nom lon riäfföü. Pwata? Pun Jerusalem a tipis watte. An limengaü a nom lon üfan. Uwaan tipis, esap pwapwa, pwe chönün mas, ngüngü, letipeta, me maras.
1:18. Fansoun meinisin Jiowa a pwüng me pwüngöch lupwen a kan apwüngü chon tipis.
2:20. A fen katowu ngeni chon Israel ewe kapasen öüröür pwe ika rese aüseling ngeni leüwen Jiowa, repwe küna anümamaü, kapachelong ar repwe ocheei ‘futuken nöür kewe ät me nengngin.’ (Tuteronomi 28:15, 45, 53) A ifa me watteen umwesich ika sipwe filatä ewe alen älleäsolap ngeni Kot!
“KOPWE AUSELING AI SIO”
(Kölün Kechü 3:1–5:22)
Lon Kölün Kechü sopwun 3, “emon mwan mi pochokkul” a liosuetä ewe mwuun Israel. Inaamwo ika a küna riäfföü, nge ena mwän a kölü: “Ewe Samol mi Lapalap a öch ngeni chokewe mi eäni i apilükülük, ngeni chokewe mi kütta i.” Lon an iotek ngeni ewe Kot mi enlet, a tingor: “Lupwen üa tüngor ngonuk pwe kopwe aüselinga ai siö, en ka rongorong.” Lon an tingorei Jiowa an epwe ateneki föfförün chon koputan, a apasa: “Ai Samol mi Lapalap, [O Jiowa] kopwe ukun ngeniir won ükükün mine ra föri.”—Kölün Kechü 3:1, 25, 56, 64.
Jeremaia a pwärawu meefian ussun feiengaüen chon Jerusalem le atun chon Rom ra pwelli ükükün 18 maram, iwe, a ngüngüres: “Än Kot apwüngü nei aramas a kon watte seni an apwüngü Sotom, ewe telinimw mi tala lon eu chök otun ren pöün Kot.” Jeremaia a pwal erä: “Chokewe mi mäla lon maun ra feiöch seni chokewe mi mäla ren echik, ir chokewe mi kichüchüla o mäla, pun esap wor ener mongö seni ekewe mälämäl.”—Kölün Kechü 4:6, 9.
Ewe animachöön köl a ussun itä aloni alon chon Jerusalem. Ra apasa: “Äm Samol mi Lapalap, kopwe chechemeni mine a fis ngenikem. Kopwe nenengeni o küna äm itengau.” Atun ra apworausa ar kewe riäfföü, ra tittingor: “[O Jiowa], äm Samol mi Lapalap, ka King tori feilfeilachök. En kopwe nemenem tori fansoun esemüch. Äm Samol mi Lapalap, [O Jiowa] kopwe aliwinikem ngonuk pwe äm aipwe tongeni liwinituk. Kopwe aliwinisefäli lingem usun me lom.”—Kölün Kechü 5:1, 19, 21.
Pölüen Kapas Eis Ussun Ekkeei Wokisin:
3:16—Ifa ussun sipwe weweiti ewe pworaus, a erä: “A kupi ngii ren fau”? Eü puken awewe a apasa: “Atun chon Jus ra eolo, ra umwuni ener pilawa lon umw fän ppwul, ina minne ener pilawa a nofit me fau pwal ppi.” Ar äni ena esin pret a tongeni kupi ngiir.
4:3, 10—Met popun Jeremaia a apasa pwe “[ekkewe fefin] lein [nöün] kewe aramas” ra chök “nöünöün pwäpwä ngeni nöür”? Ewe pwäpwä a nikinikin ewe matchang itan ostrik mi “arochongau ngeni apanan kewe, usun chök nge itä sap nöün,” me ren Hiop 39:16. Awewe chök, mwirin ekkewe sokun ra kömök, ewe liefefinen ostrik a fitalo chienan kewe nge ewe ätemwän a wisen tümünü appaner kewe. Nge met a fis lupwen epwe toriir eü minen efeiengaü? Ir me rüüemön, ewe semelap me ewe inelap ra sü seni fääser me likitalo nöür kewe. Iwe, atun chon Papilon ra pwelli Jerusalem, a fokkun watte ewe lengita pwe ekkewe inelap mi piin tongei nöür kewe ra arochongaü ngeniir, ussun chök ekkewe ostrik lon ewe fönüpöön. Ra fokkun sokko seni ekkewe liefefinen wolif mi kan tüttümünü nöür kewe.
5:7—Jiowa a itä liwini ngeni aramas tipisin ar kewe lewo? Aapw, Jiowa ese pwisin apwüngü aramas pokiten tipisin ar kewe lewo. Ewe Paipel a apasa, “Iei mine kich meinisin sipwe en me püsin pwärätä föförün lon manauan ngeni Kot.” (Rom 14:12) Iwe nge, pwününgaüen än aramas föfför-mwääl repwe tongeni nomottam me kkü manauen mwirimwirir kewe ren fitu täppin. Awewe chök, än chon Israel loom loom kulliiti fel ngeni ululun a aweiresi pwal mwo nge mwirimwirir kewe mi tuppwöl ar repwe feffetäl lon ewe alen pwüng.—Ekistos 20:5.
Ekkoch Lesen Fän Itach:
3:8, 43, 44. Atun ewe kitetter mi tori Jerusalem, Jiowa ese akkaüseling ngeni än chon ewe telinimw tittingor älillis. Pwata? Pun ekkewe aramas ra älleäsolap, iwe, rese aier. Ika sia mochen pwe Jiowa epwe pölüeni ach kewe iotek, sipwe fokkun alleasochisi i.—Än Salomon Fos 28:9.
3:20. Jiowa, “ewe mi Unusen Tekia won unusen fanüfan” a kon tekia pwe “a nennetiu won ekewe läng, pwal won fanüfan.” (Kölfel 83:18; 113:6) Iwe nge, Jeremaia a silei pwe ewe mi Unusen Tekia a tipemecheres le pworetiu woon aramas, weween, epwe atekisonatiu pwisin i fän iten an epwe apöchökküleretä. A ifa me watteen ach kilisou pwe Jiowa ese chök unusen manaman me unusen tipatchem nge a pwal tipetekison!
3:21-26, 28-33. Epwe ifa ussun sipwe likiitü fän riäfföü watte? Jeremaia a erenikich. Sisap namanalo pwe Jiowa a ur ren föfförün tong mi kirekiröch me ümöümöch. Sipwe pwal chechchemeni pwe ach manau tori ikenäi, ina eü popun sisap fangetä are ngününgününgaü nge sipwe mosonottam me fanafanelo le witiwit woon Jiowa fän iten amanau. Pwal eü, sipwe “chapetiu lepwül”, weween, sipwe tipetekison me mökürechöü fän sossot, me esilla pwe a wor popun aüchea Kot a mutatä minne a fis.
3:27. Eli ach likiitü fän sossotun ach lükü le säräfööch epwe wewe ngeni ach sipwe mwärelong fän weires me esiit. Nge a mürinnö ngeni ‘emön mwän an epwe fen mwärelongei an weires seni le alüwölün.’ Pwata? Pun än emön likiitü fän riäfföü le säräföön epwe älisi le mmolnetä ngeni an epwe pwäkini sossot lupwen epwe mwukolo.
3:39-42. Sisap tipatchem ika ‘sipwe ngününgününgaü’ atun sipwe küna liwinin ach tipis. Sisap ngününgününgaü ussun ach kini uwaan ach föfföringaü, nge sipwe “sotuni o atittina ach kewe föför o kulsefäliti ewe Samol mi Lapalap [Jiowa].” Sipwe tipatchem ika sipwe aier me awenechara alach kewe.
Eäni Lükülük Woon Jiowa
Ewe puken Paipel itan Kölün Kechü a pwäratä ekiekin Jiowa ussun Jerusalem me ewe fönüen Juta mwirin än ekkewe chon Papilon kenalo ewe telinimw me apöönnü ewe fönü. Makkeien pworaus lon ena puk pwe ir chon tipis a affata pwe me ren ekiekin Jiowa, iei ewe popun a fis ewe feiengaü, pokiten mwäällin ekkewe aramas. Ekkewe köl lon ei puk mi popu seni ngünün Kot a pwal wor ekkewe küüküün mi pwäralo äpilükülük woon Jiowa me ar mochen kulliiti ewe alen pwüng. Inaamwo ika esap ekiekin lape ngeni ekkewe aramas lon ränin Jeremaia we, nge ina ekiekin Jeremaia me ir kewe mi aier.
Än Jiowa ätittina nonnomun Jerusalem ussun an a mak lon ewe puken Kölün Kechü a äiti ngenikich ruu lesen mi lamot. Äeüin, taloon Jerusalem me pöönnüloon Juta a pesekich ach sipwe älleäsochisi Jiowa me ina pwal eü öüröür pwe sisap tunalo letipen Kot. (1 Korint 10:11) Ewe oruuen lesen sipwe käeö a popu seni än Jeremaia leenien äppirü. (Rom 15:4) Pwal mwo nge lon eü fansoun ussun itä nge esor äpilükülük allim, ewe soufos mi letipechou a kütta seni Jiowa älillis me amanau. A ifa me watteen lamoten ach sipwe unusen lükü Jiowa me an we Kapas me eäni lükülük woon I!—Ipru 4:12.
[Lios lon pekin taropwe 9]
Ewe soufos Jeremaia a küna pwönüetään an we kapasen apwüng
[Lios lon pekin taropwe 10]
Lüküen pwiich kewe lon Korea a küna sossot pokiten rese mochen käeö maun