Äkkäppirü Ewe Misineri Mi Lapalap Seni Meinisin
“Oupwe apirüei usun ngang üa apirü Kraist.”—1 KOR. 11:1.
1. Pwata sipwe äkkäppirü Jises Kraist?
EWE aposel Paul a äkkäppirü ewe Misineri mi lapalap seni meinisin, Jises Kraist. Paul a pwal pesei chiechian kewe Chon Kraist: “Oupwe apirüei usun ngang üa apirü Kraist.” (1 Kor. 11:1) Mwirin än Jises äiti ngeni nöün kewe aposel eü lesen ussun tipetekison ren an tölü pecher kewe, a ereniir: “Ngang üa anomu eu lenien apirü fän itemi, pwe ämi oupwe föri usun chök met ngang üa föri ngenikemi.” (Jon 13:12-15) Ikenäi, kich Chon Kraist sipwe wisen äkkäppirü Jises Kraist lon ach fos me föfför me napanapen manauach.—1 Pit. 2:21.
2. Inaamwo ika ewe Mwichen Pwüngüpwüng ese awisa ngonuk om kopwe wiliti emön misineri, nge ifa ewe ekiek kopwe tongeni eäni?
2 Lon ewe lesen mwen ei, sia fen käeö pwe emön misineri epwe emön chon afalafal mi titiilo—emön mi uwei ngeni aramas och kapas allim. Paul a eäni ekkoch kapas eis ussun ei mettoch. (Älleäni Rom 10:11-15.) Ewe aposel a eis: “Ifa usun ar repwe tongeni rong, are esor emon chon afalafala?” Mwirin, a aloni alon än Aisea oesini: “Lingochun ipwen ir mi afalafala ewe kapas allim!” (Ais. 52:7) Inaamwo ika kese kefilitä ngeni ewe wis misineri me titiilo ngeni pwal eü fönü, nge kopwe tongeni tinikken le fiffiti ewe angangen afalafal, weween, kopwe äkkäppirü Jises ren om kopwe emön chon afalafala ewe kapas allim mi tinikken. Lon ewe ier, 6,957,852 chon afalafala ewe Mwu ra ‘föri angangen chon afalafal’ lon 236 fönü.—2 Tim. 4:5.
“Am Aua Fen Likitalo Mettoch Meinisin pwe Aupwe Feilo Mwirum”
3, 4. Met Jises a likitalo lon läng, me met a lamot ach sipwe föri pwe sipwe nöün chon käeö?
3 Ren an epwe unusen apwönüetä wisan we woon ei fönüfan, Jises a “lapalapeni lapalapen emon chon kichiniwel,” iwe, a likitalo manauan me lingan lon läng. (Fil. 2:7) Ese lifilifil met sipwe föri le äppirü Kraist, nge esap tongeni löllö ngeni minne Jises a föri lupwen a nonnom woon fönüfan. Kich nöün kewe chon käeö, sia tongeni üppos, iwe, sisap pwositi minne sia fen likitalo lon än Setan fönüfan.—1 Jon 5:19.
4 Fän eü, ewe aposel Piter a ereni Jises: “Nengeni, am aua fen likitalo mettoch meinisin pwe aupwe feilo mwirum.” (Mt. 19:27) Piter, Antru, Jemes, me Jon ra mwittir likitalo nöür kewe epino lupwen Jises a etiwer le tapwelo mwirin. Ra ükütiü seni ar angangen attau me eäni ewe angangen afalafal. Me ren makkeien Luk, Piter a apasa: “Nengeni, äm aia likitala meinisin mine aia eäni o tapwela mürum.” (Luk 18:28) Lape ngenikich sise fen likitalo meinisin “mine [sia] eäni” fän iten ach sipwe tapwelo mwirin Jises. Iwe nge, sia fen ‘pennükü ekiekich’ pwe sipwe tongeni wiliti nöün Jises kewe chon käeö me angang ngeni Jiowa ren unusen letipach. (Mt. 16:24) Ina ewe alen feiöch watte. (Älleäni Mattu 19:29.) Ach äkkäppirü Kraist le tinikken lon ewe angangen afalafal a atoto pwapwaan letipach, äkkäeüin ika sipwe tongeni älisi emön an epwe riri ngeni Kot me Nöün we mi ächengicheng.
5. Apworausa eü pworaus mi pwäratä met emön chon choisä epwe tongeni filatä lupwen a käeö ewe enlet seni Paipel.
5 Valmir, emön re Brazil mi nonnom lukanapen Suriname, i emön chon kükkütta kolt. I emön sou sakau me manauan a limengaü. Fän eü, atun a nonnom lon eü telinimw, Chon Pwäratä Jiowa ra poputä le käeö ngeni ewe Paipel. A käeö iteiten rän me siwili napanapen manauan, iwe, mwirin ekisi chök fansoun, a papataiselo. Lupwen a küna pwe an angang a eppeti an epwe atipeeüfengenni manauan ngeni ewe Paipel, a amömölo an sopai mi watte winnan me a liwiniti Brazil fän iten an epwe älisi an famili ar repwe silei ewe enlet. Lupwen chommong chon choisä ra käeö ewe enlet seni Paipel, ra tipemecheres le likitalo ar angang lon ekkewe fönü mi wöümmong me ra liwiniti wesetään fönüer fän iten ar repwe älisi märäriir kewe me pwal ekkoch aramas ar repwe silei Jiowa. Ena sokkun chon afalafala ewe Mwu ra pwäralo ar tinikken le afalafal.
6. Met sipwe tongeni föri ika sise tongeni mwöküt ngeni ikewe ra osupwang ren chon afalafala ewe Mwu ie?
6 Fitemön Chon Pwäratä ra fen tufichin mwöküt ngeni pwal ekkoch fönü ikewe ra osupwang ren chon afalafal ie. Ekkoch ra pwal mwo nge mwöküt ngeni pwal eü fönüen fönüfan pwe repwe wisen afalafal ikewe ie. Eli esap tufich ach sipwe mwöküt, nge sipwe tongeni äkkäppirü Jises ren ükükün ach tufich pwe sipwe akkapwönüetä wisach, wisen chon afalafal.
Jiowa A Awora Käit mi Lamot
7. Ikkefa ekkewe sukul repwe älipwäköchü ekkewe chon afalafala ewe Mwu?
7 Ussun chök Jiowa a äkkäiti Jises, sipwe tongeni küna feiöch seni ewe käit Jiowa a awora. Jises a pwisin apasa: “A fen makketiu lon ekkewe puken soufos, pwe ‘ir meinisin repwe pwal kaeo seni Kot.’” (Jon 6:45; Ais. 54:13) Ikenäi, mei wor ekkewe sukul mi äkkäeüin älisikich ren ewe angangen afalafal. Pwüngün pwe oukich meinisin sia fen küna feiöch seni ewe Sukulen Afalafal lon pwisin ach we mwichefel. Ekkewe pioneer ra fiti ewe Pioneer Service School (Sukul fän iten Ekkewe Pioneer). Fitemön pioneer mi fen fiti ena angang ren fitu, fitu ier, ra pwapwaesini ar fitisefälli ewe sukul. Ekkewe elter me ministerial servants ra fiti ewe Kingdom Ministry School (Sukul fän iten Ekkewe Elter) pwe repwe lipwäköchülo lon ar tufichin asukula aramas me ar angang fän iten chiechier kewe chon lükü. Chommong elter me ministerial servant mi lipich, ra fiti ewe Ministerial Training School, ewe sukul mi äkkäitiir pwe repwe älisi ekkewe ekkoch lon ewe angangen afalafal. Iwe, chommong pwich kewe mi wisen misineri lon pwal ekkoch fönü ra fiti ewe Watchtower Bible School of Gilead (Sukulen Misineri).
8. Met ekkoch pwich kewe ra tipemecheres le föri fän iten ar repwe angei ewe käit seni Jiowa?
8 Chommong Chon Pwäratä Jiowa ra akkotaöchü manauer fän iten ar repwe fiti ekkeei sukul. Yugu a towu seni an angang pun nöün we pos ese mochen mut ngeni an epwe asösö seni an angang fän iten an epwe fiti ewe Ministerial Training School lon Canada. Yugu a erä: “Use nemenemelo. Pwüngün pwe ika ra fang ngeniei och fansoun asösö, eli repwe ekieki pwe upwe pwäri ai tuppwöl ngeni ai kompeni ren ai upwe angang ngeni tori feilfeilo. Nge iei, ese wor eü minen eppeti ai upwe etiwa minne Jiowa epwap awisa ngeniei.” Ren ar repwe fiti ekkewe sukul Kot a awora, chommong ra tipemecheres le likitalo minne ra piin aüchaani.—Luk 5:28.
9. Apworausa eü pworaus mi pwäratä mwiriloon äitien Paipel me än aramas achocho.
9 Äitien Paipel me achocho epwe tongeni älipwäköchü aramas. (2 Tim. 3:16, 17) Äfänni met a fis ngeni Saulo lon Guatemala. A ekis mmang tupwuan seni le uputiuan, me emön nöün sense a ereni inan we pwe esap eriäni ätewe an epwe älleä, pun epwe chök osukosuk. Saulo a towu seni sukul nge ese mwo silei älleä. Iwe nge, emön Chon Pwäratä a asukula Saulo pwe epwe tongeni älleäni ren an nöünöü ewe puk Apply Yourself to Reading and Writing (Kopwe Käeö Älleä me Mak). Lo, lo, lo, Saulo a feffeitä tori an epwe tongeni eäni afalafal lon ewe Sukulen Afalafal. Fän eü, inen Saulo a chuuri nöün Saulo we sense lon ewe angangen afalafal imw-me-imw. Lupwen a rongorong pwe Saulo a fen käeö älleä, ewe sense a tingor pwe epwe aweina nöün we lon nan wiik. Lon ena wiik, ewe sense a eisini Saulo, “Met kopwe käeö ngeniei?” Saulo a poputä le älleäni eü parakraf seni ewe puk What Does the Bible Really Teach? (Ifa Wesewesen Äitien Paipel?) Ewe sense a apasa: “Use tongeni lükü pwe iei ka asukulaei.” A kechiu fän watteen an pwapwa me a foropachei Saulo.
Pworaus mi Achüngü ewe Letip
10. Ifa ewe pisekin angang mi fokkun mürinnö a katowu fän iten ach sipwe äiti ngeni aramas ewe enlet seni Paipel?
10 Jises a alonga minne a äiti ngeni aramas woon minne a käeö seni Jiowa me kapasen fön lon än Kot we Kapas. (Luk 4:16-21; Jon 8:28) Sia äkkäppirü Jises ren ach sipwe akkapwönüetä an kapasen fön me ach älleäsochisi ewe Paipel. Oukich meinisin sia eüfengen lon ach fos me ekiek, iwe, a älisatä ach tipeeüfengen. (1 Kor. 1:10) A ifa me watteen ach kilisou pwe “ewe chon angang mi tuppwel o tipatchem” a föri ekkewe puken aweween Paipel pwe epwe älisikich le akkamwöchü ach tipeeüfengen lon minne sipwe käeö ngeni aramas me apwönüetä wisach, wisen chon afalafal! (Mt. 24:45; 28:19, 20) Eü me lein ekkeei puk, ina ewe puk Äitien Paipel, iwe, iei a mak lon 179 fosun fönüfan.
11. Ifa ussun emön sister lon Ethiopia a pworacho ngeni emön mi ü ngeni ren an nöünöü ewe puk Äitien Paipel?
11 Ach nöünöü ewe puk Äitien Paipel lon ach kaeo ngeni emön ewe Paipel epwe tongeni pwal mwo nge siwili letipen ekkoch chon ü ngenikich. Lon eü fansoun Lula, emön pioneer lon Ethiopia, a käeö ngeni emön ewe Paipel, iwe, emön märärin ewe chon käeö a tolong me atai ewe käeö ren an apasa pwe esor lamoten ar repwe käeö. Fän mosonoson, Lula a fos ngeni emönnewe ren an äeä ewe kapas awewe ussun tipitipin moni lon sopwun 15 lon ewe puk Äitien Paipel. Ewe fefin a mosonosonolo me mut ngeniir ar repwe sopwelo ar käeöfengen. Iwe, a pwal fiti ewe käeö lon ewe wiik mwirin me a tingor pwe emön epwe käeö ngeni, nge a mochen mööni! Ekiselo chök, a käeö fän ülüngät iteiten wiik me a feffeitä lon pekin lükü.
12. Apworausa eü pworaus mi pwäratä ifa ussun ekkewe säräfö repwe tongeni sopwöch le äiti ngeni aramas ekkewe enlet seni Paipel.
12 Ekkewe säräfö ra tongeni älisi aramas ren ar nöünöü ewe puk Äitien Paipel. Atun Keanu, emön ätin Hawaii, 11 ierin, a älleäni ei puk lon sukul, emön chienan a eisini, “Pwata kese fiti ekkewe ränin apwapwa?” Keanu a älleäni pölüan seni chök ewe pworaus fän ewe itelap “Sipwe Fiti Ekkewe Ränin Apwapwa?” Mwirin, a suuk ngeni ewe pekin taropwe ikewe a mak itelapen ekkewe sopwun ie me a eisini ewe ät menni pworaus a mochen silei ussun. A poputäni eü käeö. Lon ewe ier, Chon Pwäratä Jiowa ra eäni 6,561,426 käeöön Paipel, iwe, chommong leir ra nöünöüfichi ewe puk Äitien Paipel. Ka kan nöünöü ei puk le käeö ngeni aramas?
13. Ifa ussun käeöön Paipel epwe tongeni achüngü letipen aramas?
13 Nöünöün ewe puk Äitien Paipel le käeö ewe Paipel epwe tongeni achüngü letipen iir kewe mi mochen föri letipen Kot. Eü pwüpwülü, iir special pioneer lon Norway, ra poputä le käeö Paipel ngeni eü famili seni Zambia. Ewe pwüpwülü chon Zambia a wor ülümön nöür nengngin me rese mochen nöüni pwal emön. Ina minne, lupwen ewe fefin a pwopwo, ra ekiekin nielo ewe mönükol lon luken ewe fefin. Fitu rän me mwen ar repwe chuuri ewe tokter, ra käeö ewe sopwun “Ekiekin Kot Ussun Manau.” Pokiten a wor sasingin emön mönükol lon luken inan lon ena sopwun, a wesewesen küü letiper, iwe, ra filatä pwe resap nielo ewe mönükol. Ra feffeitä lon pekin lükü me eita ngeni nöür we upufö ät iten ewe mwän a käeö ngeniir.
14. Apworausa eü pworaus mi pwäratä pwe ach atipeeüfengenni manauach ngeni minne sia afalafala aramas epwe tongeni uwaaöch.
14 A lamot pwe lon napanapen än Jises asukula aramas, manauan a tipeeü ngeni minne a afalafala aramas. Chommong aramas ra ingeiti Chon Pwäratä Jiowa pokiten napanapöchür, pun ra äkkäppirü napanapen Jises kewe. Lon New Zealand, emön a soläni än emön chon sopai pwotou seni waan we. Iwe, a repotei ei mettoch ngeni ewe polis, nge ewe polis a apasa: “Ewe chök mettoch epwe atufichuk om kopwe angeisefälli pisekum we, ika pwe emön Chon Pwäratä Jiowa epwe küna.” Iwe, emön Chon Pwäratä mi wisen üweifetälei simpung a küna ewe pwotou. Lupwen ewe chon sopai a silei, a feilo chuuri ewe sister lon imwan we. A fokkun pwapwa lupwen a küna pwe a chüen nom ewe taropwe mi fokkun lamot. Ewe sister a ereni, “A chök fich ai upwe eniwili ngonuk pisekum ei, äkkäeüin pokiten ngang emön Chon Pwäratä Jiowa.” Ewe chon sopai a fokkun mwar pun a chechchemeni met ewe polis a ereni i lon chök ena sossoran. A ffat pwe Chon Kraist mi enlet ra atipeeüfengenni manauer ngeni ewe Paipel me äkkäppirü Jises.—Ipru 13:18.
Äkkäppirü Ekiekin Jises Ussun Aramas
15, 16. Ifa ussun sipwe tongeni amwökütü aramas pwe repwe aüseling ngeni ach afalafal?
15 Än Jises ekiek ussun aramas a lukii aramas pwe repwe aüseling ngeni an afalafal. Ren chök awewe, an tong me tipetekison ra lukii aramas mi tekison ngeni i. A pwäri tong ngeni iir kewe mi feito ren me aururuur ren an fos pwotete me an ächikaraatä chommong aramas. (Älleäni Mark 2:1-5.) Sise tongeni föri manaman, nge sipwe tongeni pwäratä tong, tipetekison, me weweiti meefien pwal emön—iwe, ekkena napanap ra lukiato aramas ngeni ewe enlet.
16 A lamot tong me weweiti meefien pwal emön lupwen emön special pioneer itan Tariua a chuuri emön chinnap mwän itan Beere mi nonnom woon eü fönüen Kiribati mi towau seni aramas lon ewe South Pacific. Inaamwo ika ewe mwän a erä pwe ese mochen aüseling, nge Tariua a küna pwe a ekis pechemä, iwe, a tongei. A eisini ätewe: “Ka fen rongorong met Kot a pwonei fän iten ekkewe aramas mi semmwen me chinnap?” Iwe, a älleäni seni eü kinikinin än Aisea oesini. (Älleäni Aisea 35:5, 6.) Fän ingemwar, ewe mwän a apasa, “Ren fitu ier üa fen älleäni ewe Paipel me nei we misineri seni ai we lamalam a chuchchuuriei, nge use küna ena pworaus fän eü lon ewe Paipel.” Beere a poputä le käeö Paipel, iwe, a feffeitä lon pekin lükü. Ewer, a pechemä, nge iei a papataiselo, a wisen emmweni ewe mwichen chon lükü woon ena fönü, me a tufichin fetälfeil woon unusen fönüan le afalafala ewe kapas allim.
Äkkäppirü Kraist
17, 18. (a) Ifa ussun kopwe wiliti emön chon afalafal mi lipwäköch? (b) Epwe met liwinin iir kewe mi aücheäni ewe angangen afalafal?
17 Ussun pworausen ewe angangen afalafal mi apwapwa ra pwäralo, sipwe tongeni wiliti chon afalafal mi lipwäköch ika sipwe ämääraatä me pwäratä lon manauach napanapen Jises kewe. A ifa me watteen lamotan ach sipwe chon afalafal mi tinikken lon ach äppirü Kraist!
18 Lupwen ekkoch ra wiliti nöün Jises kewe chon käeö lon ena fansoun, Piter a eis: “Iwe, meeta epwe wor rem?” Jises a pölüeni: “Iteiten aramas meinisin mi likitalo imwan kewe, are pwin kewe, are fefinan kewe, are seman, are inan, are noun kewe, are fonuen kewe, fan itei, epwe angei fan ipuku, o epwe kuna manau esemuch.” (Mt. 19:27-29) Iwe, epwe enletin fis ngenikich ika sipwe äkkäppirü ewe Misineri mi lapalap, Jises Kraist.
Ifa Ussun Kopwe Pölüeni?
• Ifa ussun Jiowa a äkkäitikich pwe sipwe chon afalafal?
• Pwata a mürinnö ewe puk Äitien Paipel lon ach angangen afalafal?
• Ifa ussun sipwe tongeni äkkäppirü Jises lon ac
[Sasing lón pekin taropwe 21]
Ekkewe puk, ussun choweän “Äitien Paipel,” ra älisikich ach sipwe tipeeüfengen lon minne sia käeö ngeni aramas
[Sasing lón pekin taropwe 23]
Lupwen Jises a etiwa Piter, Antru, Jemes, me Jon pwe repwe tapwelo mwirin, ra mwittir fiti