Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Chuuk
  • PAIPEL
  • PUK
  • MEETINGS
  • w01 10/1 p. 26-31
  • Sipwe Uppos Ussun Ita Sia Nennengeni Ewe Emon Sise Tongeni Kuna!

Ese wor video fán iten ei kinikin.

Omusaaló, a wor osukosuk le eppietá ewe video.

  • Sipwe Uppos Ussun Ita Sia Nennengeni Ewe Emon Sise Tongeni Kuna!
  • Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2001
  • Itelap Kisikis
  • Pwal Ekkóch
  • A Lamot Ach Weweiti me Aucheani Mettochun Ngun
  • Met Sipwe Uppos Ren?
  • Ewe Emon mi Monomon a Ekkemmweni Noun kewe Aramas
  • Ach Nennengeni Kot lon Wiisan we, Wiisen Sou Asukulakich mi Lapalap
  • Sipwe Atittin
  • Ach Tingorei Jiowa pwe epwe Atittinakich
  • Ka Tongeni Kúna “ewe Kot Sisap Tongeni Küna”?
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2014
  • Akkangang Ngeni Jiowa Ren Eu Letip Mi Nukuchar
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
  • Moses Emén Mwán Mi Wor An Lúkú
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2013
  • Moses me Aaron Ra Pwári Watteen Tipepwora
    Manawach Chón Kraist me Ach Angangen Afalafal​—Minen Káé fán Iten Mwich​—2020
Pwal Och
Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2001
w01 10/1 p. 26-31

Sipwe Uppos Ussun Ita Sia Nennengeni Ewe Emon Sise Tongeni Kuna!

“[Moses] a uppos ussun a nennengeni ewe Emon sise tongeni kuna.”​—⁠IPRU 11:​27, New World Translation.

1. Ifa ewe poraus mi amairu ussun Kot Jises a eani lon an we Afalafal won ewe Chuuk?

JIOWA ewe Kot sise tongeni kuna. Lupwen Moses a tingor pwe epwe kuna lingan, Jiowa a apasa: “Kosap tongeni kuna won mesei, pun esap wor eman epwe manau ika epwe kuna won mesei.” (Ekistos 33:20) Iei pwal makkeien ewe aposel Jon: “Ese mo wor emon mi kuna Kot.” (Jon 1:​18) Lupwen Jises Kraist emon mwan won fonufan, i esap pwal tongeni kuna Kot. Iwe nge, lon an we Afalafal won ewe Chuuk, iei alon Jises: “Ra pwapwa ir mi limoch lon letiper, pun repwe kuna Kot.” (Mattu 5:​8, NW) Met weween alon Jises na?

2. Met popun sise tufichin kuna Kot ren wesewesen mesach?

2 Ewe Paipel a apasa pwe Jiowa emon Ngun mi monomon. (Jon 4:​24; Kolose 1:​15; 1 Timoti 1:​17) Ina minne, Jises ese apasa pwe kich aramas sipwe tongeni wesewesen kuna Jiowa ren foun mesach. A enlet pwe chon Kraist mi kepit repwe kuna Jiowa Kot lon lang mwirin ar manausefal lon inisin ngun. Nge aramas mi “limoch lon letiper,” me ra eani ewe apilukulukun ar repwe manau tori feilfeilo chok won fonufan ra pwal tongeni “kuna” Kot. Ifa ussun epwe tufich ena?

3. Ifa ussun aramas ra tongeni miritiiti ekkoch me lein an Kot kewe lapalap?

3 Sia kaeo och mettoch ussun Jiowa ren ach nengenifichi ekkewe mettoch a forata. Eli epwe ina ussun ach sipwe ingeiti an manaman, iwe, letipach epwe amwokutukich le luku pwe i Kot, ewe Chon Forata mettoch meinisin. (Ipru 11:3; Pwarata 4:​11) Iei makkeien ewe aposel Paul ussun ena: “Seni chok ewe fansoun Kot a foriata fonufan, aramas ra tongeni meefi, ren forian kewe, ekkewe sokkosokun Kot rese tongeni kuna, an we manaman esemuch o pwal lapalapan feilfeilo chok.” (Rom 1:​20) Iwe, alon Jises ussun an aramas kuna Kot a pwal wewe ngeni ar tufichin miritiiti ekkoch me lein lapalapen Jiowa kewe. Minne ra kuna a longolong won sile mi enlet me ra miritiiti mettoch lon pekin ngun ren ‘mesen letiper.’ (Efisus 1:​18) Alon me fofforun Jises a pwal pwarata chommong mettoch ussun Kot. Ina minne, Jises a apasa pwe “Ewe mi kunaei a fen kuna ewe Sam.” (Jon 14:⁠9) Jises a unusen lapalapeni lapalapen Jiowa kewe. Ina popun, ach silei manauen Jises me an kewe afalafal epwe tongeni alisikich le kuna, are miritiiti, ekkoch lapalapen Kot kewe.

A Lamot Ach Weweiti me Aucheani Mettochun Ngun

4. Ikenai, ifa ussun chommong ra pwarata pwe rese aucheani mettochun ngun?

4 Ikenai, a mmen chokisikis ir mi pwarata lukuluk me ar aucheani mettochun ngun. Paul a makkei pwe “Esap aramas meinisin mi luku.” (2 Tesalonika 3:⁠2) Chommong ra aea unusen ar fansoun fan iten pwisin letiper me rese luku Kot. Ar kewe foffor mi ngau me ar tunalo mettochun ngun a pinei ar repwe kuna i ren mesen letiper, pun iei makkeien ewe aposel Jon: “Eka mi fori minne mi ingau, atewe ese mo kuna Kot.” (3 Jon 11) Pokiten chokana rese kuna Kot ren wesewesen meser, fofforur kewe a pwarata pwe rese ekieki nge a kuna minne ra foffori. (Isikiel 9:⁠9) Ra esiita mettochun ngun, ina minne, esap tufich ar repwe “silei Kot.” (An Salomon Fos 2:⁠5) Iwe, a pwung makkeien Paul ei: “Are emon ese nom lon pekin ngun, esap angei ekkewe mettochun Ngunun Kot, pun ekkewe mettoch epwe puch ren i, o esap tongeni wewefichi usur; pun sia chok sinei ekkeei mettoch ren ewe Ngun.”​​—⁠1 Korint 2:​14.

5. Ifa ewe mettoch aramas mi aucheani mettochun ngun ra miritiiti?

5 Iwe nge, ika sia aucheani mettochun ngun, fansoun meinisin sipwe meefi pwe inaamwo ika esap Jiowa emon Kot mi kukkutta mwaallich kewe, nge a silei lupwen sia apwonueta ekiekich kewe me mochenich kewe mi ngau. A enlet pwe “Ewe Samol mi Lapalap a kuna om fofor meinisin, a nenengeni ia ka feila ie.” (An Salomon Fos 5:​21) Ika sia ttur lon tipis, letipach a amwokutukich pwe sipwe aier me kutta an Jiowa omusomus pun sia tongei i me sise mochen aletipechou i.​​—⁠Kol Fel 78:41; 130:⁠3.

Met Sipwe Uppos Ren?

6. Met weween ach sipwe uppos?

6 Inaamwo ika sisap tongeni kuna Jiowa, nge fansoun meinisin sipwe chechchemeni pwe a kunakich. Ika sipwe meefi pwe a ussun ita Kot a nom mwen mesach me sipwe luku pwe i mi arap ngeni meinisin mi kokkori itan, iwe, ena mettoch epwe alisikich pwe sipwe uppos​​—⁠weween, sipwe lukuchar me likiitu lon ach tuppwol ngeni i. (Kol Fel 145:18) Epwe tufich ach sipwe ussun Moses, nge iei makkeien Paul ussun atewe: “Ren luku, a likitalo Ijip, ese mo niuokusiti songen ewe king; pun a likiitu, usun a chok nennengeni ewe emon sise tongeni nengeni.”​​—⁠Ipru 11:⁠27.

7, 8. Met popun Moses a pwora mwen mesen Farao?

7 Lupwen a apwonueta wiisan we, wiisen an epwe emmwenawu seni fotek lon Isip ekkewe chon Israel, fan chommong Moses a lo chuuri ewe Farao mi fokkun kirikiringau lon leenian we mi ur ren nouwiis lon pekin lamalam me pekin sounfiu. Neman a wor liosun kot chofona won etippen imwan we. Inaamwo ika Moses ese tongeni kuna Jiowa, nge a ussun ita pwe a nom mwen mesan, iwe, ese ussun meinisin ekkewe uluulun mi liosueta ekkewe koten Isip pun sap minne ir mi manau. Ina ewe popun Moses ese niueiti Farao!

8 Met a apworai letipen Moses pwe epwe lo chuuri Farao fan fite? Ewe Paipel a apasa pwe “Moses eman mwan mi tipetekison, a fokun tipetekison seni aramasen fanufan meinisin.” (Numperis 12:⁠3) A ffat pwe an pochokkul lon pekin ngun me an luku pwe Kot a nom ren a apochokkula Moses pwe epwe tufichin tupuni ‘ewe Emon mi monomon’ mwen mesen ewe kingen Isip mi fokkun kirikiringau. Ifa ussun ir mi “nengeni” ewe Kot mi monomon ra kan pwarata pwe ra luku i ikenai?

9. Ifa eu mettoch sipwe tongeni pwarata ach uppos lon?

9 Ach akkafalafal fan pwora, inaamwo ika aramas ra eriaffoukich, iei eu mettoch epwe pwarata pwe a wor ach lukuluk me sia uppos ussun ita nge sia nengeni ewe Emon mi monomon. A iei ussun an Jises ouroura noun kewe chon kaeo: “Iwe, aramas meinisin repwe oput ami pokiten itei.” (Luk 21:17) Pwal iei alon ngeniir: “Emon chon angang esap lap seni noun we masta. Are ra eriaffouei, repwe pwal eriaffoukemi.” (Jon 15:20) A enlet alon Jises pun ekiselo mwirin an we malo, noun kewe chon kaeo ra kuna riaffou pwe aramas ra amosokuur, aresiniir, me awater. (Fofor 4:​1-3; 18-​21; 5:​17, 18, 40) Inaamwo ika a watte an aramas eriaffour, nge noun Jises kewe aposel me chon kaeo ra akkafalafala ewe poraus allim fan pwora.​​—⁠Fofor 4:​29-​31.

10. Ifa ussun ach lukuluk won an Jiowa tumun a kan alisikich lon ewe angangen afalafal?

10 Ussun Moses, noun Jises kewe popun chon kaeo rese nisimwa ren chommongun chon oput ir. Noun Jises kewe chon kaeo ra eani lukuluk won Kot, ina popun, ra tufichin likiitu fan ekkewe fofforun eriaffou mi watte ra kuna. Ewer, ra uppos ussun ita ra nengeni ewe Emon mi monomon. Ikenai, ach meefi fansoun meinisin an Jiowa tumun a kan apworaikich me a amoielo ach nisimwa fan iten ewe angangen afalafala porausen ewe Muu. Ewe Kapasen Kot a apasa pwe “Om niuokusiti aramas, iei eu sar fan itom, nge are ka apilukuluku ewe Samol mi Lapalap, kosap feiengau.” (An Salomon Fos 29:25) Ina minne, sise nimeremersefal pokiten ach niueiti an aramas eriaffoukich me sise pwal sau ren ach angangen afalafal. Ach luku a kan amwokutukich pwe sipwe pwora le afalafal ngeni chon oruch kewe, chienach kewe chon angang, chienach kewe chon sukul, me io kkan mwo.​​—⁠Rom 1:​14-​16.

Ewe Emon mi Monomon a Ekkemmweni Noun kewe Aramas

11. Me ren Piter me Juta, ifa ussun ekkoch mi choni ewe mwichefelin Kraist ra pwarata pwe ese naf ar pochokkul lon pekin ngun?

11 Luku a alisikich le miritiiti pwe Jiowa ewe emon mi ekkemmweni an we mwicheich won fonufan. A ina ussun ach tti senikich ewe ekiekin akkapii chokewe mi wor wiiser lon ewe mwichefel. Ewe aposel Piter me pwiin Jises we itan Juta ra makkei kapasen ourour ussun ekkoch mi kon mwanfesen ar ekiek me Paipel pwe iwe ra esiita ekkewe mwan mi wiisen emmweni chon Kraist. (2 Piter 2:​9-​12; Juta 8) Epwe ita ina ussun alon ekkena chon esiit mwen mesen Jiowa ika a fen pwa ngeniir? Aapwi! Nge pokiten Kot mi monomon, ekkena mwan mi eani ekiekin fonufan rese miritiiti pwe repwe atittin mwen mesan.

12. Epwe fet ach ekiek ussun ir mi wiisen chon emmwen lon ewe mwichefel?

12 A enlet pwe meinisin chon ewe mwichefelin Kraist rese unusoch. Ir mi wiisen elter ra mwaallilo fan ekkoch, iwe, eli minne ra fori epwe kku manauach. Iwe nge, Jiowa a kan nounou ekkena mwan pwe repwe wiisen chon masen noun kewe siip. (1 Piter 5:​, 2) Mwan me fefin mi akitekit fan iten mettochun ngun ra kan miritiiti pwe ina eu mettoch Jiowa a aea ren an epwe emmweni noun kewe aramas. Ina popun, lon wiisach we, wiisen chon Kraist, sia tuttumunukich pwe site eani ewe ngunun esiit are ngunungun, me sia sufoliiti ekkewe kokkot Kot a foratiu. Ren ach alleasochis ngeni ekkewe sou emmwen leich, sia kan pwarata pwe sia nengeni ewe Emon mi monomon.​​—⁠Ipru 13:⁠17.

Ach Nennengeni Kot lon Wiisan we, Wiisen Sou Asukulakich mi Lapalap

13, 14. Lon pwisin manauom, met weween om nennengeni Jiowa lon wiisan we, wiisen Chon Asukul mi Lapalap?

13 A lamot ach sipwe mirit lon pekin ngun fan iten pwal eu mettoch. Iei an Aisea we oesini: “Mesom kana epwe wiliiti foun mas mi nennengeni om Sou Asukul mi Lapalap.” (Aisea 30:​20, NW) A lamot an epwe nom rech luku ren ach sipwe tufichin miritiiti pwe Jiowa ewe emon mi asukulakich ren an aea an we mwicheich won fonufan. (Mattu 24:​45-​47) Ach nennengeni Kot lon wiisan we, wiisen Sou Asukulakich mi Lapalap esap wewe ngeni chok ach kakkaeo Paipel iteitan me ach fiffiti an chon Kraist kewe mwich iteiten wiik. A pwal wewe ngeni ach akkaea mettoch meinisin Kot a awora lon pekin ngun. Ren chok awewe, a lamot ach sipwe ekilapei ewe emmwen Jiowa a kan akkawora ren an nounou Jises pwe site paselo lon pekin ngun.​​—⁠Ipru 2:⁠1.

14 Fan ekkoch epwe lamot tinikken mi sokkolo watteen fan iten ach sipwe unusen feioch seni mongoon ngun. Ren chok awewe, eli sisap alleaochu ekkoch poraus lon Paipel mmen weires ach sipwe weweiti. Lupwen sipwe alleani ewe Leenien Mas me Awake!, eli sisap alleani ekkoch poraus pokiten sise lien efichiir. Are eli ekiekich epwe rikilo, iwe, rikiiti mettochun lukun lupwen sia fiti ach kewe mwich. Iwe nge, sipwe tufichin newenewen ika sipwe ekiekifichi minne sia rong. Ach akkaucheani ewe mongoon ngun sia akkangei epwe pwarata pwe sia miritiiti pwe Jiowa ewe Sou Asukulakich mi Lapalap.

Sipwe Atittin

15. Ifa ussun fofforun ekkoch a pwarata pwe ra meefi nge Jiowa ese kan kuner?

15 Akkaewin pokiten fofforingau a kon choufetal lon ei “fansoun le sopwoloon,” a fokkun lamot ach sipwe luku ewe Emon mi monomon. (Taniel 12:⁠4) Kapas chofona me foffor mi sikepwach a mmen choufetal. Pwungun pwe sipwe mirit ika sipwe chechchemeni pwe Jiowa a kuna fofforuch kewe inaamwo ika aramas resap tufichin kuner. Ekkoch ra monuki ena mettoch. Lupwen aramas rese kuner, eli repwe fori mettoch mi u ngeni Paipel. Ren chok awewe, ekkoch rese poonalo ewe sossotun nennengeni kachito me sasing mi ngau lon ewe Internet, tv, me minefoon pisekin urumot me angang. Pokiten ekkena mettoch ese pwa ngeni aramas, a ussun ita ekkoch ra meefi pwe Jiowa ese kuna ar kewe foffor.

16. Met epwe alisikich le akkamwochu an Jiowa kewe alluk mi tekia?

16 Epwe murinno ach sipwe chechchemeni makkeien Paul ei: “Emon me emon leich epwe atittin mwen mesen Kot.” (Rom 14:​12, NW) A lamot ach sipwe weweiti pwe iteiten fansoun sipwe tipis, sipwe tipis ngeni Jiowa. Ach silei ena mettoch epwe alisikich le tipeeu ngeni an kewe alluk mi tekia me tti senikich foffor mi limengau. Ewe Paipel a achema ngenikich pwe “Esor och forian emonnewe esap tufichin kuna, nge mettoch meinisin ra senelo me pwapwalo ngeni mesen ewe emon sipwe atittin ren.” (Ipru 4:​13, NW) A enlet pwe sipwe atittin mwen mesen Kot, nge pwungun pwe ewe akkaewin popun ach sipwe foffori letipan me akkapwonueta an kewe alluk mi pwung, iei ach tong mi alollol ngeni i. Ina minne, sipwe mirit lupwen sipwe filata ekkewe minen apwapwa sipwe eani me tumunu pwe ach kewe foffor epwe limoch fansoun meinisin.

17. Mei fet meefien Jiowa lupwen a akkatolakich?

17 A wesewesen watte an Jiowa ekkekiekikich, nge esap weween pwe a witiwiti fansoun ach sipwe mwaallilo fan iten an epwe apwungukich. Nge a akkatolakich fan tong, ussun chok an emon sam tipeni an epwe liwini noun kewe mi alleasochis. Ach silei pwe Semach we lon lang a kan pwapwa ren ach luku me i ewe chon “liwini ngeni ir ekkewe mi kukutta i” a kan aururu letipach! (Ipru 11:⁠6) Amwo epwe pochokkul ach lukuluk won Jiowa me amwo sipwe ‘angang ngeni i ren unusen lelukach.’​​—⁠1 Kronika 28:⁠9.

18. Pokiten Jiowa a kan nengenikich me kuna ach tuppwol, ifa ewe kapasen alukuluk sia angei seni ewe Paipel?

18 Iei alon An Salomon Fos 15:3: “Ewe Samol mi Lapalap a kuna mine a fis ekis meinisin, a ouwasacha ekewe chon foforingau me chon pwung.” Ewer, Kot a akkatola aramas mi ngau me a apwunguur me ren fofforur kewe. Iwe nge, ika sia nom lein “ekkewe chon pwung,” esor tipemwaramwar pwe Jiowa a kan kuna ach kewe foffor mi pwarata tuppwol. Ach silei pwe ‘ach angang weires lon ach we Samol esap lamot-mwal’ me ewe emon mi monomon esap monukalo ach angang me tong fan asengesin itan’ a kan apochokkula ach luku!​​—⁠1 Korint 15:58; Ipru 6:​10.

Ach Tingorei Jiowa pwe epwe Atittinakich

19. Ikkefa ekkoch feioch sia kan kuna seni lukuluk mi pochokkul won Jiowa?

19 Pokiten kich noun Jiowa chon angang mi tuppwol, sia kan auchea ngeni i. (Mattu 10:​29-​31) Inaamwo ika i ese pwa ngeni mesach, nge epwe tufich ach sipwe ussun ita wesewesen kuna i, me sipwe tongeni aucheani ach ririoch ngeni i. Ach eani ena sokkun ekiek ngeni Semach we lon lang epwe atoto chommong feioch. Ach luku mi pochokkul a alisikich pwe epwe limoch letipach me murinno mwelien lelukach. Luku esor och likotuputup ren a pwal pinei senikich ach sipwe eani ruu sokkun lapalapen manau. (1 Timoti 1:​5, 18, 19) Ach lukuluk mi pochokkul won Kot a awora eu leenien appiru mi murinno me a tongeni apochokkula letipen chienach kewe. (1 Timoti 4:​12) Pwal och, ena sokkun luku a akkalapalo ekkewe sokkun foffor Kot a mochen ach sipwe eani, iwe, a apwapwai letipen Jiowa.​​—⁠An Salomon Fos 27:⁠11.

20, 21. (a) Pwata sia mochen pwe Jiowa epwe akkatolakich? (b) Ifa ussun sipwe tongeni akku ngeni pwisin manauach Kol Fel 139:​23, 24?

20 Ika sia enletin mirit, sia kan pwapwa ren an Jiowa mammasakich. Sap minne sia chok tipeni an epwe nengenikich, nge sia pwal mochen an epwe atittinafichi ekiekich me fofforuch. Lon iotek, epwe murinno ach sipwe tingorei Jiowa pwe epwe chosanikich me pi ika a wor och lapalap ese pwung rech. Epwe wesewesen tongeni alisikich pwe sipwe pwakini ach kewe osukosuk me siwili minne ese pwung. Mi fichiitikich ei kol fel Tafit a wiisen makkei: “Kopwe chosaniei, o Kot, me silei masouen letipei. Kopwe atittinaei, me silei minne ua aureki, iwe, kopwe pi ika a wor och lapalap mi ngau rei, me kopwe emmweniei lon ewe alen fansoun esemuch.”​​—⁠Kol Fel 139:​23, 24, NW.

21 Tafit a tingorei Jiowa pwe epwe chosani i ren an epwe pi ika a wor och “lapalap mi ngau” ren. Ussun ena chon makkei kol fel, sise kan tipeni an Kot chosani letipach pwe epwe pi ika a wor och lapalap ese pwung lon? Iwe, fan lukuluk, sipwe tingorei Jiowa an epwe atittinakich. Nge epwe ifa ussun ika sia aureki och tipisich are a wor och lapalap mi ngau rech? Ika ina, iwe, sipwe tinikken le iotek ngeni ach Kot mi tong, Jiowa, me sipwe tipetekison le anomukich fan emmwenien an we ngun mi fel me ewe fon seni an we Kapas. Epwe tongeni wor ach lukuluk pwe Jiowa epwe awora an alillis ngenikich fan iten ach sipwe feffetal won ewe al mi ale ngeni manau esemuch.​​—⁠Kol Fel 40:​11-​13.

22. Epwe pposolo letipach pwe epwe fet fan iten ewe Emon sise tongeni kuna?

22 Ewer, Jiowa epwe efeiochukich ren an ngenikich manau esemuch ika sipwe apwonueta an kewe alluk. Pwungun pwe a lamot ach sipwe miritiiti pwe an manaman me nemenem a watte seni meinisin, pun a ina ussun ewe aposel Paul lupwen a makkei ei mettoch: “Iteuoch o ling ngeni ewe chok emon Kot, ewe mi King fansoun meinisin, ewe esap malo, ewe sise tongeni kuna; iteuoch o ling ngeni i feilfeilo, feilfeilo chok. Amen.” (1 Timoti 1:​17) Iwe, ese lifilifil met epwe fis lon mwach kkan, nge amwo sisap mwaroro lon ach ekiekin uppos ussun ita nge sia nennengeni ewe Emon sise tongeni kuna.

Ifa Ussun Kopwe Polueni?

• Ifa ussun aramas ra tufichin kuna Kot?

• Ika sia wesewesen luku Jiowa, sipwe fet ika aramas repwe eriaffoukich?

• Met weween ach sipwe nennengeni Jiowa lon wiisan we, wiisen Chon Asukulakich mi Lapalap?

• Pwata sipwe ita tipeni pwe Jiowa epwe chosanikich?

[Picture on page 26]

Moses ese nisimwa mwen mesen Farao, pun ussun ita a nennengeni Jiowa, ewe Kot mi monomon

[Picture on page 29]

Amwo sisap eani ekkewe foffor mi ussun ita pwarata pwe Jiowa esap tongeni kuna minne sia foffori

[Picture on page 31]

Sia tinikken le kutta ewe sile ussun Kot pokiten ach nennengeni i lon wiisan we, wiisen Chon Asukul mi Lapalap

    Meinisin mi Peres lón Fósun Chuuk (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Chuuk
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share