Jiowa A Tumunu Ekkan Aramas Mi Eani Lukuluk Won I
“Om we tong enlet o om tuppwel epwe tumunuei fansoun meinisin.”—KOL FEL 40:11.
KING TAFIT lon Israel loom a “likiitu le witi ewe SAMOL” me a makkei pwe Jiowa ‘a aueto selingan ngeni i me a rong an pupuchor.’ (Kol Fel 40:1) Fan chommong a kuna ifa ussun Jiowa a tumunu ekkan aramas mi tongei I. Ina popun Tafit a tingor pwe Jiowa epwe tumunu i fansoun meinisin. Tafit emon lein ekkewe mwan me fefin mi tuppwol Kot a pwon ngeniir eu sokkun manausefal mi “murinno seni.” Iei Jiowa a chuen chechchemeni i me Tafit emon lein ekkan aramas repwe manausefal. (Ipru 11:32-35) Ina popun an Tafit feioch lon mwach kkan a wesewesen lukuluk. Itan a makkeelong lon noun Jiowa “puken achechem.”—Malakai 3:16.
2 Inaamwo ika chokkewe mi mak iter lon ewe puken Ipru sopwun 11 ra fen manau mwen Jises Kraist a feitiu fonufan nge, lapalapen manauer a tipeeu ngeni met Jises a apasa: “Ewe mi oput manauan me lon ei fonufan epwe amwochu manauan tori feilfeilo chok.” (Jon 12:25) Ina popun saminne weween ach kuna an Jiowa tumun pwe sisap riaffou are riaffou mwaal. A wewe ngeni tumun lon pekin ngun pwe sipwe tongeni amwochu ach uoch mwen mesen Kot.
3 Jises a kuna riaffou mwaal me esiit, me chon koputan ra nnielo Jises ren eu nninni mi fokkun metek me asau. Iwe nge, saminne Kot ese tumunuochu ewe Messaia me ren an we pwon. (Aisea 42:1-6) An Jises manausefal lon ewe aulungatin ran mwirin an malo mi asau a anneta pwe Jiowa a rongorong an sio fan iten alillis—ussun chok Jiowa a rongorong an Tafit sio—me a apochokkula Jises pwe a tongeni amwochu an tuppwol. (Mattu 26:39) Pokiten Kot a tumunu i, iei Jises a nonnom lon lang me ese tongeni malo, me fite milion chon fonufan mi eani luku lon ewe moon kepichilo ra tufichin angei manau esemuch.
4 Sia tongeni lukuluk pwe Jiowa a mochen me a tufichin tumunuochu noun kewe chon angang iei, ussun chok a fori lon ranin Tafit me Jises. (Jemes 1:17) Lusun ekkewe aramas mi kepit, ewe mwichen pwiin Jises kewe won fonufan mi kisikis, ra tongeni lukuluk won an Jiowa we pwon: “Eu alemwir mi esap morelo, mi pwechepwech, mi esap talo . . . mi iseis ngenikemi lon lang, ngenikemi mi iseis [mi kuna tumun, NW], ren manamanen Kot o luku, ngeni ewe manau mi fen ammolata pwe epwe pwapwalo lon fansoun sopolon.” (1 Piter 1:4, 5) Ekkewe “ekkoch siip,” mi eani lukuluk ngeni manauer won fonufan, ra pwal tongeni lukuluk won Kot me an kewe pwon ren ewe soumak kol mi fel: “Ami, noun kewe mi fel meinisin, oupwe tongei ewe SAMOL! Ewe SAMOL a mamasa ekkewe aramas mi tuppwel.”—Jon 10:16; Kol Fel 31:23.
Tumun Lon Pekin Ngun
5 Lon ei fansoun, Jiowa a akkota sokkopaten kokkot fan iten tumunun noun kewe aramas lon pekin ngun. Ese tumunur seni riaffou mwaal are ekkewe weires me osukosuk aramas ra kan kuna lon manauer, nge a tuppwol ngeniir ren kaworen ewe alillis me apochokkul mi lamot ngeni tuttumunun ar chiechioch ngeni i. Lukuluk won ewe moon kepichilo Kot a awora pokiten an tongeer ina longolongun ei chiechioch. Ekkoch ekkeei chon Kraist mi tuppwol ra fen seikita ren ngunun Kot we fan iten ar repwe nemenem ren Kraist lon lang. Ra eiten ngeniir aramas mi pwung me ra wiliiti noun Kot kewe lon pekin ngun, iwe, ekkeei kapas ra weneitiir: “A pwal angasalokich seni fan nemenien rochopwak, o a uweikichelong lon muun noun we mi achengicheng; lon i sia tongeni kuna amanauen ngunuch, omusamusen ach tipis.”—Kolose 1:13, 14.
6 Pwal fite milion chon Kraist mi tuppwol nge rese kepit, ra lukulukulo pwe repwe feioch pokiten ewe moon kepichilo. Sia alleaani: “Pun ewe Noun-Aramas ese feito pwe epwe kuna alilis seni aramas, nge a feito pwe epwe alisi aramas, o fangelo pwisin manauan pwe usun chok penmanauen aramas chommong.” (Mark 10:45) Ekkena chon Kraist ra ekieki ussun ar pwapwa lon mwach kkan lupwen “repwe eti noun Kot kewe lon ewe ngas mi ling.” (Rom 8:21) Iwe, iei ra aucheaani ar chiechioch ngeni Kot me ra enletin achocho le apochokkula ena chiechi.
7 Eu minen tumun fan iten pochokkuleloon noun Jiowa kewe aramas lon pekin ngun a kawor ren eu kkotun kait mi chok sopwosopwolo. Ei kokkot a atufichi aramas ar repwe akkalapalo ar weweiti ewe poraus mi enlet. Jiowa a pwal awora emmwen iteitan ren an we Kapas, an we mwicheich, me an we ngun mi fel. Fan ewe emmwen seni “ewe chon angang mi tuppwel o tipatchem,” noun Kot kewe aramas ra ussun chok eu eterenges inaamwo ika a sokkolo fonuer kewe. Ewe chon angang mi tuppwol a tumunu osupwangen noun Kot kewe aramas lon pekin ngun me ika a wor lamotan, pwal mwo nge lon pekin aion—ese lifilifil menni fonuer are ika ir aramas tekia are tekisosson.—Mattu 24:45.
8 Jiowa ese tumunu Jises seni ekkewe aramas ra u ngeni i me ese pwal tumunu chon Kraist seni chon koputer iei. Saminne pwe Kot a songeitiir. Aapwi, Kot a pwapwa rer. Iwe, iei ussun, Jiowa a pwaralo an luku pwe noun kewe aramas repwe pekini an we pekin lon ewe popun alongolongun kapwung mi lapalap. (Hiop 1:8-12; An Salomon Fos 27:11) Jiowa esap likitalo ekkan aramas mi tuppwol ngeni i, “pun ewe SAMOL a tongei minne mi pung; esap likitalo noun kewe aramas mi fel. Epwe tutumunu ekkewe aramas mi pung feilfeilo chok.”—Kol Fel 37:28.
Tumun Ren Kirokiroch Mi Tong Me Enlet
9 Lon an we iotek lon Kol Fel 40, Tafit a tingor pwe an Jiowa kirokiroch mi tong me an we enlet epwe tumunu i. Pokiten Jiowa mi enlet me pokiten a tongei pwung, a wiisen affata an kewe minen aukuk ngeni aramas. Ekkan aramas mi manaueni manauer me ren ekkena minen aukuk ra kuna tumun watte seni ekkewe riaffou, niuokkus, me osukosuk a tori aramas mi tuneerelo. Ren chok awewe, sia tongeni tumunukich me atongach kewe seni chommong osukosuk ika sia tielo senikich safeien opuchopuch me unnupuch, lisowu mwaal, me ewe sokkun manau mi tongei foffor mi mwanesol. Pwal mwo nge ekkewe aramas mi riki seni alen Jiowa we mi enlet—ussun chok Tafit a fori—ra tongeni luku pwe Jiowa epwe wiliiti eu “leenien op” fan iten chon tipis mi aier. Ekkewe chon tipis mi aier ra tongeni puchorewu: “Ka tumunuochuei seni riaffou.” (Kol Fel 32:7) A ifa me murinnoon an Jiowa pwaralo an kirokiroch mi tong!
10 Pwal eu alillis a pwaralo an Kot kirokiroch mi tong ina an Kot ouroura noun kewe chon angang pwe repwe imulo seni fonufan, an aramas kewe otot won fonufan Kot epwele ataielo. Sia alleaani: “Ousap tongei fonufan, are ekkena mettoch mi nonnom lon fonufan. Are emon a tongei fonufan, iwe, esor ewe tongen Semach lon i. Pun ekkena mettoch meinisin mi nonnom lon fonufan, mochenia-ingauen fituk, mochenia-ingauen mesach, o lamalam tekian ach pisek, ese mo popu seni ewe Sam, pwe seni chok fonufan.” Lupwen sia auselinga ei kapasen ourour me fori alon an kewe kapas, sia wesewesen tumunu manauach tori feilfeilo chok, pun iei alon sopwosopwoloon ewe wokisin: “Iwe, fonufan epwe morelo, o pwal an kewe mochenia-ingau; nge i mi fori letipen Kot epwe nonnom feilfeilo chok.”—1 Jon 2:15-17.
Tumun Ren Ach Tufichin Ekiek, Mirit, Me Tipatchem
11 Fan iten ekkan aramas ra mochen angei an Kot chen, noun Tafit we Solomon a makkei ei poraus fan emmwenien ngunun Kot: “Iwe, mirit epwe mamasok, nge weweoch epwe tumwunuk.” A pwal pese ngenikich: “Kopwe kutta tipatchem . . . Kosap likitala tipachem, pun epwe tumwunuk. Kopwe echeni pwe epwe mamasok.”—An Salomon Fos 2:11; 4:5, 6.
12 Sia nounou ach tufichin ekiek lupwen sia ekkekiekifichi ussun an Kot we Kapas. Ei sokkun ekiek mi alollon a atufichi lapeloon ach mirit pwe sipwe filioch won minne mi lamot lon manauach. A mmen watte lamoten ena pun lape-ngenikich sia silei—neman pokiten minne a fisita lon pwisin manauach—pwe osukosuk ra ppiita lupwen aramas ra akkomwa ekkewe mettoch mi mwaal pokiten a ina met ra akkota are pokiten manauer mi kkotongau. An Setan fonufan a mochen pwe sipwe chei ekkewe woun fonufan, ach itefoulo lein aramas, me nemenem, nge Jiowa a mochen sipwe chei ekkewe mettoch mi lamot lon pekin ngun mi fokkun lamot seniir. Ika sise akkomwa ekkewe mettochun ngun, a tongeni tatakkiselo ewe famili, ataielo chiechioch, me apwangapwangaalo achocho ngeni mettochun ngun. Mwiriloon ena a pwalo lon an Jises kewe kapas: “Pwe epwe meeta winen emon are a aunusalo fonufan meinisin, nge a fen pout seni manauan?” (Mark 8:36) Tipatchem a pesekich ach sipwe lefareni an Jises fon: “Nge oupwe kuttafichi lom an mu o an pung; iwe, ekkeei mettoch meinisin repwap kapach ngenikemi.”—Mattu 6:33.
Feiengau Seni Ach Ekieki Ussun Pwisinkich Chok
13 Aramas ra kan ekieki ussun pwisin ir, me a pwung ar fori ena. Iwe nge, lupwen emon a chok ekilapei pwisin an kewe mochen me ekiek, epwe fis osukosuk. Ina popun Jiowa a erenikich pwe sisap chok ekieki ussun pwisin kich ika sia mochen chiechi ngeni i. Weween an emon ekieki ussun pwisin i chok, pwe “a ekilapei pwisin an kewe mochen me osupwang are pwisin ekiekin chok.” Esap ina ussun chommong aramas ikenai? A ina alon eu oesini lon ewe Paipel. “Lon ekkewe ran le sopolon” an Setan otot mi ngau, “aramas repwe tongei pwisin ir,” are repwe ekilapei pwisin ir chok.—2 Timoti 3:1, 2.
14 Ekkewe chon Kraist ra weweiti murinnoon ar chechchemeni ewe alluk lon Paipel pwe repwe ekilapei mochenin me ekiekin ekkewe ekkoch, me tonger ussun chok ra tongei ir pwisin. (Luk 10:27; Filipai 2:4) Neman aramas ra kan ekieki pwe ena poraus ese fich ngeni ach ei fansoun, iwe nge, ena poraus a fokkun lamot ika sia mochen pwapwaiti pupulu mi sopwoch, ika epwe wor kinamwe lefilach me aramasach, me ika sipwe chiechioch ren aramas. Ina popun emon noun Jiowa kewe chon angang esap ekilapei pwisin an kewe mochen chok me tunalo minne mi lamot seni. Akkaewin, epwe chechchemeni met a lamot ngeni ewe Kot a fel ngeni, Jiowa.
15 Ach ekilapei pwisin ach kewe mochen me osupwang a tongeni emmwen ngeni ach sikasini pwisin ach pwung, me ena esin ekiek a tongeni emmwen ngeni lamalam tekia me ach aucheaani pwisin ach chok ekiek. Mei fokkun pwung ei poraus lon ewe Paipel: “Iei minne, kose tongeni chuen apasa och, atenan, sou apungun aramas, pun lupwen ka apungu emon, ka chok apungu pwisin en, pun en, ewe sou apung, nge ka pwal fori usun chok.” (Rom 2:1; 14:4, 10) Ekkewe nouwisin lamalam lon ranin Jises we ra unusen lukuluk won pwisin ar pwung me ra luku pwe a pwung ar repwe apwungu fofforun Jises me noun kewe chon kaeo. Ren ar fori ena, ra nikinikin soukapwung. Pokiten rese tongeni kuna pwisin ar kewe mwaal, ra ussun ita apwungu pwisin ir.
16 Jutas, ewe chon kaeo a afangema Jises, a wiliiti sou apwungu aramas. Fan eu lon Peteni lupwen Meri, fefinen Lasarus, a epiti Jises ren lo mi pwokkus, Jutas a song. A pwarata an song ren an apasa: “Pwata ese amomolo ei lo pwokkus won ulupuku moni silfer o fangelo ngeni chon woungau?” Nge sopwosopwoloon ewe poraus lon Paipel a awewei: “Nge a apasata iei usun, esap ren an tongei chon woungau, nge pokiten i emon chon sola. Nour we chotan moni a nom ren, nge a chok pwisin angei seni minne ra walong lon.” (Jon 12:1-6) Amwo sisap ussun chok Jutas are ekkewe nouwisin lamalam mi muttir le apwungu aramas, nge ra wesewesen apwungu pwisin ir.
17 A solap pwe ekkoch chon Kraist loom, inaamwo ika rese sola ussun chok Jutas nge, ra kkuf ren lamalam tekia, me ir chon sikasik. Jemes a makkei ei poraus ussur: “Nge iei oua sikasini ami lamalam tekia; iwe, ekkeei sokkun sik meinisin mi ingau.” (Jemes 4:16) Sikasik ussun met sia fori are ussun wiisach kewe lon an Jiowa angang epwe efeiengauakich. (An Salomon Fos 14:16) Sia chechchemeni met a fis lupwen ewe aposel Piter a eani lukuluk won pwisin an pochokkul me a apasa: “Are ir meinisin repwe turukap pokitom, nge ngang usap mo turukap. . . . Are upwe fen etuk le malo, usap mo amam en.” Ren enletin, esor popun sipwe sikasik ussun pwisin ach kewe tufich. Meinisin a nom rech pokiten an Jiowa kirokiroch mi tong. Ach chechchemeni ena poraus epwe tumunukich seni ach wiliiti aramas mi sikasik.—Mattu 26:33-35, 69-75.
18 “Lamalamtekia a akom mwen feiengau, nge tunosikesik a akom mwen an eman tur.” Met popun? Jiowa a polueni: “Ua oput lamalamtekia me sikesik.” (An Salomon Fos 8:13; 16:18) Ina popun Jiowa a fokkun song ren an ewe kingen Asiria “sikesik me lamalamtekia”! (Aisea 10:12) Jiowa a apwungu i. Arapakan sia tori ewe fansoun unusen an Setan fonufan epwe kapwung, kapachelong ekkewe nouwis mi lamalam tekia, ekkewe sia tongeni kuna pwal ekkewe sise tongeni kuna. Amwo sisap appiru lamalam tekian chokkewe mi u ngeni Jiowa!
19 A wor popun chon Kraist mi enlet ra meefi watteen ar feioch pokiten ir noun Jiowa kewe chon angang. (Jeremaia 9:24) Nge, a pwal wor popun repwe tekisosson. Met popun? Pokiten “aramas meinisin ra tipis, o rese mo tori ewe lingen Kot.” (Rom 3:23) Iwe, ren ach sipwe kamwochunnuk won ach tufichin angang ngeni Jiowa, sipwe eani ekiekin ewe aposel Paul. Paul a apasa pwe “Kraist Jises a feitiu fonufan pwe epwe amanaua kich aramas mi tipis. Iwe, ngang mi aeuin chon tipis lap seni meinisin!”—1 Timoti 1:15.
20 Pokiten noun Jiowa kewe aramas ra pwapwa ar repwe ekisalo ewe lamoten pwisin ar kewe mochen me akkomwa minne mi lamot ngeni Kot, sia lukuluk pwe Jiowa epwe likiitu le tumunur lon pekin ngun. Sia tongeni lukuluk pwe, lupwen a fisita ewe riaffou mi lapalap, Jiowa epwe tumunu noun kewe aramas lon pekin ngun me pwal lon pekin aion. Lupwen ra nonnom lon ewe fonufan sefo repwe puchorewu: “Ellet, iei i ach Kot sa anomu ach lukuluk won pwe epwe amanauakich, iei i ewe Samol mi Lapalap sa anomu ach apilukuluk won. Ousipwe pwapwa o mwanek ren an amanauakich.”—Aisea 25:9.
En Mi Chechchemeni?
• Ifa ussun King Tafit me Jises Kraist ra kuna tumun?
• Ifa ussun noun Jiowa kewe aramas ikenai ra kuna tumun?
• Met popun sisap ekieki ussun pwisin kich chok?
• Met popun sipwe eani wiisach mi tekia nge sipwe tipetekison?
[Ekkewe kapas eis fan iten ewe lesen]
1. Met King Tafit a tingor seni Jiowa, me ifa ussun a pwonueta?
2. Ifa ussun ewe Paipel a alisata ach weweiti weween an Jiowa tumunukich?
3. Ifa ewe pisekin annet pwe Jiowa a tumunu Jises, me ifa mwiriloon?
4. Ifa ewe kapasen alukuluk a kawor ngeni chon Kraist mi kepit me ekkewe “ekkoch siip”?
5, 6. (a) Ifa ussun noun Kot kewe aramas ra kuna tumun lon ei fansoun? (b) Ifa ewe riri lefilen Jiowa me aramas mi kepit, iwe, ifa ussun ren chokkewe mi apilukulukun manau esemuch won fonufan?
7. Ikkefa ekkewe minen tumun Jiowa a awora ren an epwe tumunu pochokkulen noun kewe aramas lon pekin ngun iei?
8. Jiowa a lukuluk pwe noun kewe mi tuppwol repwe fori met, me ir mi tongeni lukuluk won met?
9, 10. (a) Ifa ussun aramas ra kuna tumun pokiten Jiowa mi enlet? (b) Ifa ussun ewe Paipel a ait ngenikich pwe Jiowa a tumunu noun kewe aramas mi tuppwol ren an kirokiroch mi tong?
11, 12. Awewei ifa ussun ach tufichin ekiek, mirit, me tipatchem ra tumunukich.
13, 14. Ifa weween ach ekieki ussun pwisin kich chok me met popun a ngau?
15, 16. (a) Ach ekieki ussun pwisin kich chok a tongeni emmwen ngeni met? Io kewe ra ina ussun? (b) Emon mi muttir le apwungu aramas a wesewesen fori met?
17. Awewei feiengauen sikasik are ach lukuluk won pwisin ach kewe tufich chok.
18. Ifa ekiekin Jiowa ussun lamalam tekia?
19. Ifa ussun noun Kot kewe aramas ra pwapwa ren wiiser mi tekia nge ra chuen tekisosson?
20. Ifa ussun Jiowa a tumunu noun kewe aramas iei, me ifa ussun epwe tumunur lon mwach kkan?
[Lios lon pekin taropwe 17]
Ifa ussun Jiowa a tumunu Tafit me Jises?
[Lios lon pekin taropwe 19]
Ifa ussun noun Kot kewe aramas ikenai ra kuna tumun lon pekin ngun?
[Lios lon pekin taropwe 20]
Sia pwapwa ren wiisach mi tekia seni Jiowa nge sipwe chuen tekisosson