‘Kopwe Likiitu Fan Osukosuk’
“Ese fich ngeni chon angangen ewe Samol repwe anini, nge repwe umoumoch ngeni aramas meinisin, . . . repwe likiitu fan osukosuk.”—2 TIMOTI 2:24, NW.
EPWE ifa meefiom lupwen ka chuuri aramas ra song ngonuk are rese saani ewe poraus ka uwei? Lon an awewe ussun ewe ranin le sopwolon, ewe aposel Paul a oesini pwe aramas repwe “esiita, . . . repwe luapas, resap mosonoson, repwe mocho.” (2 Timoti 3:1-5, 12) Eli kopwe sereni ena sokkun aramas lon om angangen afalafal are lupwen ka fori pwal ekkoch angang.
2 Saminne aramas meinisin mi kapasingau rese saani minne mi pwung. Riaffou are mangau watte a tongeni efisi an aramas kapasingau ngeni ese lifilifil io a nonnom unukkur. (An Salomon Afalafal 7:7) Chommong ra ina ussun pokiten ra nonnom me angang lon eu leeni ia aramas ra kan kapasingau ie. Iwe, chon Kraist resap kapasingau pokiten aramas meinisin ra kapasingau nge, a alisikich le weweiti ewe popun aramas ra eani ena sokkun kapas. Met sipwe fori ika aramas ra kapasingau ngenikich? An Salomon Fos 19:11 a apasa: “Mirit a alisi eman aramas pwe epwe mang ngeni song.” Iwe, Rom 12:17, 18 a fonoukich: “Oute liwini ngeni emon mi ingau an we mi ingau. . . . Are mi tufich, ukukun minne oua tongeni, oupwe kinamwefengen me aramas meinisin.”
3 Ika sia wesewesen kinamwe, kinamwe epwe pwapwalo lon lapalapach kewe. Epwe pwapwalo lon met sia apasa me fori, eli pwal lon lapalapen mesach me lon ngingich. (An Salomon Fos 17:27) Lupwen Jises a tinalo noun kewe aposel le afalafal, a ereniir: “Lupwen oupwe tolong lon eu im, oupwe kapong ngeni [“oupwe apasa, ‘Kinamwe ngeni kemi,’ ” Ewe Kapasen Kot]. Iwe, are ewe im mi fich ngeni, ami kinamwe epwe nonnom won, nge are ese fich ngeni, ami kinamwe epwe pwal liwinsefal ngenikemi.” (Mattu 10:12, 13) Ewe poraus sia uwei eu kapas allim. Alon ewe Paipel ena poraus “ewe kapas allim usun kinamwe,” “ewe kapas allim usun ewe chenin Kot,” me “ei kapas allim usun ewe mu.” (Efisus 6:15; Fofor 20:24; Mattu 24:14) Sise mochen esiita an emon luku are anini ussun an ekiek, nge sia mochen esile ngeni ewe kapas allim seni an Kot we Kapas.
4 Eli emon ese wesewesen auseling ngeni met sia apasa epwe muttir apasa, “Use mochen auseling.” Fan chommong, sia tongeni apasa, “Ua mochen aiti ngonuk ei wokisin mi mwochomwoch seni ewe Paipel.” Eli esap oput om fori ena. Are kopwe apasa: “Ua mochen aporausa ngonuk porausen eu fansoun lupwen esap chuen wor pwungungau me aramas meinisin repwe tongeifengenniir.” Ika emonnewe ese muttir pwarata an mochen rongorong aweween met ka fen apasa, ka tongeni pwal apasa: “Nge eli ka ekis osukosuk iei.” Inaamwo ika met emonnewe a apasa ese efisata kinamwe, sipwe eani ewe ekiek pwe emonnewe “ese fich ngeni”? Ese lifilifil met emonnewe a apasa, chechchemeni ewe fon seni Paipel pwe sipwe “umoumoch ngeni aramas meinisin, . . . likiitu fan osukosuk.”—2 Timoti 2:24, NW.
Turunufas Pokiten Emmwen Mi Ngau
5 Lon ewe aewin senturi, emon mwan itan Saul a itefoulo pokiten an kapas mi sufolungau, pwal fan iten an foffor mi mwanesol. Ewe Paipel a apasa pwe Saul a “ngasepwichesini kapasen amosok o kapasen ninni usun noun ewe Samol kewe chon kaeo.” (Fofor 9:1, 2) Saul a apasa mwirin pwe me loom i emon “chon pweni Kot me emon mi eriaffou me turunufasei aramas.” (1 Timoti 1:13, NW) Inaamwo ika ekkoch me lein mararin kewe ra fen wiliiti chon Kraist nge, iei met a apasa ussun meefian we ngeni noun Kraist kewe chon kaeo: “Pokiten ua fakkun tipekoum ngenir, ua eriaffour tori ekkewe telinimwen lon pwal ekkewe ekkoch fonu.” (Fofor 23:16; 26:11; Rom 16:7, 11) Esor pisekin annet pwe ekkewe chon kaeo ra sotun anini ngeni Saul lupwen a fori ekkena mettoch.
6 Met popun Saul a ina ussun? Fite ier mwirin, a makkei: “Pun use mo sinei, o ua chok fori ekkewe mettoch lon ai lukulukumang.” (1 Timoti 1:13) Saul emon Farisi, a “fakkun titchik an amirit . . . usun allukun semach kewe.” (Fofor 22:3) Inaamwo ika noun Saul we sense itan Kameiliel ese kon lifilifil aramas nge, ewe samol fel mi lapalap Saul a chiechi ren, itan Keafas, emon mi kon ssenuk lon an tinikken ngeni wiisan. Keafas emon lein ekkewe meilap lon ewe rauangau mi emmwen ngeni ninniiloon Jises Kraist. (Mattu 26:3, 4, 63-66; Fofor 5:34-39) Mwirin ena, Keafas a alluku pwe noun Jises kewe aposel ra kawet, me a alluk ngeniir pwe repwe ukutiu le afalafal ussun iten Jises. Keafas meilapen ewe Sanhedrin atun Stifen a kapwung me ra monei ngeni i fau. (Fofor 5:27, 28, 40; 7:1-60) Saul a katol lupwen ra monei ngeni fau Stifen, me Kaefas a awiisa ngeni wiisan le eriaffou noun Jises kewe chon kaeo ren an aresiniir lon Tamaskos. (Fofor 8:1; 9:1, 2) Fan emmwenien Keafas, Saul a ekieki pwe an kewe foffor a anneta an achocho fan iten Kot, nge ren enletin a pwarata an lukulukummang. (Fofor 22:3-5) Iwe, mwiriloon, Saul ese esinna pwe Jises ewe Messaia mi enlet. Nge Saul a miritilo lupwen Jises a kapas ngeni won ewe aal ngeni Tamaskos mwirin an manausefal.—Fofor 9:3-6.
7 Ekiselo mwirin, ewe chon kaeo itan Ananaias a wiisen afalafal ngeni Saul. Kopwe mwotores le chuuri Saul me afalafal ngeni? Ananaias a pireir, nge a fos ngeni Saul ren kirikiroch. Lapalapen Saul a siwil pokiten an chufengen me Jises won ewe aal ngeni Tamaskos. (Fofor 9:10-22) Mwirin, a iteni ewe aposel Paul, emon misineri chon Kraist mi achocho.
Mosonoson Nge Pwora
8 Jises emon chon afalafala ewe Muu mi achocho me mosonoson nge a pworacho lupwen a afalafal ngeni aramas. (Mattu 11:29) A appiru Seman we lon lang, ewe a pese ngeni ekkewe mi ngau ar repwe kul seni ar fofforingau. (Aisea 55:6, 7) Lupwen Jises a alisi ekkewe chon tipis, a afanniir lupwen ra siwili lapalaper, me a apochokkula ekkena sokkun aramas. (Luk 7:37-50; 19:2-10) Jises ese apwungu aramas ren sorosorur lukun nge, a appiru an Seman we kirokiroch, mosonottam, me mosonoson pokiten a mochen emmweniir ngeni aier. (Rom 2:4) Letipen Jiowa pwe sokkun aramas meinisin repwe aier me kuna manau.—1 Timoti 2:3, 4.
9 Mattu ewe soumakkei ewe puken kapas allim a ngenikich ekiekin Jiowa ussun Jises Kraist, ren an aloni alon ekkeei kapasen oesini: “Nengeni nei chon angang ua filata, ewe mi achengicheng rei, ewe ua unusen pwapwa ren. Upwe isenata Nguni won, o i epwe esinei ngeni ekkewe re Jentail minne mi pung. Esap anini, esap pwal leuwommong, esor emon epwe rong leuwan lon ekkewe al. Esap kupielo efoch aset mi puopu, o esap kunuelo efoch wik mi atuat, tori ewe fansoun epwe emmweni pung ngeni win, o ekkewe re Jentail repwe pwal apilukuluku pokiten itan.” (Mattu 12:17-21; Aisea 42:1-4) Met Jises a fori a tipeeu ngeni ekkena kapasen oesini, pokiten ese anini ngeni aramas. Pwal mwo nge lupwen a osukosuk, a kapas enlet lon eu lapalap mi achungu letipen aramas mi letip wenechar.—Jon 7:32, 40, 45, 46.
10 Lon an angangen afalafal, Jises a fos ngeni chommong Farisi. Inaamwo ika ekkoch me leir ra sotun ssarei i lon an kapas nge, Jises ese eani ewe ekiek pwe ir meinisin mi ngau. Saimon, emon Farisi ese saani an afalafal, a mochen silei Jises, iwe, a etiwa an epwe mongo ren. Jises a mongo ren Saimon me a afalafal ngeni chokkewe mi fitiir le mongo. (Luk 7:36-50) Lon pwal eu fansoun, emon Farisi mi itefoulo itan Nikitimos a chuuri Jises le monomon le pwin. Jises ese esiita Nikitimos pokiten an witiwit tori a pwin. Nge, a afalafal ngeni Nikitimos ussun ewe tong Kot a pwarata ren an tinalo Noun we pwe epwe suuki ewe aal ngeni manau fan iten chokkewe mi luku. Jises a pwal apasa ren kirokiroch ewe lamoten alleasochisi an Kot kewe kokkot. (Jon 3:1-21) Feil, feil, Nikitimos a kapas fan asengesin Jises lupwen ekkewe ekkoch Farisi ra esiita eu poraus mi murinno ussun Jises.—Jon 7:46-51.
11 Sap minne Jises ese kuna likotupotupun chokkewe mi sotun ssarei i. Ese mut ngeni ekkewe mi u ngeni ar repwe ssarei i ren anini mi lamot mwaal. Iwe nge, lupwen mi fich, a ekis polueniir ren an apasa eu kapasen alongolongun alluk, ren an nounou eu kapas awewe, are eu wokisin. (Mattu 12:38-42; 15:1-9; 16:1-4) Lon ekkewe ekkoch fansoun, Jises ese polueniir lupwen a kuna pwe a lamot mwaal an epwe apasa och.—Mark 15:2-5; Luk 22:67-70.
12 Fan ekkoch, aramas mi nonnom fan nemenien ekkewe ngun mi ngau ra puchor ngeni Jises. Lupwen a fis ena, a nemeni meefian me pwal mwo nge nounou an manaman seni Kot pwe epwe alisiir. (Mark 1:23-28; 5:2-8, 15) Ika ekkoch aramas ra song me puchor ngenikich lupwen sia afalafal, sipwe pwal nemeni meefiach, me sipwe achocho le pwarata kirokiroch me kapas pwoteete ngeni ekkena aramas.—Kolose 4:6.
Lon Ewe Famili
13 Fan chommong, aucheaan an noun Jises kewe chon kaeo nemeni meefier a akkaewin pwapwalo lon ewe famili. Letipen emon mi chung ren ewe enlet seni Paipel a tipeni pwe chon an famili epwe pwal etiwa ewe enlet. Nge ussun chok Jises a apasa, eli ekkoch lon ewe famili repwe song. (Mattu 10:32-37; Jon 15:20, 21) Mei wor sokkopaten popun a fis ena. Ren chok awewe, ekkewe aitien Paipel ra tongeni alisata ach wiliiti aramas mi wenechar, tuppwol, me sufol nge, ewe Paipel a pwal aiti ngenikich pwe lon mettoch meinisin, sia wiisen auseling akkom ngeni ewe Chon Forata. (An Salomon Afalafal 12:1, 13; Fofor 5:29) Emon lon famili a tongeni song ika a meefi pwe a kisilo an nemenem lon ewe famili pokiten ach tuppwol ngeni Jiowa. Ika a fis ena osukosuk, a lamot ach sipwe appiru ifa ussun Jises a nemeni meefian.—1 Piter 2:21-23; 3:1, 2.
14 Puluwen are chon familien chommong mi angang ngeni Jiowa iei ra u ngeni ewe siwil lon manauer lupwen ra poputa le kaeo ewe Paipel. Eli ekkewe chon u ngeniir ra rongorong poraus mi ngau ussun Chon Pwarata Jiowa, me ra niuokkus pwe ewe famili epwe feiengau. Met a siwili ar ekiek? Fan chommong, fofforochun ewe chon luku a alisiir. Pokiten ewe chon luku a achocho le apwonueta fon seni Paipel—fiffiti ekkewe mwich me ewe angangen afalafal nge a chuen fori wiisan ngeni ewe famili me an nemeni an song fan esiit—a ekisalo an ewe famili u ngeni.—1 Piter 2:12.
15 Eli emon chon u ngeni ese mochen auseling ngeni eu awewe seni Paipel pokiten apap are an lamalam tekia. A ina ussun meefien emon mwan lon Merika mi apasa pwe a fokkun tongei fonuan. Fan eu, lupwen puluwan we a fiti eu mwichelap, a angei ufan kewe meinisin me a ssu. Pwal eu fansoun, a ssu seni imwan me a apasa pwe epwe pwisin nielo ren eu pistol. A tipi ngeni lamalamen puluwan ren pwisin an kewe foffor mi amairu. Nge ewe fefin a achocho le apwonueta ekkewe fon seni Paipel. Ruwe ier mwirin an ewe fefin wiliiti emon Chon Pwarata Jiowa, ewe mwan a pwal fiti i. Lon Albania emon fefin a song lupwen noun we fopwul a kaeo ren Chon Pwarata Jiowa me a papataiselo. Fan 12 ewe in a kamwei noun we Paipel. Iwe, eu ran a suuki eu minefoon Paipel noun we a likiti lon eu chepel. A seroch le suuki Mattu 10:36, iwe, ewe in a miritiiti pwe met a mak lon ena wokisin a weneiti i. Nge a chuen osukosuk ussun noun we, iwe a asuaalo noun we ngeni ewe siip i me chienan kewe Chon Pwarata repwe fiti fan iten ar repwe feilo ngeni ewe mwichelap lon Italy. Lupwen ewe in a kuna ar tong, foropachfengen, me ar emelimel me a rongorong ar takir mi pwapwa, ekiekin a poputa le siwil. Ekiselo chok mwirin, a poputa le kaeo Paipel. Ikenai a achocho le alisi aramas mi akkom u ngeni ewe enlet.
16 Fan eu, emon mwan a amosuku puluwan we ren efoch naif, me a tipimwaal ngeni ren kapas pochokkul lupwen a arapakan tori ewe Kingdom Hall. Neminnewe a mosonoson le apasa: “Tolong lon ewe Kingdom Hall, me kopwe pwisin katol.” A tolong, me lo, lo, lo, a wiliiti emon elter.
17 Pwal mwo nge lupwen chon om famili meinisin ir chon Kraist nge, epwe wor fansoun lupwen a ppiita osukosuk me repwe kapas pochokkul pokiten kich chon tipis. Nengeni mwo ewe fon fan iten ekkewe chon Kraist lon Efisus: “Oupwe poutalo senikemi sokkun tipingau meinisin, pwal tipekoum, pwal song, pwal kapasechou, pwal esiit, o pwal sokkun ekiekingau meinisin.” (Efisus 4:31) Neman, nonnomun ekkewe aramas ekkewe chon Kraist lon Efisus ra nonnom lon, pwisin ar apwangapwang me, fan ekkoch, lapalapen manauer me mwan a etipetipeer. Met epwe alisiir le siwil? A lamot ar ‘amurinnosefalli ngunun letiper.’ (Efisus 4:23) Lupwen ra kaeo an Kot we Kapas, ekkekieki ifa ussun epwe nemeni manauer, chiechi ngeni chiener kewe chon Kraist, me achocho le iotek, pwaloon uwan an Kot ngun mi fel lon manauer epwe lapelo. Repwe kaeo ifa ussun repwe ‘umoumochfengen o kirokirochfengen, repwe pwal omusamusfengen lefiler, usun chok Kot a fen pwal omusalo ir lon Kraist.’ (Efisus 4:32) Ese lifilifil met ekkewe ekkoch aramas ra fori, a lamot ach sipwe nemeni meefiach, me ach sipwe kirokiroch, umoumoch, me omusalo tipisin aramas. Pwungun pwe sisap “liwini ngeni emon mi ingau an we mi ingau.” (Rom 12:17, 18) Ach appiru an Kot pwarata tong enlet ina ewe alen pung.—1 Jon 4:8.
Kapasen Emmwen Fan Iten Chon Kraist Meinisin
18 Ewe alluk pwe sipwe “likiitu fan osukosuk” a weneiti chon Kraist meinisin. (2 Timoti 2:24, NW) Nge ei alluk a akkom tori Timoti, pwe epwe alisi i lupwen a wiisen elter lon Efisus. Ekkoch lon ewe mwichefel ra kapaspat ussun ar ekiek me ra aiti ngeni aramas luku mi mwaal. Pokiten rese unusen weweiti ewe popun a kawor ewe Allukun Moses, rese ekilapei ewe lamoten luku, tong, me mwelien letip mi limelimoch. Lamalam tekia a efisata kinikinfesen lupwen ra anini ussun sokkun kapas nge, rese weweiti ewe mettoch mi lamot ussun aitien Kraist me ewe lamoten manau mi fich ngeni Kot. Pwe epwe pwakini ei osukosuk, a lamot pwe Timoti epwe uppos le amwochu ewe enlet seni Paipel nge, epwe pwoteete lon an foffor ngeni pwiin kewe. Ussun chok ekkewe elter ikenai, Timoti a silei pwe ewe mwichen chon luku esap noun me a silei lamoten foffor ngeni aramas lon eu lapalap mi alisata tong me tipeeu lefilen chon Kraist.—Efisus 4:1-3; 1 Timoti 1:3-11; 5:1, 2; 6:3-5.
19 Kot a pesei noun kewe aramas pwe repwe “kukkutta minne mi mosonoson.” (Sefanaia 2:3, NW) Ewe kapasen Ipru fan iten “mosonoson” a wewe ngeni eu lapalap mi atufichi an emon mosonoson me likiitu fan riaffou, esap pwal mangau me esap ekiekin liwini-ingau. Amwo sipwe tinikken le tingor an Jiowa alillis pwe sipwe nemeni ach memmeef me tupuniochu i, pwal mwo nge lon fansoun mi fokkun wieres.
Met Ka Fen Kaeo?
• Menni wokisin repwe alisuk lupwen aramas ra turunufaseiok?
• Met popun Saul a turunufas lon an foffor?
• Ifa ussun fofforun Jises a alisikich pwe sipwe fofforoch ngeni sokkun aramas meinisin?
• Tumunuun ach kapas lon imwach a tongeni uwani met sokkun feioch?
[Ekkewe kapas eis fan iten ewe lesen]
1. Lupwen sia afalafal, met popun sia sereni aramas mi kapasingau ngenikich fan ekkoch?
2. Ikkefa ekkewe wokisin mi alisikich le fofforoch ngeni aramas mi kapasingau ngenikich?
3. Ifa ussun kinamwe a kapachelong lon ewe poraus sia esileifetalei?
4. Met ka tongeni apasa ika emon a erenuk “Use mochen auseling” lupwen kesaamwo ereni ewe popun ka feito?
5, 6. Met Saul a fori ngeni noun Jises kewe chon kaeo, me met popun a ina ussun an foffor?
7. Met a fis ngeni Saul pokiten ar chufengen me Jises won ewe aal ngeni Tamaskos?
8. Ifa ussun Jises a pwaralo ekiekin Seman we ussun aramas mi fen fofforingau?
9. Met sia tongeni kaeo seni pwonuetaan Aisea 42:1-4 lon Jises?
10, 11. (a) Inaamwo ika ekkewe Farisi mi kapachelong lein chokkewe mi u ngeni Jises nge, met popun Jises a afalafal ngeni ekkoch me leir? (b) Fan ekkoch ifa ussun Jises a polueni ekkewe mi u ngeni i, nge met ese fori?
12. Inaamwo ika aramas ra puchor ngeni Jises nge, ifa ussun a alisi aramas?
13. Met popun fan ekkoch aramas ra u ngeni emon chon ar famili mi poputa le kaeo Paipel ren Chon Pwarata Jiowa?
14-16. Met a siwili ekiekin ekkoch mi u ngeni chon ar famili?
17. Ika fan ekkoch a piita osukosuk lon eu familien chon Kraist, menni fon seni Paipel epwe alisiir?
18. Met popun ewe fon lon 2 Timoti 2:24 a fich ngeni emon elter lon Efisus loom, me ifa ussun a tongeni alisi chon Kraist meinisin?
19. Met popun a lamot pwe oukich meinisin sipwe “kukkutta minne mi mosonoson”?
[Lios lon pekin taropwe 12]
Inaamwo ika Ananais a silei lapalapen Saul nge, a kirokiroch ngeni
[Lios lon pekin taropwe 15]
An chon Kraist apwonueta wiisan kewe fan tuppwol a tongeni akukkunalo an ewe famili u ngeni
[Lios lon pekin taropwe 16]
Chon Kraist ra alisata tong me tipeeu