Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Chuuk
  • PAIPEL
  • PUK
  • MEETINGS
  • w07 6/1 p. 17-21
  • Pwapwaesini Manau Fän Niuokkusun Jiowa

Ese wor video fán iten ei kinikin.

Omusaaló, a wor osukosuk le eppietá ewe video.

  • Pwapwaesini Manau Fän Niuokkusun Jiowa
  • Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2007
  • Itelap Kisikis
  • Pwal Ekkóch
  • Popun Sipwe Niuokkusiti Kot
  • Ifa Ussun Sipwe Pwäri Niuokkusun Kot lon Manauach
  • Niuokkusiti Kot A Atoto Chommong Feiöch
  • Än Jiowa kewe Pwon mi Alikiitükich
  • Sipwe Mirit—Ika Sipwe Niuokkusiti Kot!
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2006
  • Emiriti Letipom Pwe Epwe Niuokkusiti Jiowa
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
  • Sipwe Niuokkusiti Jiowa—Iwe Mwirin, Sipwe Pwapwa!
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2006
  • Niuokkusiti Jiowa Me Akkalleasochisi An Kewe Alluk
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
Pwal Och
Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2007
w07 6/1 p. 17-21

Pwapwaesini Manau Fän Niuokkusun Jiowa

“Ami noun aramas mi fel, oupwe niueiti ewe SAMOL, pun ir ekkewe mi niueiti i resap osupwang ren och mettoch!”—KÖLFEL 34:9.

FÄN chommong, än ekkewe nöüwisen Kristentom äiti ngeni aramas ar repwe niuokkusiti Kot a alongolong woon ewe afalafal mi mwääl pwe Kot a kan apwüngü chon tipis lon och ekkein ell tori feilfeilo chök. Ena afalafal a ü ngeni äitien Paipel mi erä pwe Jiowa I emön Koten tong me pwüng. (Keneses 3:19; Tuteronomi 32:4; Rom 6:23; 1 Jon 4:8) Nge pwal ekkoch chon afalafalen Kristentom ra eäni pworaus mi sokkolo. Rese kakkapas ussun ach niuokkusiti ach sipwe äletipengaüa Kot. Iwe nge, ra apasa pwe Kot mi chök tipemecheres me a kan ekketiwa aramas meinisin ese lifilifil met sokkun manau ra manaueni. Ese pwal tipeeü ngeni äitien Paipel.—Kalesia 5:19-21.

2 Ren enletin, ewe Paipel a pesekich ach sipwe niuokkusiti Kot. (Pwarata 14:7) Ena pworaus mi enlet a efisatä ekkoch kapas eis. Met popun emön Kot mi tong a mochen ach sipwe niuokkusiti i? Met sokkun niuokkus mi fichiiti Kot? Epwe ifa ussun niuokkusun Kot epwe efeiöchükich? Sipwe ekilapei ekkeei kapas eis lon ach sopwelo ach pworausfengen ussun Kölfel 34.

Popun Sipwe Niuokkusiti Kot

3 Mi fich ngeni Jiowa ach sipwe niuokkusiti i, pun I ewe Chon Föratä me Sou Nemenemen läng me fönüfan. (1 Piter 2:17) Iwe nge, sap minne ussun itä nge a kon ssenük ach niuokkusiti emön kot mi arochongaü. Nge a wewe ngeni ach sipwe eäni süföl mi alolloon pokiten wisan. A pwal kapachelong ach niuokkusiti ach sipwe äletipengaüa I. Ei sokkun niuokkus are mennin a kan amürinnölo manauach, nge sisap letipechou are meserocholo ren. Jiowa, “ewe Kot mi pwapwa” a mochen pwe förian kewe aramas repwe pwapwaesini manau. (1 Timoti 1:11) Iwe nge, ren ach sipwe föri ena, a lamot sipwe atipeeüfengenni manauach ngeni än Kot kewe kapasen emmwen. Ren chommong aramas, a wewe ngeni ar repwe siwili napanapen manauer. Ir meinisin mi tipemecheres le siwili manauer ra küna enletin alon ewe sou makkei kölfel Tafit, a erä: “Oupwe chok neni o nengeni pwe ewe SAMOL [Jiowa] mi murinno! Mi pwapwa emon mi opelong lon i! Ami noun aramas mi fel, oupwe niueiti ewe SAMOL [Jiowa], pun ir ekkewe mi niueiti i resap osupwang ren och mettoch!” (Kölfel 34:8, 9) Ir meinisin mi niuokkusiti Jiowa rese osupwang ren och mettoch mi wesewesen aüchea pun mei wor ar ririöch ngeni Kot.

4 Nengeni pwe lon ränin Tafit we, a asamolu nöün kewe mwän ren an eita ngeniir “aramas mi fel.” Ir chon mwuun Kot mi fel. Ra pwal tipeeü ngeni ar repwe pennüküolo manauer le fiffiti Tafit. Inaamwo ika ra sü seni King Saul, nge Tafit a chök lükülük pwe Jiowa epwe akkawora minne ra osupwang ren. Tafit a makkei: “Ekkewe appanen laion ra kuna osupwang o ra echik; nge ir mi kukutta ewe SAMOL [Jiowa] resap osupwang ren och mi murinno.” (Kölfel 34:10) Jises a pwal eäni ena kapasen alükülük ngeni nöün kewe chon äppirü.—Mattu 6:33.

5 Chommong me lein chokkewe mi aüseling ngeni Jises, ir aramas kisikis me lein chon Jus. Iwe, Jises “a fakkun tongei ir, pun ra riaffou me torotorongau usun chok siip mi esor chon maser.” (Mattu 9:36) Epwe tufich ekkena aramas kisikis repwe pwora le fiffiti Jises? Mei lamot ar repwe ämääraatä ar niuokkusiti Jiowa, nge sap aramas. Jises a apasa: “Upwe erenikemi atongei kena, pwe ousap mo niuokusiti ir mi nielo inisimi nge resap chuen tongeni fori och mwirin. Nge upwe erenikemi io ami oupwe niueiti. Oupwe niueiti ewe mi tongeni nielo, o mwirin, mi wor an manamanen oturalo lon Keena. Ewer, upwe erenikemi, pwe oupwe niueiti i! Esap pwe limon litchok amomolo ngeni senis ruu? O Kot esap monuki emon leir. Nengeni, meten mokuremi menisin ra fen allea. Ousap niuokus; pun ami mi auchea lap seni chommong litchok.”—Luk 12:4-7.

6 Lupwen chokkewe mi niuokkusiti Jiowa ra küna sossot seni chon koputer pwe repwe ükütiu le angang ngeni Kot, eli repwe chechchemeni än Jises we kapasen ffön, a erä: “Aramas meinisin mi pwäratä ngang mwen mesen aramas, ewe Noun-Aramas epwe pwäratä ir mwen mesen ekkewe chonlängin Kot. Nge are emon epwe amam ngang mwen mesen aramas, iwe, ngang upwe amam i mwen mesen ekkewe chonlangin Kot.” (Luk 12:8, 9) Alon na a apöchökkülatä chon Kraist, äkkäeüin, lon ekkewe fönü ikewe fel mi enlet a pinepin ie. Chokkana ra mwamwareiti Jiowa fän mirit lon ar kewe mwich me pwal lon ewe angangen afalafal. (Fofor 5:29) Jises a isetiu ewe pisekin äppirü mi nampa eü lon an “niuokkusiti Kot.” (Ipru 5:7) Ewe Kapasen Kot a oesini ussun Jises: “Iwe, Ngünün ewe Samol mi Lapalap epwe nonom won, . . . Epwe pwal silei letipen ewe Samol mi Lapalap o niueiti i. Iwe, epwe pwapwa ngeni an epwe alleasochisi ewe Samol mi Lapalap fän niuokus.” (Aisea 11:2, 3) Ina minne, a fokkun fich pwe Jises epwe äiti ngenikich feiöchün ach niuokkusiti Kot.

7 Ir meinisin mi tapwelo mwirin lon ipwen Jises me älleäsochisi minne a äiti ngenikich ra ussun itä nge ngüüri eü kapasen etiwetiw mi wewe chök me an Tafit we, ewe a erä: “Ami nei semirit, oupwe feioch rei o auseling ai kapas, upwe afalafalakemi usun ami oupwe niueiti ewe SAMOL.” (Kölfel 34:11) A fich ngeni Tafit an epwe kör ngeni nöün kewe mwän “nei semirit” pun ra asamolu i, nöür we sou emmwen. Wisen Tafit an epwe awora ngeni nöün kewe chon äppirü älillis lon pekin lükü pwe repwe tipeeüfengen me küna än Kot chen. A ifa me watteen mürinnöön an we pisekin nengeni fän iten ekkewe chon Kraist sam me in! Jiowa a awisa ngeniir ar repwe nemenem woon nöür kewe ät me nengngin pwe repwe “foleniochu ir ren sokkun amirit me fonou me ren ewe Samol.” (Efisus 6:4) Ren ar pwoppworausfengen me nöür kewe rän me rän ussun mettochun ngün me pwal ren ar käkkäeö ngeniir ewe Paipel, ekkewe sam me in ra älisi nöür kewe kükkün ar repwe pwapwaesini manauer fän ar niuokkusiti Jiowa.—Tuteronomi 6:6, 7.

Ifa Ussun Sipwe Pwäri Niuokkusun Kot lon Manauach

8 Ussun sia fen erä, ach niuokkusiti Jiowa esap atai ach pwapwa. Tafit a eis: “Io mi mochen manau, o io mi mochen chommong ran, pwe epwe pwapwa ren minne mi murinno?” (Kölfel 34:12) A ffatöch pwe niuokkusun Jiowa, ina kiien ach sipwe pwapwaesini ach manauattam me küna minne mi mürinnö. Iwe nge, a mecheres ach sipwe erä, “Ua niuokkusiti Kot.” Iwe nge, ese mecheres ach sipwe ännetatä ren föfförüch. Ina minne, Tafit a aweweei ifa ussun sipwe tongeni pwäri niuokkusun Kot.

9 “Kopwe amwochu chonmongom seni minne mi ngau, o tinauom seni kapas otuputup.” (Kölfel 34:13) Fän emmwenien ngün mi fel, ewe aposel Piter a aloni alon ei kinikinin Kölfel 34 mwirin an a fönöü chon Kraist ar repwe tongfengen lefiler. (1 Piter 3:8-12) Ach amwöchü chönmöngööch seni minne mi ngaü a wewe ngeni pwe sisap etileepat. Iwe nge, sipwe achocho le aüfichietä aramas ren ach kapas. Pwal eü, sipwe achocho pwe sipwe pwora me kapas enlet.—Efi-sus 4:25, 29, 31; Jemes 5:16.

10 “Kopwe su seni minne mi ingau, o fori minne mi murinno; kopwe kutta kinamwe, o tapwelo mwirin.” (Kölfel 34:14) Sipwe tti senikich minne Kot a oput, awewe chök, lisowu-mwääl, kakkatol minne epwe efisi mochenia-ingaü, solä, angangen rong, föfförün akkachofesä, ünüpuch, me äeämwäällin säfei. Sisap pwal katol ekkena sokkun minen apwapwa mi annou. (Efisus 5:10-12) Iwe nge, sipwe äeäfichi ach fansoun le föfföri minne mi mürinnö. Epwe mürinnö seni meinisin ach sipwe fiffiti ewe angangen afalafala ewe Mwu me föralo chon käeö, me älisi aramas ar repwe küna amanau. (Mattu 24:14; 28:19, 20) A pwal kapachelong ach sipwe ammolnatä me fiffiti än chon Kraist kewe mwich, asoresini monien älisatä ewe angangen afalafal woon unusen fönüfan, tüttümünü ach Kingdom Hall, me äteneki osupwangen pwiich kewe.

11 Tafit a isetiu eü leenien äppirü mi mürinnö ren an chechcheei kinamwe. Fän ruu, a tufich an epwe nielo Saul. Nge lon ir me ruu fansoun, ese efeiengaüa Saul, me mwirin, a kapas ngeni ewe king fän süföl ren an äneänei pwe epwe fis kinamwe lefiler. (1 Samuel 24:8-11; 26:17-20) Iwe, met sipwe tongeni föri ikenäi ika a fis osukosuk lon ewe mwichefel nge epwe tongeni atai kinamwe? Sipwe “kukkutta kinamwe me chechei.” Iwe, ika sia meefi pwe a wor osukosuk lefilach me emön chienach chon lükü, sipwe alleasochisi än Jises kapasen ffön, ewe a erä: “Kopwe chasefal lom ngeni pwiom.” Iwe, mwirin sipwe sopwelo ach kewe angangen fel mi enlet.—Mattu 5:23, 24; Efisus 4:26.

Niuokkusiti Kot A Atoto Chommong Feiöch

12 “Mesen ewe SAMOL [Jiowa] ra nengeni ekkewe aramas mi pung, o selingan kewe ra rong ar pupuchor.” (Kölfel 34:15) Rekotun än Kot föfför ngeni Tafit a anneta pwe mei pwüng alon kana. Ikenäi, sia kükküna chengel mi alolloon me kinamween letipach pun sia silei pwe Jiowa a akkattolakich. Sia kan lükülük pwe Jiowa epwe aworato minne sia osupwang ren, pwal mwo nge atun sia wenewenen meefi aürek. Sia silei pwe arapakkan chök chon fel mi enlet meinisin repwe küna riäfföü seni Koken Makok me “ranin ewe Samol mi Lapalap a fokun eniwokus.” (Sowel 2:11, 31; Isikiel 38:14-18, 21-23) Alon Tafit kkeei repwe pwönütä wooch ese lifilifil met sokkun riäfföü sipwe küna lon ena fansoun: “Lupwen ekkewe aramas mi pung ra tingor ar alilis, ewe SAMOL epwe rong, o epwe angaserelo seni ar kewe riaffou meinisin.”—Kölfel 34:17.

13 Epwe ifa me watteen amwararen ena fansoun lupwen sipwe küna än Jiowa alingalo itan mi lapalap! Letipach epwe urolo ren watteloon ach süföl lap seni loom, iwe, meinisin chon ü ngeni repwe ninniilo fän säü. “Won-mesan ewe SAMOL a u ngeni ekkewe chon fori minne mi ingau, pwe epwe poutalo achechemenier seni won fonufan.” (Kölfel 34:16) Epwe ifa me watteen feiöchüch ach sipwe tongeni manauolong lon än Kot otot sefö mi pwüng!

Än Jiowa kewe Pwon mi Alikiitükich

14 Iwe, lon ei fansoun, a lamot likiitü ika sipwe sossopweelo le älleäsochisi Jiowa lon ei otot mi pworoingaü me arochongaü. Ach niuokkusiti Kot a fokkun älisikich ach sipwe ämääraatä älleäsochis. Pokiten sia nonnom lon fansoun weires, ekkoch nöün Jiowa kewe chon angang ra küna watteen riäfföü mi äletipetaar me äletipechour. Iwe nge, ra tongeni lükü pwe ika repwe lükülük woon Jiowa, I epwe älisiir le likiitü. Alon Tafit a aururu letipach, ewe a erä: “Ewe SAMOL a chok arap ngeni chon letipeta, a pwal amanaua ekkewe mi ta lon ngunur.” (Kölfel 34:18) Tafit a pwal apöchökkülakich lupwen a pwal erä: “Chommong sokkun riaffou repwe tori emon mi pung; nge ewe SAMOL epwe chok angasalo i senir meinisin.” (Kölfel 34:19) Ese lifilifil fite riäfföü ra torikich, nge Jiowa a pöchökkül le angasakichelo.

15 Ekisi chök mwirin an makkei Kölfel 34, Tafit a rongorong ussun ewe riäfföü a tori chon Nop, lupwen Saul a niirelo fengen me ekkewe samol-fel. A ifa me watteen än Tafit letipechou lupwen a chemeni pwe an feilo Nop a efisatä än Saul lingeringer! (1 Samuel 22:13, 18-21) Ese mwääl, Tafit a kütta älillis seni Jiowa, me ewe äpilükülükün manausefäl fän iten “ekkewe mi pwüng” a aururu letipan.—Fofor 24:15.

16 Ikenäi, ewe äpilükülükün manausefäl a pwal apöchökkülakich. Sia silei pwe esor och mettoch chon oputakich repwe föri epwe efeiengaüafochekich. (Mattu 10:28) Tafit a pwal eäni ena esin ekiek lon alon kkeei: “A tutumunu chuun [chon pwüng] kewe meinisin; ese mo wor efoch leir mi kupufesen.” (Kölfel 34:20) A wesewesen pwönütä ena wokisin ren Jises. Inaamwo ika chon nielo Jises ra fokkun kirikiringaü ngeni, nge esor efoch chüün a “kupufesen.” (Jon 19:36) Ren pwönüetään ena wokisin lon ach ei fansoun, Kölfel 34:20 a alükülükü ngenikich pwe ese lifilifil menni sossot ekkewe mi kepit me chiener kewe “pwal ekkoch siip” repwe küna, nge resap feiengaüfochofoch. Lon kapas monomon, esap kupufesen chüür kewe.—Jon 10:16.

17 A sokkolo pworausen ekkewe mi ngaü. Ekiselo chök nge repwe kini liwiningaüen minne ra fen fotukatiu. “Och mi ingau epwe nielo ekkewe aramas mi ingau; o ir mi oput ekkewe aramas mi pwung repwe kuna liwinin ingau.” (Kölfel 34:21) Ir meinisin mi ükkü ngeni nöün Kot kewe aramas repwe küna kitetter mi ngaü seni meinisin. Lupwen Jises Kraist epwe pwälo, repwe “kuna poutmwalilo esemuch.”—2 Tesalonika 1:9.

18 Makkeien Tafit we kölfel a muchulo ren ekkeei kapasen alükülük: “Ewe SAMOL [Jiowa] epwe isetiu penmanauen noun kewe chon angang; esap wor emon epwe kuna liwinin ingau seni leir mi opelong lon i.” (Kölfel 34:22) Le muchuloon an nemenem ükükün 40 ier, King Tafit a erä: “[Kot] a amanauaei seni ai kewe riafföü meinisin.” (1 King 1:29) Ussun chök Tafit, arapakkan chök nge chokkewe mi niuokkusiti Jiowa repwe tongeni nesökuriti manauer me pwapwaiti ar ngaselo seni ar mengiringiriiti tipisiir me ar kewe sossot meinisin. A lap me lein ekkewe chon Kraist mi kepit ra fen angei liwiniir lon läng. “Eü mwich mi lapalap” seni mwu meinisin ra fiffiti lusun pwiin Jises kewe le akkangang ngeni Kot me üöch mwen mesen Jiowa. A ina ussun pun ra anganga ar lükü woon manamanen chchaan Jises mi ninitiu pwe epwe penmanauakich. Le atun än Kraist Nemenem ükükün Engeröü Ier, ekkewe feiöch meinisin seni ewe möön kepich epwe älisiir me aunuserelo.—Pwarata 7:9, 14, 17; 21:3-5.

19 Met popun ekkena feiöch meinisin repwe tori ena “mwich mi lapalap” mi feffel ngeni Kot? Pun ra tipeppos le niuokkusiti Jiowa, akkangang ngeni ren ar mwaar me älleäsochis fän süföl. Enlet, ach niuokkusiti Jiowa a apwapwakich lon ach ei fansoun me älisikich ach sipwe “amwochu o manaueni ewe manau mi enlet”—manau esemuch lon än Kot we otot sefö.—1 Timoti 6:12, 18, 19; Pwarata 15:3, 4.

En mi Chechchemeni?

• Met popun sipwe niuokkusiti Kot, me met weween ena?

• Ifa ussun ach niuokkusiti Kot epwe nemeni ach kewe föfför?

• Ikkefa ekkewe feiöch epwe popu seni ach niuokkusiti Kot?

• Ikkefa ekkewe pwon ra älisikich le likiitü?

[Ekkewe kapas eis fan iten ewe lesen]

1, 2. (a) Ikkefa ekkewe ruu afalafal mi appölüfengen lefiler chon Kristentom ra eäni ussun niuokkusun Kot? (b) Ikkefa ekkewe kapas eis sipwe ätittina iei?

3. (a) Met ekiekum ussun ewe allük pwe sipwe niuokkusiti Kot? (b) Met popun ir mi niuokkusiti Kot ra pwapwa?

4. Ifa ewe kapasen alükülük Tafit me Jises ra eäni ussun än Jiowa akkawora minne sia osupwang ren?

5. (a) Chommong me lein chon äppirü Jises ir chon menni mwichen chon Jus? (b) Ifa än Jises we kapasen fön ussun niuokkus?

6. (a) Ikkefa alon Jises kewe mi apöchökkülatä chon Kraist? (b) Pwata a mürinnö seni meinisin än Jises we leenien äppirü lon an niuokkusiti Kot?

7. (a) A ifa ussun chon Kraist ra ussun itä nge ngüüri eü kapasen etiwetiw mi ussun chök än Tafit we? (b) Epwe ifa ussun ekkewe sam me in repwe tongeni äkkäppirü Tafit?

8, 9. (a) Pwata a mürinnö nonnomun manauen emön mi niuokkusiti Kot? (b) Met epwe kapachelong lon ach tüttümünü chönmöngööch?

10. (a) Aweweei met weween kul seni minne mi ngaü. (b) Met epwe kapachelong lon ach föfför-mürinnö?

11. (a) Ifa ussun Tafit a apwönüetä minne a eäni afalafal ussun kinamwe? (b) Met kopwe tongeni föri le ‘chechcheei kinamwe’ lon ewe mwichefel?

12, 13. (a) Ikkefa ekkewe feiöch ir mi niuokkusiti Kot ra pwapwaesini lon ach ei fansoun? (b) Arapakkan chök, menni feiöch ekkewe chon fel mi tuppwöl repwe pwapwaesini?

14. Ikkefa ekkoch wokisin repwe älisikich le likiitü fän riäfföü watte?

15, 16. (a) Ekiselo chök mwirin an a makkei Kölfel 34, Tafit a rongorong ussun menni kitetter? (b) Met epwe älisikich le likiitü fän sossot?

17. Epwe ifa sopwongaüen ekkewe mi oput nöün Jiowa kewe aramas nge resap aier?

18. A ifa ussun chon ewe “mwich mi lapalap” ra fen ngaselo, iwe, met repwe küna lon mwachkkan?

19. Met chon ewe “mwich mi lapalap” ra tipeppos le föfföri?

[Lios lon pekin taropwe 18]

Chon niuokkusiti Jiowa ra äkkäeä mirit atun a pinepin ar angang

[Lios lon pekin taropwe 20]

Iei ewe mettoch mi mürinnö seni meinisin sipwe tongeni föri fän iten chon oruch kewe, sipwe esile ngeniir ewe kapas allim ussun ewe Mwu

    Meinisin mi Peres lón Fósun Chuuk (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Chuuk
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share