Pwata A Lamot Tipetekison
“Ir mi tipetekison ra eäni tipachem.”—SALF. 11:2.
1, 2. Pwata Kot a likitaló Saul? (Ppii ewe sasing lepoputáán ei lesen.)
LUPWEN Jiowa a filatá Saul pwe epwe king, Saul emén mi tipetekison. (1 Sam. 9:1, 2, 21; 10:20-24) Nge mwirin án Saul a wiliti king, a poputá le lamalamtekia. Lón eú fansoun, fitengeréú chón Filistia ra maunei ekkewe chón Israel. Ewe soufós Samuel a ereni Saul pwe i epwe feiló ren me eáni asor ngeni Jiowa. Iwe nge, me mwen án Samuel wareiti Saul, ekkewe chón Israel ra poputá le niwokkus me chómmóng leir ra sú seni. Iwe Saul a pwisin eáni ewe asor, pún ese tongeni chúen witiwiti Samuel. Ese wor an pwúúng le féri ena, ina popun Jiowa ese pwapwaiti.—1 Sam. 13:5-9.
2 Lupwen Samuel a war, a apwúngú Saul pokiten a álleasolapa Jiowa. Nge Saul ese meefi pwe a tipis. A sótun kúnetipingen ren minne a féri, me a pwal mwo nge tipimwáál ngeni ekkewe ekkóch. (1 Sam. 13:10-14) Seni ena atun, Saul a féri chómmóng mettóch mi pwáraatá lamalamtekia. Ina minne, Jiowa a péútaaló pwe esap chúen king. (1 Sam. 15:22, 23) Lepoputáán, manawen Saul a múrinné, nge lesópwólóón a ngawóló me a fókkun sópwongaw.—1 Sam. 31:1-6.
3. (a) Ifa án chómmóng aramas ekiek usun tipetekison? (b) Menni kapas eis sipwe pélúweni?
3 Chómmóng aramas ikenái ra meefi pwe ika repwe sópwéch lón manawer are lón ar angang, resap tongeni eáni ena napanap tipetekison. Ra sikásini pwisin iir pwe aramas repwe ekieki pwe iir mi tekia seni ekkewe ekkóch. Iwe nge, pwata a lamot ngeni emén Chón Kraist an epwe tipetekison? Met a kapachelong lón ena napanap tipetekison, me ifa ewe ekiek ese pwúng usun? Lón ei lesen, sipwe pélúweni ekkena kapas eis. Nge lón en lesen mwirin ei, sipwe káé ifa usun sipwe tipetekison pwal mwo nge lón ekkewe atun mi weires ngenikich ach sipwe féri ena.
PWATA MI LAMOT TIPETEKISON?
4. Met weween ei itiitin kapas, “ekkewe tipisin lamalam tekia”?
4 Ewe Paipel a áiti ngenikich pwe lamalamtekia ina aposetin tipetekison. (Álleani Än Salomon Fos 11:2.) Tafit a tingormaú ngeni Jiowa: “Kopwe pwal amwochu noum chon angang seni ekkewe tipisin lamalam tekia.” (Kölf. 19:13, Testament Mi Fö) Met weween “ekkewe tipisin lamalam tekia” ei wokisin a fós usun? A wewe ngeni án emén féri och mettóch ese wor an pwúúng le féri. Neman a féri pokiten i a lamalamtekia are ese mosonottam le witiwit. Fán chómmóng kich meinisin sia fen lamalamtekia le féri och mettóch pokiten sise unuséch. Nge sia kúna seni pwóróusen King Saul pwe ika sia fen eérenaaló le ina usun, Jiowa esap pwapwaitikich. Kölfel 119:21 a apasa pwe Jiowa epwe “apwüngü ekewe mi lamalamtekia.” Pwata a ina meefien Jiowa?
Sia pwáraatá súfél ngeni Jiowa ren ach tipetekison
5. Pwata féfférún lamalamtekia ina eú féffér mi watte ngawan?
5 Féfférún lamalamtekia a fókkun chou seni ekkewe féffér sia féri pokiten sia chék mwáálliló. Áeúin, ika sia féri och mettóch mi pwáraatá lamalamtekia, sia pwáraatá ach súfélúngaw ngeni Jiowa, ach we Kot me Sou Nemenem. Oruuan, lupwen sia féri mettóch nge ese wor ach pwúúng le féri, epwe tongeni wor ánini me tipefesen lefilach me ekkewe ekkóch. (SalF. 13:10) Aúlúngátin, sipwe usun emén mi tiparoch mwen mesen aramas ika ra kúna ach féfférún lamalamtekia. (Luk. 14:8, 9) A ffat ewe popun pwata Jiowa a mochen ach sipwe tipetekison.
MET A KAPACHELONG LÓN EWE NAPANAP TIPETEKISON?
6, 7. Met a kapachelong lón ewe napanap tipetekison?
6 Emén Chón Kraist mi tipetekison esap lamalamtekia, nge a ekieki pwe ekkewe ekkóch ra fen tekia seni i. (Fil. 2:3) Emén mi tipetekison a mirititi ekkewe mettóch ese tongeni féri, me ika a mwáálliló, a apasa pwe a mwáál. A tipemecheres le aúseling ngeni meefien ekkewe ekkóch me káé seniir. Emén mi tipetekison a fókkun apwapwaai Jiowa.
7 Ewe Paipel a áiti ngenikich pwe emén mi tipetekison a silei pwisin napanapan me mirititi pwe mi wor ekkóch mettóch esap tongeni féri are ese mumu ngeni an epwe féri. Ei mettóch a álisi i le súféliti ekkewe ekkóch me kirekiréch ngeniir.
8. Ren ach sipwe tipetekison, met sókkun ekiek sipwe túmúnú senikich?
8 Sia tongeni poputá le eáni ekiek tekia nge sise fen tepereni. Ifa usun a tongeni fis ena? Sia tongeni poputá le meefi pwe kich mi lamot lap seni ekkewe ekkóch pokiten kich are ekkewe ekkóch sia silefichiir ra eáni och wis lón ewe mwichefel. (Rom 12:16) Are sia tongeni poputá le féri án aramas repwele kon chék átenekikich. (1 Tim. 2:9, 10) Sia pwal mwo nge tongeni poputá le ereni ekkóch met itá repwe féri me met itá resap féri.—1 Kor. 4:6.
9. Pwata ekkóch ra wiliti aramas mi lamalamtekia? Apwóróusa pwóróusen ekkóch lón Paipel.
9 Sia tongeni poputá le lamalamtekia ika sise nemeni ach kewe mochen mi ngaw. Chómmóng ra wiliti aramas mi lamalamtekia pokiten ra mochen angei pwisin ar ling, ra lólówóiti ekkewe ekkóch, are rese nemeni ar song. Ei mettóch a fis ngeni ekkóch aramas lón Paipel, áwewe chék ren Apsalom, Usia, me Nepukatnesar. Jiowa a affata ngeniir pwe mi lamot ar repwe tipetekison.—2 Sam. 15:1-6; 18:9-17; 2 Kron. 26:16-21; Tan. 5:18-21.
10. Pwata sipwe túmúnú seni ach sisap apwúngaló ewe popun aramas ra féri mettóch? Apwóróusa och pwóróus lón Paipel.
10 Mi pwal wor ekkóch popun pwata aramas ra féri och mettóch itá úrúrún resap féri. Ekieki usun pwóróusen Apimelek me Petrus. (Ken. 20:2-7; Mat. 26:31-35) Iir mi lamalamtekia? Are rese chék unusen silei met a fiffis, are ra chék féri nge rese akkomw ekiekiéchú? Pokiten kich sise tongeni silei masouen letipen aramas, mi lamot sisap mwittir apwúngaló pwe mi ngaw ewe popun ra féri minne ra féri.—Álleani James 4:12.
WISOM LÓN ÁN KOT WE KÓKKÓT
11. Met a lamot ach sipwe weweiti?
11 Emén aramas mi tipetekison a weweiti wisan we lón án Kot we kókkót. Jiowa i emén Kot mi kókkótéch. A fang ngeni emén me emén lón mwichefel en me wisan. Kich meinisin mi wor lamotach. Jiowa a ngeni emén me emén kich liffangach me tufichich mi sókkopat, me a mut ngenikich ach sipwe filatá ifa usun sipwe áeá. Ika sia tipetekison, sipwe áeá liffangach we lón ewe napanap Jiowa a pwapwaiti. (Rom 12:4-8) Sia mirititi pwe Jiowa a mochen ach sipwe áeá ach liffang le elingaaló i me álisi ekkewe ekkóch.—Álleani 1 Petrus 4:10.
Met sia tongeni káé seni án Jesus leenien áppirú lupwen a wor ekkesiwilin wisach? (Ppii parakraf 12-14)
12, 13. Met sipwe chechchemeni lupwen a fis siwil lón ach angang ngeni Jiowa?
12 Minne sia féri lón ach angang ngeni Jiowa a tongeni siwil mwirin och fansoun. Áwewe chék, ekieki ekkewe chómmóng siwil mi fis lón manawen Jesus. Me lepoputáán, iir chék me Seman we lón láng. (SalF. 8:22) Mwirin, a álisi Jiowa le féri ekkewe chónláng, unuselapen láng me fénúfan, me ekkewe aramas. (Kol. 1:16) Mwirin, Kot a tiinaato wóón fénúfan. A uputiw usun emén ménúkol me a wattetá usun emén mwán. (Fil. 2:7) Mwirin an máló, a liwinsefálitá láng, iwe lón 1914 a wiliti Kingen án Kot we Mwú. (Ipru 2:9) Nge, lón mwachkkan, mwirin an nemenem usun emén King úkúkún engeréú ier, i epwe eliwini ngeni Jiowa ewe Mwú pwe “Kot epwe unusen nemeni mettoch meinisin.”—1 Kor. 15:28.
13 Kich sia pwal tongeni kúna chómmóng siwil lón manawach. Fán ekkóch wisach kewe epwe tongeni siwil ren ekkewe kefil sia filatá. Áwewe chék, neman kich lipich nge sia filatá ach sipwe pwúpwúlú. Are neman a wor néúch semirit. Mwirin, neman sia filatá le féri ekkesiwil lón manawach pwe sipwe tongeni angang ngeni Jiowa full-time. Lón pwal ekkóch atun, mi tongeni siwil wisach pokiten nónnómuch. Neman sipwe tufichin alapaaló ach angang, are fen ekisikisaaló. Nge ese lifilifil ika kich kúkkún are chinnap, mi péchékkúl inisich are fen apwangapwang, Jiowa a silei úkúkún ach tufich lón ach angang ngeni. Ese kútta senikich met ese ki rech. A fókkun pwapwa ren met sia tufichin féri fán itan.—Ipru 6:10.
14. Ifa usun ekiek mi tipetekison a tongeni álisikich ach sipwe menemenéch me pwapwa ese lifilifil met nónnómuch?
14 Jesus a pwapwa ren met chék angang Jiowa a ewisa ngeni, iwe sia pwal tongeni ina usun. (SalF. 8:30, 31) Emén mi tipetekison a menemenéch ren ekkewe angang me wis a eáni lón mwichefel. Ese nefotofot wóón met ekkewe ekkóch ra féri. Nge a fen menemenéch ren wisan lón án Kot we mwicheich. A meefi pwe ina eú wis mi feito seni Jiowa. Emén mi tipetekison a pwal súféliti ekkewe ekkóch me pwapwa le álisiir. A mirititi pwe ekkewe angang ra eáni ra pwal feito seni Jiowa.—Rom 12:10.
EKIEK MI PWÚNG USUN EWE NAPANAP TIPETEKISON
15. Met sia tongeni káé seni Kition?
15 Kition i eú leenien áppirú mi fókkun múrinné usun emén mi tipetekison. Lupwen Jiowa a ewisa ngeni an epwe amanawa Israel seni ekkewe chón Mitian, iei met a apasa: “Ai eterekes a chokükün seni meinisin lon ewe ainangen Manasa, nge ngang ese wor manei lon ai famili.” (Souk. 6:15) Nge Kition a lúkúlúk wóón Jiowa me etiwa ewe wis. Mwirin, Kition a ppiiéchú ika a unusen weweiti met Jiowa a mochen i epwe féri, me a iótek ngeni an epwe emmweni. (Souk. 6:36-40) Kition emén mwán mi péchékkúl me pwora, nge i mi pwal tipachem me túmúnúéch. (Souk. 6:11, 27) Iwe, lupwen aramas ra mochen án Kition epwe wisen nemeniir, i ese etiwa. Mwirin an féri met Jiowa a ewisa ngeni, a liwiniti pwisin leenian.—Souk. 8:22, 23, 29.
16, 17. Ifa usun emén mi tipetekison epwe feffeitá?
16 Ika emén a etiwa eú mineféén wis are mochen achocho le eáni pwal ekkóch angang lón ewe mwichefel, esap weween pwe i mi lamalamtekia. Ewe Paipel a apasa pwe mi éch án emén néún Jiowa chón angang epwe mochen achocho le feffeitá me alapaaló an angang fán iten chiechian kewe chón lúkú. (1 Tim. 4:13-15) Nge mi lamot ach sipwe eáni mineféén wis ren ach sipwe feffeitá? Aapw. Kich meinisin sia tongeni achocho le ámúrinnééló napanapach kewe Chón Kraist me lipwákéchúló lón ekkewe tufich Jiowa a fang ngenikich pwe epwe échúló ach angang ngeni me lapóló ach álisi ekkewe ekkóch.
17 Me mwen án emén mi tipetekison epwe etiwa och wis, a akkomw ppii met a kapachelong lón ena wis. Epwe iótek ngeni Kot usun me ekiekiéchú ika epwe tongeni pwák ren ena angang. Epwe chúen tongeni naf an fansoun me péchékkúl le féri an kewe pwal ekkóch angang mi lamot? Ika ese tongeni, mi tufich án ekkóch repwe wisen féri ekkóch ekkewe angang a féfféri iei? Mwirin án emén mi tipetekison ekieki usun ei mettóch, neman epwe apwúngaló pwe ese tongeni apwénúetáéchú ewe angang lón ei mineféén wis. Iwe neman epwe filatá an esap etiwa.
18. (a) Met emén mi tipetekison epwe féri lupwen a eáni eú mineféén wis? (b) Ifa usun Rom 12:3 a álisikich ach sipwe tipetekison?
18 Jiowa a mochen ach sipwe tipetekison mwen mesan. (Mik. 6:8) Ina minne lupwen sia eáni eú mineféén wis, sia kútta án Kot emmwen me tingorei an álillis usun met Kition a féri. Mi lamot sipwe ekiekiéchú met Jiowa a erenikich me ren ewe Paipel me an we mwicheich. Sipwe chechchemeni pwe mettóch meinisin sia féri lón ach angang ngeni Jiowa a fis esap pokiten pwisin ach tufich, nge pokiten Jiowa mi tipetekison me tipemecheres le álisikich. (Kölf. 18:35, NW) Emén mi tipetekison esap ‘ekiekin tipetekia seni mine a fichiti.’—Álleani Rom 12:3.
19. Pwata a lamot ach sipwe tipetekison?
19 Emén mi tipetekison a silei pwe a fich ngeni Jiowa an epwe angei ling meinisin, pokiten i ewe Chón Fératá me i mi tekia lap seni meinisin lón unuselapen láng me fénúfan. (Pwär. 4:11) Ika kich mi tipetekison, sipwe pwapwa ren meinisin met sia tufichin féri lón ach angang ngeni Jiowa. Sipwe súféliti meefien me ekiekin pwiich kewe, iwe kich meinisin sipwe tipeeúfengen. Emén mi tipetekison a ekiekiéchú me mwen an epwe féri och mettóch, iwe a túmúnú seni an epwe fókkun mwáálliló. Jiowa a fókkun pwapwa ren chókkewe mi tipetekison. Ren ekkeei popun, ewe napanap tipetekison a fókkun lamot ngeni néún Kot kewe aramas. Lón en lesen mwirin ei, sipwe káé ifa usun sipwe pwáraatá tipetekison pwal mwo nge atun mi weires ngenikich.