Mʉa ijãasii Dachi Akõreba kʉ̃risia ɓuu chi oa adaubadauɗebena
Médico niiba nebʉrʉɗa kãare pasaɗa
MɄ HOSPITALƊE salón mechia kuɓuuɗe ɓoosii, mʉa beɗeamaaɓooɗa medicorã ãrĩã daaɗe chi mukĩra biuɗa baɗa ɓuuɗebena; jãu mukĩra tumor kachirua ɓuu bara ɓooɗa. Maamina, ¿kãare jara ɓooɗaba chi autopsiaɗebena? ¿Kãareba biuɗa baɗa ɓuu? Mʉa naka jarasii: “Jãu mukĩra biuɗa hemólisis abadauɗeeba [acabaɗa baɗa chi glóbulo rojo abadau] mauɗe chi riñón siɗa dañaɗa baɗa, jãka pasa ɓoosii ichi oa kakuaɗaa eabudauba”, naka asii.
Aɓa nii médico akʉ ɓeesiiba piradru kĩru kuɓuuba mʉʉmaa naka jaraɗa: “¿Bichia chi oa ichi wãe ɓúturu kuɓusiɗau a ɓuẽ?”. Mʉa naka asii: “Makawẽma jakaẽbaɗa jarawẽma”. Maabae mʉa unubiaɗa fotorã chi riñón ɓiɗĩika ɓee biuɗa baɗaɗe mauɗe mʉa jaraɗa: “Nama unuɗai ɓua lisis abadau [glóbulo rojo keɗee chi riñonɗe acabataɗa nauɗéburu chi riñona baɗa biʼia trajaɗaabasia]”.a Ãchia jaraɗaabasmina chi waabenarã kĩru duanasia; mʉ i ɓaa poa diɗiɗaa peraaruuba, mʉ médico kũudrãa nii bẽrã mauɗe ichi profesor basia, maamina mʉa waaburu beɗea koɓeeɗa.
Jãka pasasiiɗe mʉ Jeowaɗebena Jarabariiwẽebasia. Mʉ Sendai naceɗa chi puuru Japonɗe 1943ɗe. Mʉ akõre patólogo mauɗe siquiatra basii, mauɗeeburu kawa kʉ̃riaɗa medicinaɗe. 1970ɗe universidad estudia niiɗe mʉ kimabaraaɗa awẽra nii chi trʉ̃ Masuko ome.
Patología estudia basii
Masuko traja nibaɗa dai ochia nibayua mʉ joma estudiaaruumisa. Chi medicina ãrĩã bustabachia. Mʉ chi kawayuwãe koɓeeɗa basia saka dachi kakua bia ãrĩã wau kuɓuuɗeeba mauɗe mʉa akawa kʉ̃risiawẽa nibaɗa chi dachirã joma Waukaɗa baɗa nii. Kʉ̃risiabachii mʉ medicina estudiaruuɗe mʉ kĩrajʉʉ ãrĩã nibai ɓuu. Mʉ joma medicina estudiaɗakare, patología estudia kʉ̃riaɗa basia, chi patologiaba kawabibarii sakaẽra chi ẽbẽrarã ẽpermabadau mauɗe kãare pasaɗai ɓuu jãarã ẽpermedaba.
Mʉa autopsia asesiiɗe cancerba biupeɗaaɗa, mʉa kʉ̃risia koɓeeɗa chi oa kakuaɗe ea bʉebudau jãka biꞌiwãe ɓuu. Chi ẽbẽra cáncer bara nii oa wã koɓeeruuɗe chi glóbulos rojos ɓiɗĩikaburu ɓeebarii ichi kakuaɗe. Chi tratamiento asebadau chi trʉ̃ quimioterapia, mau tratamientoɗeeba chi glóbulos rojos ɓiɗĩikaburu ɓeei ɓua, mauɗeeburu chi medicorãba oa kakuaɗe kuɓuubibadaa maka ɓumina chi oa naka kuɓuuduuba chi cáncer kakuaɗe joma koɓeebaria. Iɗi naka kawa panua oa kuɓuubadauɗeeburu chi kakua ãrĩã sũrea ɓeebarii chi ẽpermeda neeburuuɗe chĩoɗai baita, jãuɗeeburu chi cáncer waya neeyu ɓua maka chi ẽbẽra isa biuyu ɓua.b
Año 1975ɗe pasaɗaa chi mʉa naeɗe nebʉrʉsii. Chi profesor jari beɗeamaa ɓooɗa, jãu hematólogo baɗaa. Hematologobʉ chi doctor oa bia estudiabarii nii, jãuɗeeba ichi ãrĩã kĩruɗa basii mʉa jãka jarasiiɗeeba, chi jãu mukĩra biusii chi oa ichi kakuaɗe ea bʉesiɗauɗeeba. Mʉ mauchaburu beɗea koɓeesiiɗe ichi ɓiɗĩi ɓiɗĩia ãrĩã biɗa kĩruwẽa beɗea koɓeeɗa basia.
Dachi ẽpermaɗapeɗa biuɗaabai
Jãu ewariɗe Jeowaɗebena jarabadau chõodraa kiɗiiba mʉ wẽramaa kawabisii. Chi chõodraa kiɗiiba jaraɗa “Jeowa” aaruu, maabae mʉ wẽraba iɗiiɗaa: “Kai Jeowa” aɗa, maabae ichia naka panausii: “Jãu chi trʉ̃, chi Dios ariɗe ni trʉ̃ ɓuu”. Chi mʉ wẽra ɓiɗĩika niiɗeeɗa Biblia lea nibasmina chi Biblia lea nii basiiɗe “Jeowa” awẽa ɓoosii bari “Señor” a ɓooɗa. Jãmaburu ichia kawasii chi Dios trʉ̃ bara nii.
Masuko ara mauɗe estudia koɓeesii chi Biblia chi jãu chõodraa cheke baara. Mʉa ẽsabuɗe, a la 1:00 ewariburuuɗe deeɗaa neesiiɗe ichia mʉʉmaa kĩrajʉʉ jaraɗa basia: “Chi Bibliaɗe jara ɓuu dachi ẽpermaɗapeɗa biubadau jãu acabai jara ɓuu”, aɗa baɗa, maabae mʉa panausii: “Maka ɓuubʉrã biʼia ãrĩã ɓua”, aɗa basia. Ichia mauchaburu jara koɓeeɗa: “Chi iujãa chi wiɗi neeburuuɗebena, bichi tiempo perderã́ba“, aɗa basii. Ichia jãka jarasiiba mʉ ãrĩã kĩruɗa basia, mʉa naka kʉ̃risiaɗa ichia kʉ̃ria ɓoosii mʉ doctor traja nii ida ɓubiyua, mauɗeeba dai biʼia nibapeɗaaɗa baɗa akawa biʼia nibaɗaabasia.
Ichia mʉʉmaa jarabarii basii chi ichia kawaɗa ʉ̃rʉbena mauɗe Dachi Akõremaa mauchaburu ʉtaa wiɗi koɓeeɗa basia chi Bibliaɗe eɗa jara kuɓúturu mʉʉmaa biʼia jarai baita. Chi texto ãrĩã bustasii ichia mʉʉmaa unubisiiɗebena mau ɓuu, Eclesiastés 2:22, 23 basii, jãma naka jara ɓuu: “Joma chi trajoba pua ãrĩã unupeɗa nomaa ãrĩã akuɓooyua, mauɗe ẽsabuɗe biɗa ichi corazón biʼia kãiwẽebayua. Jãka ɓee siɗa bari bayua”. Ara jãkaburu mʉ ase ni basia, chi día mauɗe ẽsabuɗe biɗa traja nii basii doctor ni bẽrã maka ɓumina warabena mʉ kĩrajʉʉ nibaẽbasia.
Julio 1975ɗe domingo dapeɗeeɗa mʉ wẽra wãsiiɗe chi Jeowa ɗebena Jaranũrẽ Deeɗaa, mʉ siɗa ichi baare wã kʉ̃ria basia. Ichi kawayuswãe akunupeɗa basia mʉ unupeɗa, mauɗe mama “biʼia neesiiba” apeɗaaɗa basia. Jãu diaɗeeɗaa domingocha reunionɗaa wã koɓeeɗa basia. Mes baɗakare, ãbacheke aɓa nii baara Biblia estudia koɓeesia. Tres mes baɗakare mʉ wẽra kawa koɓeesiiɗe ichi bautizaɗa basia.
Mʉa ijãasii Dachi Akõreba kʉ̃risia ɓuu chi oa adaubadauɗebena
Kawasii chi cristianorãmaa jara ɓuu Bibliaba oa adauwẽebayuɗebena (Hechos 15:28, 29; Génesis 9:4). Mʉa naeɗe kʉ̃risiabarii baɗa oa dachi kakuaɗe bʉyu biʼiwãe ɓuuɗebena, jãuɗeeba mʉ baita fácil ɓoosii kʉ̃risiayu Dios kʉ̃risiabarii kĩra.c Mʉ naka kʉ̃risiaɗa: “Chi dachi Waukaɗa niiba jãka aseɗayua aaruubʉrã, ijãaɗai baraa”.
Maaɗaba kawasii ẽpermaɗapeɗa biubadau Adán pekao aseɗaɗeeburu (Romanos 5:12). Mʉa estudiamaa ɓoosii chi arterioesclerosisɗebena. Dachi chõra baɗakare chi arteriarã chaarea ɓeebaria mauɗe pĩsua ãrĩã ɓeebaria, maka pasaaruuɗe dachi ẽpermabibarii corazón, boromor mauɗe riñón siɗa. Mʉ baita ẽpermabadau neesii Adanɗeeburu. Maaɗakare mʉa ãrĩã bustawẽebasia estudiai baita chi medicinaɗebena. Dachi ẽpermaɗapeɗa biubibarii siɗa, Jeowaburu neebaibiyua.
Marzo 1976ɗe, siete mes baɗakare Biblia estudia koɓeesiiɗe ida ɓuɗa basia estudiai baita chi universidadɗe. Mʉ peraɗa basii poyaa trajaabayua médico kĩra, maamina maaɗakare empeza traja koɓeeɗa basia june hospitalɗe. Mayo 1976ɗe bautizasiiɗe kʉ̃risiaɗa precursor nibayu, jãkaburu chi biʼia ãrĩã ɓuu asei baita, mauɗéburu empezaɗa baɗa precursor nibayu Julio 1977ɗeeɗaa.
Junebenarãmaa beɗeabarii chi Jeowaba kʉ̃risia nii oaɗebena
Noviembre 1979ɗe, Masuko mʉ baare viviɗe wãsiɗau chi drua Chiba abadauɗaa, ãrĩã ẽbẽrarã ɓiɗĩikaburu duanasii Jeowa ʉ̃rʉbena jaradeaɗai baita. Aria hospitalɗe traja koɓeeɗa. Día aɓa trajaɗe wãsiiɗe, junebena cirujano ɓeeba naka wiɗisiɗau: “Bichi Jeowaɗebena Jarabarii bẽrã, ẽbẽra aɓa nii neepeɗa “kakuaɗe oa ea bʉyu” aaruuɗe, ¿sakaiba?”.
Respeto iɗaa mʉa jarasii Diosba jara ɓuu oaɗebena, mʉa ara jãka ase ɓoi ɓuu. Maaɗaba mʉa jarasii ãrĩã aseɗai ɓua oa adaui baɗabara, mʉa joma aseburuu ẽbẽrarãmaa aiɗai baita. Hora aɓa beɗeaɗakare chi chibari cirugiaɗebenarãba mʉʉmaa naka jarasia: “Ariɗe ɓuma bichia jara ɓuu, maamina ẽbẽra aɓa neepeɗa oa ãrĩã perde kuɓuurã, daiba atendeɗayua jãu ẽbẽra”. Chi nuree jãka beɗeapeɗaaɗa: “Jãu ẽbẽra ome poyaa beɗeaɗaabai nii”, maka ɓumina ichi mʉ ome biʼia nibaɗa, ichia respeta nibabarii mʉa ijãa niiɗebena.
Biʼia unubi ɓoosii chi mʉa ijãa ɓooɗa oaɗebena
Chibaɗe vivi paneesiimisa chi puuru chi trʉ Ebinaɗe Betel chiwiɗi karaamaa panasii Japonɗe. Mʉ wẽra baara wãbachiɗau semanacha ɓes aɓa ochia uaɗayua chi salud aria trajamaa duanuuɗebena. Maaɗakare daimaa jarasiɗau Betel Ebinaɗaa viviɗe wãɗayu noremaacha aiɗabarii nibai baita. Marzo 1981ɗe wãsiɗau jãma paneeɗai baita chi ẽbẽra aria vivi duanuu baara. Dapeɗeeɗa chi baño jeraapeɗa mauɗe kewaraaɗe médico kĩra traja nibasia.
Wẽra chi trʉ̃ Ilma Iszlaub, ichi Australiaɗebena basii 1949ɗe neeɗa baɗa Japonɗaa Bibliaɗebena jaradea basia. Ichi ẽpermeda leucemia abadau bara nibaɗa mauɗeeba chi doctorba jarasiɗau ara ɓiɗĩikaburu chokae niba basia. Ilmaba kʉ̃riawẽebasii ichi kakuaɗe oa ea bʉebai baita, bari ichia nibai kʉ̃ria ɓoosii Betelɗe trajayu baita biuruuɗaa. Jãu ewariɗe eritropoyetina wãʼãe baɗa, cha nau ʉrmidia chi glóbulos rojos kakuaɗe ãrĩã deabiyuaburu. Ichi hemoglobina noremaacha ɓiɗĩikaburu ɓeeɗa basia jari 3 maebʉrã 4 gramos (chi biʼia ɓuu 12 hasta 15ɗaa ɓuma). Mʉa ãrĩã berekasia ichimaa biʼia ochia uayua. Ichia akawa ijãasii Dachi Akõre Beɗeáturu biusiɗaa. Ilma biuɗa basii 7 años baɗakare, enero 1988ɗe.
Tiempo ãrĩã baɗakare ãbarã ãrĩã chi Betel Japonɗe trajabachiɗau, naarãba operakuabadau. Chi doctornaba hospital kaita ɓeeɗebena oaswãe operakuabadau, jãka biʼia ãrĩã ɓua. Ɓesɗe mʉʉmaa kapichia invitaɗapeɗa operabadau ochiaɗe maebʉrã operación asei baita. Mʉ kĩrajʉʉ nibabarii naarã doctorãba ãrĩã respetabadau bẽrã chi Jeowaba kʉ̃risiabarii oaɗebena. Ãchi baara trajabariiɗeeba jarabaria mʉa ijãa niiɗebena. Maarãɗebena aɓa nii doctor bautiza ɓoosii Jeowa ɗebena Jarabarii nii ɓoi baita.
Naarã doctornaba oa adauɗawẽebasia chi Jeowa ɗebena Jaranũrẽ operaɗai baita, naka ase panuuba junebena doctorna biɗa ara jãka aseɗa kʉ̃ria duanua. Oaswãe operaɗayuba unubii ɓuu jãkaburu biʼia ãrĩã ɓua ẽbẽrarã baita. Chi ɓee kuitaa nureeba jara panua chi ẽbẽrarã oa adauɗawẽa opera panuu isa anibiabadaa mauɗe operapeɗaaɗakare ãrĩã sufridaka siɗa.
Mauchaburu kawa kãri ɓuu Médico bia niiɗebenáturu
Mʉa ãrĩã bustabaria kawai baita médico biʼia nibayua. Maka ɓumina mʉa aude bustabaria kawayua chi Médico bia niiɗebenáturu Jeowa. Ichia dachi ʉ̃rʉburu ochiakau, bari dachi eɗabenáturu ochia nia (1 Samuel 16:7). Mʉa biɗa ara jãkaburu ase kʉ̃riabaria, mʉa chi ẽpermedáturu ochia bustakabaria. Mauba aiɗabarii biʼia ãrĩã ochiayúturu chi ẽbẽra, kʉ̃ria iɗaa.
Betelɗe ãrĩã traja nia mauɗe mʉa bustabarii aiɗayu chi ẽbẽrarãmaa kawabiyua Jeowaba kʉ̃risia nii chi oaɗebena. Ara kapichia ʉtaa wiɗibarii chi Jeowa Médico Biʼia niimaaburu: “Muchuburia isa acabatase chi ẽpermabibadau mauɗe biubibadau siɗa”. Yasushi Aizawa nebʉrʉ ɓooɗa.
[Chi dore ɓʉ kuɓuu]
a Chi Doctorba Denise M. Harmening ɓʉɗa chi libro Métodos modernos de almacenamiento y transfusión de sangre (Modern Blood Banking and Transfusion Practices) nau libroɗe jara ɓuuɗeebara: “Chi ẽbẽramaa kakuaɗe oa eɗa bʉepeɗaaɗa, maebʉrã wẽra warr baraa niimaa, maebʉrã ẽbẽra kakua eɗarebena órgano sacapeɗaaɗamaa, chi oa junebenaɗe eɗa kuɓubadaubʉrã jãarã aude isa ẽpermabadau, chi jãu oa bʉepeɗaaɗa baɗa ara chi kakuaba bustakauɗeeba mau ẽpermabibadau (reacción transfusional hemolítica)”. Chi medicorãba ochiaɗakau chi oa ẽbẽra kakuaɗe ea bʉɗai naeɗe; bariara chi medicorãba chi oa biʼia ochiabudaumina ãchia kawaɗawẽe chi jãu oaba ẽbẽra kakua dañabibarii. Chi libroba Apuntes de Dailey sobre la sangre (Daileyʼs Notes on Blood) jara ɓuuɗeebara, “chi oa diwara ɓuu kuɓubudau ẽbẽramaa, bariara ɓiɗĩika biɗa, nauba chi glóbulo rojo abadau dañabaria, chi riñón biʼia trajabarii baɗa dañaaruuɗe chi ẽbẽra kakua envenenaɗaa kĩra ɓeebaria, chi riñonba biʼia limpiakau chi jayoa koɓee oaɗebena”.
b Chi revistaba Journal of Clinical Oncology, agosto 1988ɗebena naka asia: “Chi ẽbẽrarã cáncer bara nuree ichi kakuaɗe oa bʉebudauɗe isa biuɗai ɓua chi waabena oa kakua ea bʉeɗakaurã kãyabãra.
c Mauchaburu kawayua leaba chi folleto ¿Cómo puede salvarle la vida la sangre? Jeowa ɗebena Jaranũrẽrãba waupeɗaaɗa.
[Recuadro]
“Mʉa jarasii ãrĩã aseɗai ɓua oa adaui baɗabara, mʉa joma aseburuu ẽbẽrarãmaa aiɗai baita”.
[Recuadro]
“Oaswãe operaɗayuba unubii ɓuu jãkaburu biʼia ãrĩã ɓua ẽbẽrarã baita”.
[Recuadro]
Foto ʉtʉ kuɓuuɗe: Jara ɓoosiiɗe chi discurso Bibliaɗebena.
Foto jua bia kuɓuuɗe: Masuko, mʉ wẽra ome iɗibeabena.