¿Joma ariɗe kuitaa panuẽ beɗeai naeɗe?
“Aɓauba beɗeaburuuɗe kuitaa ɓuuwẽeɗebena, ichira barikia beɗeapeɗa kĩra nomaa koɓeebarii” (PROV. 18:13).
CANCIÓN: 126 mauɗe 95
1, 2. (1) ¿Ijãaɗai naeɗe chi jarabudauɗebena kãaretu aseɗai ɓua? (2) ¿Kãare kawabudaa nau articuloɗe?
CHI CRISTIANORÃ ariɗe nureerãba isa ijãaɗakau dachimaa jarabudauɗe, naa biʼia kʉ̃risiabadau mau biawãra ɓuu kawa (Prov. 3:21-23; 8:4, 5). Maka asewẽebʉrã Satanás ichi ome nureerãɗeeba miadaa kʉ̃risiabiɗai ɓua (Efes. 5:6; Col. 2:8). Naa joma biʼia kawaɗai nesita panuu biʼia kʉ̃risiaɗai baita. Proverbios 18:13ɗe jara ɓuu kĩra, “aɓauba beɗeaburuuɗe kuitaa ɓuuwẽeɗebena, ichira barikia beɗeapeɗa kĩra nomaa koɓeebarii”.
2 Nau articuloɗe kawaɗai, sakayua ɓesɗe joma ariɗe kuitaaɗawẽe jipa beɗeayua. Mauɗeeba Bibliaɗeeba beɗeabudau sakayua ara aɓauɗe poyaa ijãaɗabai chi dachia ũribadau, maumaarã naa biʼia kauwa kʉ̃risiaɗayua.
POYAA IJÃAƊAABAI JOMA CHI WAABENARÃBA JARA PANUU
3. ¿Saka aseɗai ɓua chi Proverbios 14:15ɗe jara ɓuu kĩraka? (Chi nabena diujo ochias).
3 Iɗi diaɗe nejoma beɗeabadau internetɗeeba mauɗe televisorɗeeba. Ãrĩãrãba chi mensaje ochiabadau chi amikorãba mandapeɗaaɗa baɗa. Waabenarã biɗa engañaɗai baita mensaje bʉekabadau. Biawãra jaraɗai baɗaɗe setaaburu aude nebʉrʉbadau. Mauɗéburu kauwa kʉ̃risia nibaɗai ɓuu leabudauɗe maebʉrã beɗeabudauɗe. ¿Kãare texto Bibliaɗebenaɗeeba aiɗai ɓua? Proverbios 14:15ba jara ɓuu: “Chi kawayuwẽe niiba joma ijãabarii chi jarabudaurã maamina aɓa biʼia kuitaa niibʉrã, biʼia ãrĩã kʉ̃risiabarii ichia asei naeɗe”.
4. (1) ¿Saka aiɗa ɓua Filipenses 4:8, 9ba dachia biʼia kauwa adauɗai baita chi leabudauɗebena? (2) ¿Kãarea biʼia ɓua chi biawãra jara panuutu ũriɗai baita? (Ochias chi recuadro “Chi dachimaa kuitaabibarii ariɗe ɓuuɗebena”).
4 Jipa nibaɗai kʉ̃ria panuubʉrã biʼia jʉrʉɗai chi leabudauɗebena (Filipenses 4:8, 9 leas). Jʉrʉɗaabai internetɗe mauɗe leaɗaabai chi mensaje bʉekapeɗaaɗa baɗa ãyaa jarabudauɗebena siɗa. Mauɗe poyaa jʉrʉɗaabai internetɗe chi Jeowa ɓuipeɗaaɗa baɗaba jarabudau, ãchiba Jeowa ɓuibi kʉ̃ria panuuɗeeba. Ãyaa jarabudau ũribudaubʉrã, o ãyaa wãɗai ɓua. Kʉ̃risiaɗaabai ɓuu mauba awara diwara nibabiibai ɓuu (1 Tim. 6:20, 21).
5. ¿Kãare ãyaa beɗeamaa panuu ũrisiɗau israelitarãba, mauba saka akʉ ɓeebisii?
5 Chi setaa jara panuu ijãa panuubʉrã biʼia wãɗaabai. Kʉ̃risiaɗa sakasaa Moisés ome mukĩra ochiabiɗe bʉisiiɗe chi aɓa iujãa mipitaa Jeowaba deai jara ɓuaɗaɗebenaɗaa. Diez ãchiɗebena waya neesiɗauɗe, ãrĩã miadaa ɓuu jarasiɗau (Núm. 13:25-33). Aumeda jarapeɗaaɗaɗeeba chi israelitarã nomaa sentisiɗau (Núm. 14:1-4). ¿Mau sakayua? “Chi waarã chi iujãa ochiaɗe wãsiɗau maka jarasiɗauba maka ɓuubʉrã” asiɗau. Mauɗeeba ũri kʉ̃riaɗaabasii beɗea bia Caleb mauɗe Josueɗe, ãchiara chi biawãratu jarasiɗaumina (Núm. 14:6-10). Ãchia ijãasiɗau chi beɗea juneɗebena naeɗe Jeowaɗe ijãaɗai baɗamaarã.
6. ¿Sakayua peraɗaabaiba Jeowa puuruɗebena ãyaa jarabadauɗe?
6 Dachia kawa kʉ̃risiaɗai Jeowa puuruɗebena ãyaa beɗeamaa panuuɗe. Satanás kachirua beɗeabarii chi Jeowa baita traja panuu ʉ̃rʉbena (Apoc. 12:10). Mauɗeeba, Jesusba yataɗeeɗa dachimaa jarasii chi waarãba setaa jaraɗai baɗa ãrĩã dachi ʉ̃rʉbena (Mat. 5:11). Dachia ũribudauɗe chi setaa jarabudau dachi Akõre puuru ʉ̃rʉbena, mauba dachi peraɗakau naeɗe dachimaa makaaruu jaraɗa baerã.
7. ¿Kãareɗeburu kʉ̃risiaɗai ɓua dachia mensaje mandai naeɗe?
7 ¿Bustabadaẽ chi mensaje mandai chi ãba chekerã mauɗe chi amikorãmaa? Dachia aɓa beɗea ũri kʉ̃ria ũribudauɗe, ¿isa pirabudaẽ nebʉrʉɗai baita? Chi mensaje mandai naeɗe naka kʉ̃risiaɗai: “¿Mau biawãra ɓuẽ? ¿Mʉa joma ira ɓuẽ jarai baita? Chi biawãra ɓuuwẽebʉrã setaaburu jaraɗai ɓua dachi ãbarã ome. Biawãra ɓuuwẽebʉrã mau mensaje bʉekarã́se.
8. (1) ¿Dachi kĩramaa nureeba kãare asesiɗaa junebena iujãaɗe? (2) ¿Sakayua joma beɗea poyaa ijãaɗaabai ɓuu?
8 Chi mensaje nee ɓuaɗa baɗa waya reenviaɗai baita mau peligroso ɓuu. Junebena iujãaɗe dachi ãbarãmaa reunionɗaa wãyua ida ɓuɗakau ni jaradeabiɗakau. Chi kĩramaa ochibadauba dachirãmaa setaa jarabadau dachiɗeburu perabiɗayua, ijãaɗaamaaba dachiɗeburu. Kʉ̃risiaɗa chi Unión Sovieticaɗe pasaɗa baɗa yataɗeeɗa. Chi policía unubiɗakau (KGB abadau) mauba setaa jarabachii chi ɓee ãba chekerãɗebena, jarasii junebena ãbarãba chi Jeowa baita traja nuree traicionasiɗau.a Ãrĩãba mau beɗea ijãasiɗauɗeeba Jeowa ɓuisiɗau, miichuburi makasiiɗeeba. Maaɗakare chi ɓee maarãɗebena waya neesiɗau, madu chi ɓee waya neeɗaabasii ãchi fe ida perdebisiɗauɗeeba (1 Tim. 1:19). ¿Maka ɓee pasabiimaaba kãare aseɗai ɓua? Chi mensaje biawãra ɓuuwẽebʉrã mandaɗaabai ɓuu. Ijãaɗaabai chi joma ũribudauɗebena. Naa kuitaaɗai ɓuu mau biawãra jara panuu.
JOMA KUITAABIƊAKAUƊE
9. ¿Kãareɗeeba joma ariɗe kuitaaɗawẽe?
9 Chi jarabadauɗebena joma biawãra ɓuuwẽe, ɓesɗe chi ariɗe ɓuu merabadau. Dachimaa biawãra jaraɗawẽebʉrã dachi engañaɗai ɓuu. ¿Kãare aseɗai ɓua maka pasabiɗaamaaba? (Efes. 4:14).
10. (1) ¿Kãarea chi israelitarã peliaɗai baɗa ãchi chiya? (2) ¿Peliai baɗaɗe kãare asesiɗaa?
10 Kawaɗai chi pasasiiɗebena Israelɗe Josué nibasii diaɗe (Jos. 22:9-34). Israelitarã chi do Jordán abadau jua sordoare nibapeɗaaɗa, jãarãba ũrisiɗau chi waarã ãchi kĩraare nureeba (chi tribu Rubenɗebena, Gadɗebena mauɗe chi media tribu Manasesɗebena) mo pe nuɓuu mechiau karaasiɗau chi do jʉ̃kaa. Mau biawãra ɓuaɗamina, joma ariɗe ɓuawẽe baɗa. Makʉɗeeba chi do jua sordoare nibapeɗaaɗa kʉ̃risiasiɗau ãchi ãbarã kĩraare nureeba miadaa ase koɓeesiɗau Jeowa daaɗe, mau kakua ãchi ome peliaɗe wãsiɗau (Josué 22:9-12 leas). Maamina, peliai naeɗe bʉisiɗau mukĩrarã bia kirureerã ãchia kãare ase panuu kuitaaɗai baita. Ochiaɗa kaɗe kuitaasiɗau ãchi ãbarãba chi mo pe nuɓuu karaaɗaabasii ãnimara beaɗapeɗa baabii baita, bari ãchia mau wausiɗau warrarã kaaɗe neebudaumaa kuitaabiɗai baita ãchi trajasiɗau Jeowa baitaburu. Biʼia ɓuaɗa chi israelitarã jua sordoarebenarãba chi ãbarã beaɗai baɗaɗe, naa ochiaɗe wãsiɗau kãare pasa ɓuu kuitaai baita.
11. (1) ¿Saka sufrisii Mefibóset Davidba ãyaa aseɗaɗeeba? (2) ¿Maka miadaa asei baɗamaarã Davidba kãare asei ɓoosia?
11 Joma dachirã sufriɗai ɓuu aɓabenaba miadaa dachiɗebena jara panuu kakua. Kawaɗai ɓuu kãare pasasaa David Mefibóset baare. David bia kiɗii baɗa Mefibóset ome. Davidba waya deɗekasii chi iujãa chi papito Saulba deaɗa baɗa Mefibosetmaa (2 Sam. 9:6, 7). Tiempo pasaɗakare biʼiawẽa nebʉrʉsiɗau ichimaa Mefibóset ʉ̃rʉbena. Joma biʼia kuitaabasimina chi iujãa ira ɓuaɗa Mefibosetba Davidba ẽeɓarisii (2 Sam. 16:1-4). Maabeeburu Mefibóset ome berreasiiɗe Davidba kuitaasii ichia error comete ɓuaɗa mauɗeeba chi iujãaɗebena waya deasii (2 Sam. 19:24-29). Davidba Mefibóset ʉ̃rʉbena biʼia kawaɗa basirã maka miadaa aseɗaabai basia.
12, 13. (1) ¿Kãare asesaa Jesusba ichiɗebena setaa jarasiɗauɗe? (2) ¿Kãare aseɗai ɓua setaa jarabudauɗe dachiɗebena?
12 ¿Kãare aseɗai panuu dachiɗebena waarãba ãyaa jarabadaubʉrã? Maka pasasii Jesús Juan Bautista ome. (Mateo 11:18, 19 leas). ¿Kãare asesii Jesusba? Mʉ maka niiwẽe aɗai baɗaɗe, ẽbẽrarã daaɗe biʼia asepeɗa jaradeɗekasii. Ichia jaraɗa kĩra, “ẽbẽra aude kuitaa nii ɓee biʼiaburu waubarii”.
13 Nama eɗa kawabibadau aɓa biʼia ɓuu. Ɓesɗe waabenarãba miadaa jarabadau dachiɗebena, ãyaa kʉ̃risiabiɗai baita dachiɗebena. ¿Kãare aseɗai ɓua? Dachiɗebena setaa jarabudauɗe, biʼia ase kiruuɗeeba jãka kachirua kereaɗaabai. Jesusba dachimaa jaradeasii kĩraka, jipa nibabariibʉrã waabenarãba kuitaabudau satu biawãra ɓuu.
¿KÃARE KɄ̃RISIABADAU DACHI Ʉ̃RɄBENA?
14, 15. ¿Kãarea dachiɗeburu ijãaɗaabai ɓua?
14 Naeɗe beɗeasiɗauchaa dachia kuitaaɗai baita chi ariɗe ɓuuɗebena chaarea ɓuu. Jipaburu ase duanuuwẽeɗeeba ɓesɗe ãyaa kʉ̃risiabadau. Kʉ̃risiaɗa dachi ãrĩã baburuu Jeowa baita traja panuu mauɗeeba jipaburu kãribaɗapeɗa mauɗe biʼia kʉ̃risiabadau. Waabenarãba kʉ̃risiabadau dachi ãrĩã kuitaa merãa nuree maamina, ¿mauba ãyaa kʉ̃risiabiɗai ɓuẽ?
15 Maka, dachiɗeburu ijãabudaubʉrã. Chi dachia kʉ̃risia panuutu matu bia ɓuai ɓua dachi baita. Dachia kʉ̃risiaɗai ɓuu joma kawasma adua ɓumina. Mau biʼia ɓuuwẽe dachi baita. Bibliaba jara ɓuu “bichia kʉ̃risia ɓuuɗeeburu aserã́ba” (Prov. 3:5, 6; 28:26).
16. Atea nebʉrʉsiɗauchaa, ¿kãare pasasaa chi restauranteɗe mauɗe mau momentoɗe kãare kʉ̃risiasaa Tomas?
16 ¿Mau saka pasai ɓuu? Cha nau ʉ̃rʉbena kʉ̃risiaɗa. Chi dawarau ãrĩã kuitaa nii ichi trʉ̃ Tomás restauranteɗe ɓuasii. Sĩu aka ɓuuɗeeba unusii aɓa dawarau chi trʉ̃ Juan, jãu junebena wẽra baare komaa ɓuaɗa mau ichi kimawẽe baɗa. Ãchi ome kĩrajʉʉ panuu, ʉiɗapeɗa kʉ̃ria bʉrʉsiɗau. Tomasba kʉ̃risiasii Juan junebena wẽraburu kʉ̃riamaa ɓuaɗa, mistuburu kʉ̃risia ɓeesii: “¿Ichia chi kima ɓuiburuẽ? ¿Kãare pasaburua ãchi warrarã baare?”. Aude kʉ̃risia koɓeesii ichia naka ochia ɓuaɗaɗeeba. Dachi siɗa ichi kĩraka kʉ̃risiaɗai ɓuu.
17. (1) ¿Kãare kuitaasii Tomasba? (2) ¿Kãare kawa panua Tomás pasasiiɗebena?
17 ¿Tomasba joma kawa ɓuasẽe maka kʉ̃risiai baita? Ara mau esabuɗe Juanmaa iusii. Juanba jarasii chi wẽra ichi ome restauranteɗe komaa ɓuaɗa ichi nawekau basii, mara yataɗe unuwẽa ɓeesii. Chi wẽra mistu nee ɓuaɗa ɓaʼãra jãu puuruɗaa ichi ãba cheke ome koɗai baita, maamina chi Juan kima ichi ome poyaa neebai ɓuaɗa. Tomasba mau ũrisiiɗe joma ariɗe kawasii mauɗeeba chi ichia ãyaa kʉ̃risiaɗa baɗa ariɗe ɓoosii maka jarawẽe baɗa. ¿Kãare kawa panua? Dachi yataɗeeɗa Jeowa baita traja panumina beɗeai naeɗe naa biʼia kawaɗai nesta panuu.
18. ¿Chi ãba ome kĩru ɓuubʉrã saka kʉ̃risiaɗai ɓuu ichi ʉ̃rʉbena?
18 Chi ãba ome kĩru ɓuubʉrã, waabenarãba ichi ʉ̃rʉbena atua berrea panuuɗe eteuɗe mau kereɗai panuu. Mauɗéburu miadaa kʉ̃risia koɓeemaaba dachi ãba ʉ̃rʉbena, poyaa envidiabapeɗa ichi ome poyaa kĩru ɓeeɗaabai (1 Tim. 6:4, 5). Dachi ãbarã ãrĩã kʉ̃riaɗapeɗa perdonabaraaɗai (Colosenses 3:12-14 leas).
CHI BIBLIABA JARA ƁUUBA DACHI AIƊA ƁUU
19, 20. (1) ¿Chi Bibliaɗebena sãuba dachi aiɗa ɓuu kauwa biʼia kʉ̃risiaɗayua? (2) ¿Kãare kawaɗaiba warebena articuloɗe?
19 Naeɗe beɗeasiɗau kĩra, joma dachimaa jarabadau mau biawãrawẽe ¿Sakayua? Ɓesɗe chi ɓeeba ãyaa jarabadau, mauɗeeba ariɗe poyaa kuitaaɗaabai ɓuu chi biawãra ɓuuɗebena. Biʼia aseɗayua chi Bibliaba dachi aiɗa ɓuu. Bibliaba jara ɓuu kĩra, beɗeaburuuɗe kuitaa ɓuuwẽeɗebena, barikia beɗeapeɗa kĩra nomaa koɓeebarii (Prov. 18:13). Mauɗe jara ɓuu, chi jarabudau mau ariɗe ɓuu o ariɗe ɓuuwẽe kawaɗawẽebʉrã poyaa ijãaɗaabai (Prov. 14:15). Chi Bibliaba jaradea ɓuuba dachi aiɗayua biʼia kauwa kʉ̃risiaɗapeɗa joma ijãaɗaamaaba mauɗe biʼia aseɗayua (Prov. 3:5, 6).
20 Maucha baraa kawaɗayua. Chi artículo warebenaɗe kawabudau sakayua poyaa kachirua berreaɗaabai chi unu panuu kakua.
a Ochias chi Anuario 2004, página 110 mauɗe 111, mauɗe chi Anuario 2008, página 133 135ɗaa.