1. Moosese

32 Ka Jaakob asus teele. Talle tulid vastu Jumala inglid. 2 Kui Jaakob neid nägi, ütles ta: „See on Jumala laager!” Seepärast pani ta sellele paigale nimeks Mahanaim*.

3 Siis saatis Jaakob käskjalad enda ees oma venna Eesavi juurde Seirimaale,+ Edomi+ alale, 4 ja käskis neid: „Öelge mu isandale Eesavile nõnda: „Nii ütleb su sulane Jaakob: „Ma elasin Laabani juures võõrana pikka aega.+ 5 Ma olen soetanud endale pulle, eesleid ja lambaid, sulaseid ja teenijannasid,+ ning ma saadan sulle selle sõnumi, et oma isanda silmis armu leida.”””

6 Mõne aja pärast tulid käskjalad Jaakobi juurde tagasi ning ütlesid: „Me saime kokku su venna Eesaviga. Ta on juba teel siiapoole, et sinuga kohtuda, ja temaga on kaasas 400 meest.”+ 7 Jaakob hakkas väga kartma ja muutus murelikuks.+ Siis jaotas ta rahva, kes oli koos temaga, samuti lambad ja kitsed, veised ja kaamelid, kahte laagrisse. 8 Ta ütles: „Kui Eesav ründab ühte laagrit, siis teine pääseb.”

9 Pärast seda ütles Jaakob: „Oo, mu isa Aabrahami Jumal ja mu isa Iisaki Jumal! Oo, Jehoova, kes sa oled mulle öelnud: „Mine tagasi oma maale ja oma sugulaste juurde ja ma teen sulle head”,+ 10 ma ei ole väärt kogu sinu truud armastust ja ustavust oma teenijale,+ sest mul oli vaid kepp, kui ma läksin üle Jordani, ja nüüd on mul kaks laagrit.+ 11 Ma palun sind, päästa mind+ mu venna Eesavi käest, sest ma kardan, et ta tuleb ja ründab mind,+ samuti emasid ja lapsi. 12 Aga sa ju ütlesid: „Ma teen sulle head ja annan sulle loendamatul hulgal järeltulijaid, nii palju nagu liiva mere ääres.””+

13 Jaakob jäi ööseks sinna. Siis võttis ta oma kariloomadest oma vennale Eesavile kingituse:+ 14 200 kitse, 20 sikku, 200 utte, 20 jäära, 15 30 imetavat kaamelit koos varssadega, 40 lehma, 10 pulli, 20 emaeeslit ja 10 isaeeslit.+

16 Ta andis karjad üksteise järel oma sulaste kätte ja ütles: „Minge minu ees üle vadi ning jätke karjade vahele vahemaa.” 17 Ta käskis esimest sulast: „Kui mu vend Eesav peaks sulle vastu tulema ja küsima: „Kelle oma sa oled, kuhu sa lähed ja kelle omad on need, kes on su ees?”, 18 siis ütle: „Sinu sulase Jaakobi omad. See on kingitus, mis on saadetud mu isandale Eesavile.+ Ka tema ise tuleb meie taga.”” 19 Jaakob käskis ka teist ja kolmandat sulast ning kõiki neid, kes käisid karjade järel: „Öelge niimoodi Eesavile, kui teda kohtate. 20 Samuti öelge: „Su sulane Jaakob tuleb meie taga.”” Sest Jaakob mõtles: „Kui ma teda lepitan, saates enda ees kingituse,+ siis võtab ta ehk pärastpoole, kui me kohtume, mind lahkesti vastu.” 21 Nii läksid sulased koos kingitusega tema ees üle vadi, kuid ta ise jäi ööseks laagrisse.

22 Hiljem selsamal ööl ta tõusis ja võttis oma kaks naist,+ mõlemad teenijad+ ja üksteist poega ning läks läbi Jabboki koolme.+ 23 Ta viis nad üle vadi, samuti kõik muu, mis tal oli.

24 Kui Jaakob jäi üksi, tuli tema juurde üks mees*. See mees hakkas temaga maadlema ja nad maadlesid kuni koidikuni.+ 25 Kui mees nägi, et ta ei saa Jaakobist jagu, puudutas ta tema puusaliigest ning see nihkus temaga maadeldes paigast.+ 26 Siis mees ütles: „Lase mul minna, sest juba koidab.” Jaakob vastas: „Ma ei lase sul minna enne, kui sa mind õnnistad!”+ 27 Mees küsis temalt: „Mis su nimi on?” Tema vastas: „Jaakob.” 28 Siis mees ütles: „Su nimi ärgu olgu enam Jaakob, vaid Iisrael*,+ sest sa oled võidelnud Jumala+ ja inimestega ning oled võitnud.” 29 Siis küsis Jaakob: „Ütle palun, mis sinu nimi on.” Kuid tema vastas: „Mispärast sa mu nime küsid?”+ Seejärel mees õnnistas teda seal. 30 Jaakob pani sellele paigale nimeks Peniel*,+ sest ta mõtles: „Ma nägin Jumalat palgest palgesse, ometi pääsesin ma eluga.”+

31 Päike tõusis, kui Jaakob Penuelist* edasi läks. Aga ta lonkas, sest ta puus oli vigastatud.+ 32 Iisraellastel pole tänase päevani kombeks süüa puusaliigese juures olevat reiekõõlust, sest see mees oli puudutanud Jaakobi puusaliigest reiekõõluse kohalt.