2. Saamueli
1 Kui Taavet tuli pärast Sauli surma amalekke löömast, jäi ta kaheks päevaks Siklagi.+ 2 Kolmandal päeval tuli Sauli laagrist üks mees. Ta oli oma riided lõhki käristanud ja endale mulda pähe raputanud. Kui ta Taaveti juurde jõudis, langes ta tema ette silmili maha.
3 Taavet küsis temalt: „Kust sa tuled?” Mees vastas: „Ma põgenesin Iisraeli laagrist.” 4 Taavet ütles: „Räägi palun, kuidas seal läks!” Seepeale too vastas: „Mehed põgenesid lahinguväljalt ja paljud tapeti. Ka Saul ja tema poeg Joonatan said surma.”+ 5 Siis küsis Taavet selle teate toonud mehelt: „Kust sa tead, et Saul ja tema poeg Joonatan on surnud?” 6 Mees kostis: „Ma sattusin Gilboa+ mäele ja nägin Sauli oma odale toetumas ning sõjavankreid ja ratsanikke tema poole tormamas.+ 7 Kui ta ümber pööras ja mind nägi, siis ta hõikas mind ja ma vastasin, et siin ma olen. 8 Ta küsis: „Kes sa oled?” Ma ütlesin, et amalek.+ 9 Siis ta palus mind: „Tule siia ja tapa mind ära! Ma olen surmapiinades, aga mul on hing veel sees.” 10 Ja ma tapsin ta,+ sest teadsin, et kuna ta on surmavalt haavatud, ei jää ta nagunii elama. Ma võtsin tal peast krooni* ja käsivarre ümbert võru, et tuua need oma isandale.”
11 Siis käristas Taavet oma riided lõhki ja sedasama tegid ka kõik tema juures olevad mehed. 12 Nad halasid, nutsid ja paastusid+ kuni õhtuni Sauli, tema poja Joonatani, Jehoova rahva ja Iisraeli soo+ pärast, sest need olid mõõga läbi langenud.
13 Taavet küsis noorelt mehelt, kes oli selle teate toonud: „Kust sa pärit oled?” Too vastas: „Ma olen muulase, amaleki poeg.” 14 Siis Taavet ütles talle: „Kuidas sa ei kartnud tõsta kätt Jehoova võitu vastu ja teda tappa?”+ 15 Seejärel kutsus Taavet ühe noore mehe ja andis talle käsu: „Tule ja löö ta maha!” Ja too tappis ta.+ 16 Taavet lausus: „Su veri tulgu su enda pea peale, sest sa ise tunnistasid enda vastu, kui ütlesid: „Mina surmasin Jehoova võitu!””+
17 Siis laulis Taavet kaebelaulu Saulist ja tema pojast Joonatanist.+ 18 Taavet andis käsu, et juudalastele õpetataks seda „Vibulaulu”, mis on kirjas Jasari raamatus:+
19 „Su ilu, oh, Iisrael, on tapetud su küngastel!+
Vägevad mehed on langenud!
20 Ärge rääkige sellest Gatis+
ega kuulutage seda Askeloni tänavatel,
et vilistite tütred ei rõõmustaks,
ümberlõikamatute tütred ei juubeldaks.
21 Gilboa mäed!+
Ärgu langegu teie peale kastepisaraid ega vihmasagaraid,
ärgu kandku teie põllud püha ohvrivilja!+
Sest seal rüvetati kangelaste kilp,
Sauli kilp pole enam õliga võitud.
22 Tapetute verest, vägevate rasvast
ei hoidunud Joonatani vibu,+
ei pöördunud võiduta tagasi Sauli mõõk.+
23 Saul ja Joonatan,+ armastatud ja kallid oma eluajal,
lahutamatud surmas.+
Nad olid kotkaist kiiremad,+
lõvidest vägevamad.+
24 Iisraeli tütred, leinake Sauli,
kes riietas teid uhkeisse purpurrõivaisse,
ehtis teie rüüd kullaga!
25 Kuis küll on kangelased lahingus langenud!
Joonatan on tapetud su küngastel.+
26 Mind on haaranud ahastus, mu vend Joonatan!
Sa olid mulle väga kallis.+
Imelisem kui naiste armastus oli sinu armastus minu vastu.+
27 Kuis küll on kangelased langenud
ja sõjarelvad hävinud!”