2. Saamueli

22 Päeval, mil Jehoova päästis Taaveti kõigi tema vaenlaste+ ja Sauli käest,+ pöördus Taavet Jehoova poole selle laulu sõnadega.+ 2 Ta ütles:

„Jehoova on mu kalju ja mu kindlus,+ minu päästja.+

 3 Mu Jumal on mu kalju.+ Tema juurest otsin ma kaitset.

Ta on mu kilp+ ja mu päästesarv*, mu kindel* varjupaik,+

ta on mu pelgupaik+ ja päästja.+ Sina päästad mind vägivallatsejate küüsist.

 4 Ma hüüan Jehoovat, kes väärib kiitust,

ma pääsen oma vaenlaste käest.

 5 Surmalained pekslesid mu ümber,+

vääritute tulv kohutas mind.+

 6 Ma olin mässitud surmavalla köitesse,+

surmavõrgud olid võtnud mind oma haardesse.+

 7 Kitsikuses hüüdsin ma Jehoovat,+

anusin oma Jumalat.

Ta kuulis mu häält oma templist

ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.+

 8 Siis hakkas maa rappuma ja kõikuma,+

taeva alused värisesid,+

need vappusid edasi-tagasi, sest tema viha süttis.+

 9 Tema sõõrmeist tõusis suits

ja suust väljus neelav tuli,+

temast paiskusid hõõguvad söed.

10 Tema laskudes paindus taevas,+

ta jalge all oli pilkane pimedus.+

11 Ta sõitis keerubil+ ja tuli lennates,

teda nähti vaimu* tiivul.+

12 Ta varjas end pimedusega,+

mustavate vete ja tihedate pilvedega.

14 Jehoova müristas taevast,+

Kõigekõrgem andis kuulda oma häält.+

15 Ta lasi välja nooli,+ et pillutada vaenlasi,

heitis välke, et ajada nad segadusse.+

16 Meresügavused tulid nähtavale,+

maa alustoed paljastusid Jehoova sõitlusest,

tema sõõrmete hingusest.+

17 Kõrgustest sirutas ta käe,

ta võttis must kinni ja tõmbas mind välja vetesügavusest.+

18 Ta päästis mu vägeva vaenlase käest,+

mu vihkajate käest, kes olid minust tugevamad.

19 Nad tõusid mu vastu mu õnnetuspäeval,+

kuid Jehoova oli mulle toeks.

20 Tema tõi mind turvalisse paika,+

päästis mu, sest olin talle kallis.+

21 Jehoova tasub mulle mu õigust mööda,+

teeb mulle head mu käte puhtust mööda.+

22 Ma olen ju käinud Jehoova teedel,

ma pole teinud kurja, pole hüljanud oma Jumalat.

23 Kõik tema seadused+ on mu ees,

tema määrustest ma ei käändu kõrvale.+

24 Ma jään ta ees laitmatuks,+

hoian patust eemale.+

25 Tasugu Jehoova mulle mu õigust mööda,+

mu puhtust mööda tema ees!+

26 Ustavale oled sa ustav,+

laitmatut kohtled laitmatult.+

27 Puhtale oled sa puhas,+

salaliku kavaldad üle*.+

28 Sa päästad alandlikud,+

kuid su silmad on ülbete vastu ja sa alandad nad.+

29 Sina, Jehoova, oled mu lamp.+

Jehoova lööb mu pimeduse särama.+

30 Ühes sinuga võin ma rünnata röövjõuku,

Jumala jõul ma hüppan üle müüri.+

31 Jumala tee on täiuslik,+

Jehoova sõnad on puhtad.+

Ta on kilbiks neile, kes ta juurest varju otsivad.+

32 Sest kes on Jumal peale Jehoova?+

Kes on kalju, kui mitte meie Jumal?+

33 Jumal on mu kindlus,+

tema teeb mu tee tasaseks.+

34 Ta teeb mu jalad väledaks kui hirvel,

paneb mind seisma kõrgendikele.+

35 Ta õpetab mu käsi sõdima,

mu käsivarred painutavad vaskvibu.

36 Sa annad mulle oma päästekilbi,

su alandlikkus teeb mind suureks.+

37 Sa laiendad tee mu sammudele,

mu jalg ei libastu.+

38 Ma jälitan oma vaenlasi ja surman nad.

Ei pöördu ma tagasi enne, kui olen nad minema pühkinud.

39 Ma pühin nad minema ja purustan nad, et nad enam ei tõuseks,+

nad langevad mu jalge alla.

40 Sa annad mulle jõu sõdida,+

paiskad vastased maha mu ees.+

41 Sa sunnid mu vaenlased taanduma,+

ma teen lõpu oma vihameestele.+

42 Nad hüüavad appi, kuid päästjat ei ole,

hüüavad Jehoovat, aga ta ei vasta neile.+

43 Ma pihustan nad tolmuks,

põrmustan nad ja tallan neid nagu tänavapori.

44 Sa päästad mind mu rahva etteheidetest,+

sa kaitsed mind, et saaksin rahvastele peaks.+

Siis teenib mind rahvas, keda ma varem ei tundnud.+

45 Võõramaalased lömitavad mu ees,+

kuuldused minust panevad neid mulle kuuletuma.

46 Võõramaalased kaotavad julguse,

tulevad värisedes oma kindlustest.

47 Jehoova on elav! Olgu kiidetud mu kalju!+

Olgu ülistatud mu Jumal, mu päästekalju!+

48 Jumal maksab mu eest kätte,+

alistab mulle rahvad.+

49 Ta päästab mind vaenlaste käest.

Sa tõstad mind kõrgemale+ mu vastastest,

vabastad mind vägivallatseja küüsist.+

50 Seepärast tänan ma sind rahvaste seas, Jehoova,+

ja laulan kiitust su nimele*.+

51 Ta päästab võimsalt oma kuninga,+

osutab truud armastust oma võitule,

Taavetile ja tema järglastele igavesti.”+