Laulud (Psalmid)

2 Miks rahvad möllavad,

rahvahõimud sepitsevad* tühja?+

 2 Maa kuningad astuvad välja,

võimukandjad kogunevad* kui üks mees+

Jehoova ja tema võitu vastu.+

 3 Nad ütlevad: „Rebigem katki nende ahelad,

heitkem endalt ära nende köidikud!”

 4 Kes istub taevasel troonil, naerab,

Jehoova pilkab neid.

 5 Ta kõneleb nendega oma vihas,

kohutab neid tulises meelepahas.

 6 Ta ütleb: „Ma olen seadnud oma kuninga+

oma pühale mäele Siionile.”+

 7 Ma annan teada Jehoova otsuse,

ta ütles mulle: „Sina oled mu poeg,+

täna sai minust su isa.+

 8 Küsi minult ja ma annan rahvad sulle pärandiks,

maa ääred su omandiks.+

 9 Sa purustad nad raudse valitsuskepiga,+

lööd kildudeks kui savinõu.”+

10 Ja nüüd, kuningad, toimige arukalt,

maa kohtumõistjad, laske end noomida*!

11 Teenige Jehoovat kartusega,

rõõmutsege värisedes.

12 Austage Poega,*+ et Jumal ei vihastuks

ja te oma teelt sootuks ei häviks,+

sest tema viha süttib kiiresti.