2. Moosese

11 (Jehoova oli Moosesele öelnud: „Veel ühe nuhtluse toon ma vaarao ja Egiptuse peale. Pärast seda laseb ta teil minna.+ Kui ta teid minema laseb, siis ta lausa ajab teid ära.+ 2 Ütle rahvale, et iga mees ja naine küsiks oma naabrilt hõbe- ja kuldasju.”+ 3 Jehoova lasi iisraellastel egiptlaste silmis armu leida. Pealegi oli Mooses vaarao sulaste ja egiptuse rahva silmis väga lugupeetud mees.)

4 Mooses jätkas: „Nii lausub Jehoova: „Kesköö paiku lähen ma Egiptusest läbi+ 5 ja kõik esmasündinud Egiptusemaal surevad,+ troonil istuva vaarao esmasündinust käsikiviga töötava orjatari esmasündinuni, ja ka kõik kariloomade esmasündinud.+ 6 Siis on kogu Egiptusemaal suur halamine, mille sarnast pole eales olnud ja mille sarnast enam kunagi ei tule.+ 7 Aga koergi ei haugu iisraellaste peale, ei inimese ega looma peale, et te teaksite, et Jehoova suhtub egiptlastesse ja iisraellastesse erinevalt.”+ 8 Kõik su sulased tulevad minu juurde ja kummardavad mu ees, öeldes: „Mine ära, ja ühes sinuga mingu kogu rahvas, kes su järel käib.”+ Pärast seda ma lähengi ära.” Ja Mooses lahkus vaarao juurest tulivihasena.

9 Seejärel ütles Jehoova Moosesele: „Vaarao ei võta teid kuulda,+ et Egiptusemaal sünniks rohkesti minu imesid.”+ 10 Mooses ja Aaron tegid vaarao ees kõik need imed,+ kuid Jehoova lasi vaarao südamel kalgistuda, nii et see ei lubanud iisraellastel oma maalt ära minna.+