Jesaja
1 Jesaja,*+ Aamotsi poja nägemus, mille ta sai Juuda ja Jeruusalemma kohta Juuda kuningate Ussija,+ Jootami,+ Aahase+ ja Hiskija+ päevil.+
2 Kuula, taevas, ja pane tähele, maa,+
sest Jehoova räägib:
„Ma olen pojad üles kasvatanud, lasknud neil suureks sirguda,+
aga nemad mässavad mu vastu.+
3 Pull tunneb oma peremeest
ja eesel oma isanda sõime,
mu rahvas ei toimi arukalt.”
4 Häda patusele rahvale,+
süüga koormatud rahvale,
õelate soole, rikutud lastele!
Te olete hüljanud Jehoova,+
pole pidanud lugu Iisraeli Pühast,
olete pööranud talle selja.
6 Pealaest jalatallani pole ühtki tervet kohta.
Haavad, sinikad ja värsked vermed —
need on puhastamata ja sidumata, õliga võidmata.+
7 Teie maa on tühjaks jäänud,
teie linnad maha põletatud.
Võõrad neelavad teie maa otse teie silme all.+
See on laastatud nagu pärast vaenlase rünnakut.+
8 Siioni tütar on jäänud üksi, ta on nagu varjualune viinamäel,
nagu vahionn kurgipõllul,
nagu piiramisrõngas linn.+
9 Kui vägede Jehoova poleks jätnud meile pisut pääsenuid,
oleksime olnud otsekui Soodom
ja saanud Gomorra sarnaseks.+
10 Kuulake Jehoova sõnu, te Soodoma+ hirmuvalitsejad!
11 „Milleks mulle teie rohked ohvrid?”+ küsib Jehoova.
„Mul on küllalt teie põletusohvrijääradest+ ja nuumloomade rasvast!+
13 Ärge tooge enam tühiseid roaohvreid,
teie suitsutusrohi on mulle jäle.+
Te tähistate noorkuud+ ja hingamispäeva+ ning kutsute kokku koguduse,+
te peate pühalikke kokkutulekuid ja samal ajal nõiute — ma ei salli seda!+
14 Ma vihkan teie noorkuid ja pühi.
Need on mulle koormaks,
ma olen väsinud neid kandmast.
15 Kui te käed välja sirutate,
peidan ma oma palge teie eest.+
Kuigi te palju palvetate,+
ei kuula ma teid.+
Teie käed on täis verd.+
17 Õppige tegema head, otsige õigust,+
noomige rõhujat,
kaitske isata lapse õigusi,
ajage lesknaise kohtuasja.”+
18 „Tulge ja seadkem asjad omavahel korda,” ütleb Jehoova.+
„Kuigi teie patud on erepunased,
saavad need lumivalgeks,+
kuigi need on otsekui karmiinpunane riie,
saavad need villa sarnaseks.
19 Kui te meeleldi kuuletute,
saate süüa maa parimat.+
21 Kuidas küll on ustavast linnast+ saanud lõbunaine!+
Ta oli täis õigust,+
seal elas õiglus,+
aga nüüd on seal mõrvarid.+
23 Su peamehed on kangekaelsed ja varastega mestis.+
Nad kõik armastavad altkäemaksu ja himustavad kingitusi.+
Isata lastele ei anna nad õigust
ja lesknaise tüliasi ei jõua nende ette.+
24 Seepärast lausub ülim isand
vägede Jehoova, Iisraeli vägev:
„Küllalt! Ma vabastan end oma vastastest
ja tasun kätte oma vaenlastele.+
25 Ma tõstan oma käe su vastu,
ma puhastan sind räbust otsekui leelisega
ja kõrvaldan sinust kogu mustuse.+
26 Ma annan sulle jälle kohtumõistjaid nagu varem
ja nõuandjaid nagu alguses.+
Siis pannakse sulle nimeks Õiguse Linn, Ustav Linn.+
27 Siion lunastatakse õiglusega+
ja tema tagasipöörduv rahvas õigusega.
29 Te tunnete häbi võimsate puude pärast, mida te ihaldasite,+
30 Te saate suure puu sarnaseks, mille lehed närtsivad,+
ja olete otsekui veeta aed.
31 Tugev saab takuks
ja tema töö sädemeks:
koos kaovad need leekides
ja kustutajat pole.”